Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Looduskaitse või majanduse areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loodusel, loodusele, inimkond, ressursid, unustada, tarbijaid, säästma, rahatrahv, gaase, lastud, rahasumma, rahaga, kellelgi, austasid, muinasusundid, usuti, arengutee, autoga, loodusressursid, kahanema, rohelisele, majandusmees, loodusteadlane, kaitsevad, keskkonnastrateegia, arendamiseks, mitmekesisus, loobuda, muust, sajandigaaktuaalne kasvuhooneefekt. Seda kõike saab vältida. Tuleb vaid natukenegi kriitilise pilguga vaadata üle oma eluviisid ning mõelda, mida saan mina teha selleks, et ka minu lastel oleks siin tulevikus hea elada. Üha suureneva rahvaarvu ning nõudlusega urbaniseerunud ühiskonnas kulutatakse üha rohkem ja rohkem erinevaid loodusressursse nagu näiteks nafta, metallimaak, maagaas, süsi ja põlevkivi. See on Maakerale igati kahjulik: kütuste põlemisel eraldub kahjulike gaase. Kuna gaas on hapnikust kergem, kerkib see atmosfääri ja selle tulemusena tekivad osoonikihti mustad augud ehk osooni augud. Läbi nende jõuavab maapinnani tagasi päikesekiirgus, mis on kahjulik nii loodusele kui ka inimesele. Tekib küsimus, kas inimkond suudab vältida Maakerale tehtava taastamatu kahju. Peame mõtlema alternatiividele ja hoidma nii loodust kui ka jälgima iseenda tegevust. Kuna inimese elu on niivõrd mugavaks muutunud ning elutempo võrreldes
ja nii edasi. Targalt toimime me siis, kui püüame kala just niipalju, et need jõuaksid paljuneda ja end taastoota. Nii saame garanteerida tiigi kui toiduallika pikaks ajaks. Samuti on kõikide teiste loodusest saadavate ressurssidega. Välja arvatud taastumatud loodusvarad. Näiteks nafta, maagaas, kivisüsi ja mitmed sarnased toorained on taastumatud loodusvarad ja ühtlasi energiaallikad. Kulub sellele siis vähem või rohkem aega, kuid ühel kurval päeval saavad lihtsalt need ressursid otsa. Kõik need on tekkinud meie planeedi arenemise käigus miljonite aastate jooksul. Võimalik, et miljonite aastate pärast saaksid meie praegustest metsadest samuti naftamaardlad. Kuid mida peaks inimkond tegema vahepealsete miljonite aastate jooksul? Nii püütaksegi leida alternatiivseid energiaallikaid, kasutades näiteks elektri tootmiseks tuule- või päikeseenergiat, mis on põhimõtteliselt taastuvad, kuni Päike olemas on.
Kliimamuutused on üks suurimaid ohte nii keskkonnale kui ka sotsiaalsele ja majanduslikule arengule meie planeedil. 20. sajandil tõusis Maa pinna keskmine temperatuur umbes 0,74 °C. On veenvaid tõendeid selle kohta, et viimase 50 aasta jooksul on just inimtegevus olnud ülemaailmse soojenemise peamine põhjustaja. Suurimad süüdlased selles on energia tootmiseks põletatavad ja transpordis kasutatavad fossiilsed kütused, mis paiskavad atmosfääri selliseid Maa pinda soojendavaid gaase nagu süsinikdioksiid (CO2). Prügi Igapäevane tegevus tekitab paratamatult palju prügi. Enamus toiduained on pakendatud ning nende tarbimisel tekivad jäätmed, mis sageli lagunevad aastaid. Kas Sina teadsid, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid? Või, et eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilogrammi, tänapäeval aga alla 100 kilogrammi?
Mahepõllumajandus põhimõte on toimida loodusega kooskõlas mitte selle arvel. Selles lähtutakse ökoloogilisest printsiibist, et keerukamad ja mitmekesisemad ökosüsteemid on stabiilsemad, mistõttu kasvatatakse palju eri liiki taimi ning loomi. Seal kasutatakse looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrjevahendeid. Mille poolest need omavahel erinevad? Intensiivpõllumajandus on loodusele halb, mahepõllumajandus aga hea, kuna kasutatakse mitmekesisust ning looduslikke vahendeid, et mulda viljakamaks muuta ning kahjureid hävitada. See arvestab rohkem maaga ja suhtub temasse sotsiaalselt ning südametunnistust kasutades. 6. Milles seisneb Leopoldi poolt välja pakutud maa eetika? Maa eetika muudab Homo sapiensi rolli maakogukonna vallutajast selle lihtliikmeks ning kodanikuks
rajama? Kas tõesti on tegu nõiaringiga, mis ei lõppe iial ning kas loodus on viimaks inimkonna jalge all alla andmas? Proovime seda järgnevas mõista. 3 Ülevaade maailma rohelisest ajaloost Inimkonna käsutuses olevad energiallikad on mänginud olulist rolli selle määratlemisel, mida inimesed saavad ette võtta ja kuidas energiat kasutada. Kui viimased kaks sajandit välja arvata, on inimkond kasutanud suhteliselt väheseid energiaallikaid ning ka toodetava energia koguhulk on olnud väike. Teine suur muudatus inimkonna ajaloos, mille tähtsus on võrreldav põllumajandusliku tegevuse alustamisega ja püsiasutuse tekkega, puudutas maailma tohutute (kuid siiski piiratud) fossiilse kütuse varude kasutuselevõttu; see samm võimaldas osal maailma elanikkonnast astuda energiakülluse ajajärku. Kuni selle ajani olid
Mida rahvastiku suur kasv endaga kaasa toob? Näljahädad, puhta joogivee puuduse, keskkonnareostumise, ökosüsteemide hävimise, eluks kõlbulike paikade puuduse, sõjad loodusressursside pärast, haiguspuhangud üle rahvastatud piirkondandes jne. Mida tuleks teha, et rahvastiku arvu piirata ? pereplaneerimine( nõustamine), abiellumisea tõstmine, laste suremuse vähendamine ( arengumaades), poliitiline sekkumine ( piirangud laste tegemisele Hiina) LOODUSVARAD - Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises - Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad) - Põllukultuurid Liigitus: · Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia · Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets,toit · Taastumatud maagid, kaevandatavad kütused, tuumaenergia · Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad)
Mida rahvastiku suur kasv endaga kaasa toob? Näljahädad, puhta joogivee puuduse, keskkonnareostumise, ökosüsteemide hävimise, eluks kõlbulike paikade puuduse, sõjad loodusressursside pärast, haiguspuhangud üle rahvastatud piirkondandes jne. Mida tuleks teha, et rahvastiku arvu piirata ? pereplaneerimine( nõustamine), abiellumisea tõstmine, laste suremuse vähendamine ( arengumaades), poliitiline sekkumine ( piirangud laste tegemisele Hiina) LOODUSVARAD - Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises - Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad) - Põllukultuurid Liigitus: · Ammendamatud õhk, vesi, päikeseenergia · Taastuvad mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets,toit · Taastumatud maagid, kaevandatavad kütused, tuumaenergia · Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad · Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad)
59. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 60. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 61. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 62. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 63. Millised rohttaimed on looduskaitse all?
ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 61. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 64
looduskaitsealal, kus on igasugune majanduslik ettevõtmine keelatud. 60. Kuidas on võimalik kaitsta kaitsealuseid samblaid. Mis neid ohustab? Kaitsealuste sammaldega puid ei tohi langetada ega seal kasvavat sammalt ohustada. Kasvukohad saab võtta looduskaitse alla. Samblaid ohustab inimene, kes neid hävitab, kuna peab neid puudele ohtlikeks parasiitideks. 61. Miks ei tohi iga kivi peale ronida? Kivide peale ei tohi ronida, sest sedasi võime me hävitada sammalde kasvukoha, teges sellega loodusele pöördumatut kahju. 62. Millistel kaalutlustel on kaitse alla võetud taimed ?(5) 1. Liikide looduslik väärtus 2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 64. Millised rohttaimed on looduskaitse all?
Loodusvarade säästlik kasutamine Vähendada looduslike taastumatute ressursside kasutamist Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) Lõpetada ohtlike ainete kasutamine Säästva arengu konseptsioone Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide majandusse haaratud materjalide hulk Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus Keskkonnaruum käsitletakse vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtestatakse ressurssidele säästva kasutamise piirid ja mõõdetakse piirini jõudmise aega. Põhimõtted: Keskkonnaruum on piiratud
LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hingava, kauni ja elava vastu; seda viletsat pajupuhmast, mis siin kaugel põhjas pole jõudnud isegi saada eneseks, vaid kasvab
jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse taotlused: Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine – taastuvad ja taastumatud ressursid. Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille
muutus mehaaniliseks. Rahvusliku romantismi probleem – tsivil. oli miski, mis rikkus inimese. ROUSSEAU - Kõik on hästi looja käes, kõik käib alla inimese käes. Kõik inimesed sünnivad puhta, võrdse ja süütuna. Tema mõtted mõjutasid suuresti Pr. revolutsiooni. Terrori abil üritati luua puhtamaid inimesi? 090914 Arusaam inimesest, mis tuli koos Valgustusega, on märgitud ka sõnaga modernsus (subjekt vastandub loodusele ning on võimeline maailmma mõistuspäraselt mõtestama). NIETZSCHE – saksa filosoof 1844-1900 „Tragöögia sünd“ – 1871 – Nietzsche suundumustest Kirjeldas võitlust inimloomuse 2 printsiibi vahel – laenas 2 jumalakuju sümbolit. Apollo ja Dionysos (apollooniline printsiip vs dionüüsiline printsiip) Apollo oli korrastaja, valvas piiride ja piiritluse, seaduste üle. Dionysos oli vastupidine – veinijumal; joobmuse, ekstaasi, ka viljakuse jumalus.
..2012) Säästev turism tähendab kogu turismimajanduse kohandamist vastavalt säästva arengu nõuetele. Ökoturism on säästva turismi üks osa. Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. (Turism kui arenev... 2012) Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar päeva, säästmaks veekogusid täiendavast pesuainekogusest. Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja, millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente
kooslust tänu toitumissuhetele, vaid olles väga head ümbritseva keskkonna interpreteerijad annavad oma käitumisega infot teistele keskkonnas elavatele liikidele (sellised loomad, keda inimesed teatava keskkonnaga seostavad, nt pandad, võivad olla siin olulised). Mõistlik rääkida mitte toitumisahelast, vaid võrgustikest. Ökoloogiline püramiid. 1000 ühikut taimi peab üldjoontes ülal 100 ühikut taimetoidulisi loomi, 10 ühikut sekundaarseid tarbijaid ning 1 tippkiskja Aineringed Lisaks energiale liiguvad ka keemilised ained ökosüsteemi ühelt tasandilt teisele, moodustades aineringe. Orgaanilise aine kogust e biomassi hulka, mida mingi ökosüsteem ajaühikus toota suudab, nimetatakse bioproduktsiooniks. Inimene on biosfääris erandlikult suuteline sünteesima keemilisi ühendeid (eeskätt orgaanilised plastid), mis liiguvad looduslikust aineringest välja, kuna
taimedele; ta tõstab mulla pH-taset, süües lipja sisaldavaid mineraale ning lagundades vere abil oma soolestikus lupja ,,pudruks" huumusest ja mineraalmullast; usside tihe võrgustik aitab maad kobestada nii, et taimejuured ei ,,lämbuks" ega kaotaks juurdepääsu hapnikule. Imestus nr.5: Puud sosistavad meie hetkest maa peal Pole puid, pole inimesi. Puud hoiavad oma juurtesüsteemidega huumusmuldasid ja vett paigal. Nad reguleerivad kliimat ja toodavad hapnikku. Inimkond kestab ikka veel tänu puude seemnetele ja viljadele, puidule, koorele, lehtedele ja keemilistele ainetele. Rakkude elusmehhanism töötab sarnasel viisil tammes ja inimeses, metsvintides ja sinivaalades. Puud pakuvad meile iluelamusi ja eksistentsiaalseid perspektiive, mida on kasulik omandada, et kenasti läbi elu reisida. Nad kinivad meile ka materiaalset heaolu. Märkimisväärsel osal sellest heaolumajandusest on juured metsamaas; mikroorganismide kosmaoses meie kingataldade all!
säästmiseks ning ökoloogiliste probleemide lahendamiseks. Üldistades võib öelda, et mõiste jätkusuutlik areng taotleb kooskõla ning tasakaalu kolme komponendi vahel: majandus, keskkond ja sotsiaalsfäär. Üritades säilitada täisväärtuslikku elu pikaajalist jätkumist ka meie järeltulevatele põlvkodadele. Areng, mis tagab nii praegu kui ka tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Näiteid võib tuua mitmeid, miks on üldse vajalik sellise idee arendamine: 21. sajandil kasutab inimkond poolteist korda rohkem loodusressursse kui loodus ennast taasluua suudab. See, aga tähendab, et kui tahame kindlustada tulevastele põlvkondadele samaväärset elu kui meil, tuleb midagi ette võtta. Määratlemiseks on välja pakutud kaks kontseptsiooni: tugev ja nõrk jätkusuutlikkus.
mis pakkusid emotsionaalse- mat lisalugemist loodusõpe- tuse tundides läbi võetava materjali kõrvale (nt Kirss jt 1934). Hilisemal ajal sellest didaktilisest traditsioonist läh- tunud autoritest on silma- Joonis 2. Fragment Kustas Põldmaa paistvamad Kustas Põldmaa raamatu "Minu kodutiik" (1933) kaane- (1973; 1975; 1976; Põldmann kujundusest. 1933, joonis 2) ja Harri Jõgi- salu (1981; Jõgisalu, Tihkan 2004) – kauaaegsed loodusteaduste õpetajad, kelle isik ja kirjutised on aidanud loodusele lähemale tuua mitmeid koolilaste põlvkondi. Aastatel 1877.–1885. ilmus Eesti Kirjameeste Seltsi toimetiste sarjas kokku neli "Looduse õpetuse" raamatut Juhan Kunderi sulest. "Weikene Looduse õpetus" (1879) oli mõeldud alama astme koolidele ning piirdus peaasjalikult õpilastele igapäevaelust tuttavate loomade, lindude ja loo- dusnähtuste kirjeldamisega, püüdes neid asetada laiemasse teaduslikku raamistusse. Nii selgitatakse nimetatud raamatu lõppu paigutatud lisas
Inimeste kultuurseks muutumise te – surume võimalikult kaugele IDist lähuvad impulsid. Peame alla suruma. Nüüd on olemas muusika, mis mängib neil impulssidel. 1861. ameerika kodusõda. Orjus kestis, kuigi ametlikult oli see likvideeritud. Mustanahaliste tulemises ühiskonda oli mitu tõusu ja langust. Teatud stereotüüpide tekkimine, valgetele anti pidevalt mõista, et nad kohtuvad kellegagi tsivilisatsioonist väljas. Vabaks lastud orjad ja nende kokkupuuted vaesemast kihist valgetega tekitasid uue kultuurisegu. Paljud mustanahalised liitusid kuritegeliku maailmaga. Valged tahtsid musti näha meelelahutuses ja eelkõige muusikas, sest nad oskasid seda paremini. Valged üritasid müüa midagi, mida nende maailmas justkui ei olnud, kuigi kontakt nende vahel oli olemas. Afroameerika kultuuri primitiivsus sidus end noorusega. "noble savage" - romantismi keskne
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on kuidas panna ma
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tege
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid Inglismaa ja USA vahel on ju tradits
seda kohaseks vaid orjadele, siis aga loodetakse töö kaudu õndsaks saada, seejärel on kvaliteetne töö terve seisusekihi peamine väärtus. Kord on kõige tähtsam isiklik vaprus ja kollektiivne tegutsemine jääb tagaplaanile, siis jälle vastupidi; kord on kauplemine ja kaupmees põlu all, siis taas suure au sees. Kord on isa peamine kasvataja ja laste eest vastutaja, teisal ei pööra ta laste kasvatamisele erilist tähele panu ja jätab selle õpetajate hooleks. Samuti tähtsustab inimkond ajaloos erinevalt naiste osa ja panust lastekasva- tamisse. Inimese kõige olulisem kasvataja muinasajal oli loodus. Tuli arvestada kliimavööndi, maastiku, taimestiku ja loomastiku eripäraga, tuli kohanduda külma ja palavaga, kuiva ja niiske ajaga, taluda pikki vihmaperioode ja põuda. Põud võis jahiloomad mujale viia või hukutada ja tulemuseks oli nälg. Välgusüüdatud tohutud tulekahjud ei ohustanud mitte ainult loomade, vaid ka inimeste elu.
rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada *Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määram jäätmete hooldamine samuti kohapeal *Loodusvara tuleb Ökosüsteemi mõiste: =elusorganismid +keskk; biosfääri kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades talituslikult iseseisev osa, on isereguleeruv ja püüdleb kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi *Mateeriat ja energiat ei tasak poole, sisald tootjaid, tarbijaid ja lagund. saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, Ökosüsteemi elusosa. millega kaasneb jääkainete teke *Jääkainete tootmist Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik tuleb piirata, arendades materjalide korduvkasutamist organismid 2 suurde gruppi: Loodusvarade säästlik kasutamine *Vähendada Produtsendid ehk tootjad ja looduslike taastumatute ressursside kasutamist Konsumendid ehk tarbijad.
Pigem tõotavad kasu, sest peale tavapärase maaharimise ja loomakasvatuse on võimalik müüa ka tuule abil toodetud energiat. Kuigi tänapäevased tuulikud on väga vaiksed, mõtlevad inimesed esimesena ikkagi müra peale. Tuuleturbiinid püstitatakse enamasti maapiirkondadesse, kus inimtekkelist müra on vähem. Linna- või tööstuskeskkonnas ei tuleks see teema kellelegi meelde, sest müra ei kostuks lihtsalt muu lärmi seest välja. Samas ei tasuks unustada, et tuulikuid rajatakse põhiliselt ikka tuulistesse piirkondadesse ja ka tuule vihin ning loksuvad lained summutavad tuulikute tekitatud müra. Müra oleneb põhiliselt tuuletubiini konstruktsioonist. Et tuulikute mürataset parandada, on nad muudetud võimalikult voolujooneliseks. Veel on parandatud tiivikulabade aerodünaamilisi omadusi. Ühelt poolt see suurendab tootlikkust, teiselt poolt vähendab müra teket. Kogu tuuliku mehhaaniline osa on
Alati on austatud pühakuid ning käidud nende sõnade järgi. Nietzsche aga väidab, et just pühakud on on kõige suuremad petised. See mida meie arvame olevat tõde, on tegelikult vale ning Nietzsche peab ennast saatuslikuks inimeseks, kes oskab teha vahet õigel ja valel, ta peab ennast esimeseks, kes seda suudab. Vana ühiskond tuleb kaotada, alles Nietzschest alates aetakse maa peal suurt poliitikat. See, mida enne peeti tõeks ning senised väärtused tuleb unustada ning ümbermõelda, sest nad on valed. 24. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche on see geenius, esimene korralik inimene, kes tajus esimesena valet kui valet. Ta on rõõmusõnumi tooja, saatuslik inimene, kes rebib maski sellelt, mida seni on tõeks peetud. Tema on tõe eest võitluse eestvedaja- ta näeb seda enda ülesandena. Nietzsche on see, kes toob
Teiseks ideed sellest, mil määral on loodus inimese ja kultuuri kujundaja ja mil määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus ,,loodusest" päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne). Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on
mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. ÕIGUS – osa saada. LOODUSEST JA SELLE HÜVEDEST! KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada. VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada.
Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53). Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks : Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust
Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega, kuid selle õiguse kasutamist võib seadusega reguleerida (§ 31). Igaühel on õigus oma omandit vabalt käsutada, kuid ei tohi seda teha üldiste huvide vastaselt (§ 32). Igaühel on õigus vabalt liikuda, kuid seda õigust võib looduskeskkonna kaitse huvides seadusega piirata (§ 34). Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju (§ 53). Institutsionaalsed mehhanismid keskkonnaprobleemide õiguslikuks reguleerimiseks : Otsesed reguleerimisvahendid: Avalik-õiguslik regulatsioon (“+” Kohased kahju ärahoidmiseks. “-” Aeglane toime, suured kulutused, ohvritekaitse puudus). Turumehhanismid: (“+” Kiire ja üliefektiivne toime. “-” Eeldab informeeritud ja keskkonnateadliku tarbija olemasolu, jõukust
tootjad. Nad on pidevas tegevuses, kus mikroorganismid toituvad, kaevavad, õhutavad ja muunduvad. Nad toodavad huumust ehk viljakat mullakihti, mis seob kogu maisaaelu. Mida me teame elust Maal? Kui palju liike me teame? Kas kümnendiku neist? Võib olla isegi sajandikku! Mida me teame nende omavahelistest sidemetest? Planeet Maa on ime. Elu jääb mõistatuseks. Kujunevad loomade perekonnad, mida ühendavad kombed ja rituaalid, mis jäävad püsima. Mõned kohanevad loodusele vastavalt karjamaale ja karjamaa kohaneb nendeaga. Mõlemad saavad sellest kasu. Loom rahuldab oma isu ja puu saab jälle õitseda. Maa-elu suures seikluses on igal liigil oma roll ja oma koht. Üksi pole kasutu ega kahjulik. Nad kõik moodustavad tasakaalu. Ja siin astud mängu sina, homo sapines ehk tark inimene . Sina kasutad ära Maa nelja miljardi aastast pärandit. Sa oled kõigest 200 000 aastat vana, kuid oled juba muutnud maailma palet. Oma
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud ho
annaabi.ee 
