Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu. Humbert phjendab kiindumust 10-14 aastaste tdrukute vastu eelnevalt oma elus tdruku Annabeli kaotusevalu leelamisega ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty)
"Lapse ja mehe armastuse kujutamine Lolitas" Nabokov, Vladimir. Vladimir Nabokov on vene päritolu USA kirjanik, kelle üks tuntuim teos on 1955 aastal kirjutatud ''Lolita''. Romaan räägib minategelase Humberti ''pedofiilsest'' suhtest oma 12-aastase kasutütre Lolitaga. Kuigi autori kirjapandu võib tunduda paljudele põlastusväärne, on seda siiski tehtud väga kaunilt ja veenvalt. Kui lugeda seda tavalise romaanina, siis selles käsitletavad tunded ja olukorrad ärritaksid tavapäraselt inimesi ning tekitavad neis võõrastust. Siiski on raamat kirjutatud nii, et
Arvustus Lugesin Vladimir Nabokovi romaani “Lolita”t, mis avaldati 1955. aastal Pariisis ja 1958. aastal New Yorgis. Nabokov oli vene päritolu USA kirjanik. Tema kuulsaimaks teoseks peetakse “Lolita”t, mis ilmudes oli paljude jaoks šokeeriv. Raamat räägib üldiselt pedofiiliast, minategelase suhtest 12-aastase kasutütrega. Valisin selle teose, kuna olen seda korduvalt lugenud ja pean seda raamatut enda jaoks oluliseks. Raamatu keskseks tegelaseks on keskealine Humbert Humbert, kellel on lapsepõlvetrauma järgselt tekkinud pedofiilia. Noorena armastas ta tüdrukut, nimega Annabel, kes suri
Elisabeth Kungla ,,Lolita" Vladimir Nabokov Vladimir Nabokovi kõige kuulsam, vastuolulisem ning suurimat kõmu tekitanud romaan ,,Lolita" kuulub 20. Sajandi kirjandusklassika hulka ning on pälvinud vägagi auväärse neljanda koha. Nabokov on kirjutanud teose keskealisest mehest, kellel on hukutav ning täiesti võimatu kinnisidee lapseohtu tütarlapse suhtes. See mees, kelle vastu peaks tekkima automaatselt põlastus ja viha ning kindlasti mitte mõistmine, kaastundest rääkimata mässib ometigi lugeja ümber oma sõrme. Ja ta teeb seda vägagi teadlikult ning oskuslikult. Nabokovi ning ,,Lolita" peategelast Humbert Humbertit ühendab üks kindel joon nende
lahkuvad, Hana armub temasse ,,Navarone suurtükid" Alistair Maclean Siim Rooba Autor sotlane Teema: saarte ahelik, üks saar on liitlaste valduses, saarelt vaja põgeneda Tegelased: Mallory, Stevens- paevajuht, hea alpinist, noor, dusty-nägi räpane välja, jne Nagu malemäng, samme teatakse ette, ka hea plaan olemas. Valllutamine-mindi saarele, integreerumine, kindluse vallutamine, kahurite õhkimine ,,Lolita" Vladimir Nabokov Rainer, Kaalma Autor: 23.04.99-02.06.1977, vene päritolu USA kirjanik, tema tuntuim romaan ,,Lolita" Humbert: 44 aastane õpetaja, naistele ihaldusobjekt, haritud, salapedofiil, I suhe 12 aastase naisega, sisemine ja välimine vastuolu, käis pargis väikseid tüdrukuid vahtimas Lolita: sarnasus Annabellile tegi ta Humbertile ihaldusväärseks, lapsik, paheline, manipuleeriv
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
...... 39 3.4.2. Tegevuskoht ja aeg ............................................................................. 41 3.4.3. Tegelased ............................................................................................ 41 3.5. Kunstmuinasjutud ....................................................................................... 43 3.6. Jutustamistehnika........................................................................................ 46 3.6.1. Jutustaja ja vaatepunkt ........................................................................ 46 3.6.2. Keel ja stiil .......................................................................................... 49 4. HEIKI VILEPI LASTELUULE ......................................................................... 52 4.1. Lasteluulest ................................................................................................. 52 4.2. Luulekogud ,,Tere!" ja ,,Minu laul".............
kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani peategelaseks on Billy Pilgrim, kes suudab ajas rännata. Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni pommitamisest ning sellest kohutavast vaatepildist, mis avanes Billyle. Jutustaja heidab ette ka inimeste maailmavaatele, kuna inimesed on liiga isekesksed ning ei vaata maailma laiemalt. 2. Iseloomusta romaani vormi. Milliseid postmodernistliku romaani tunnuseid võib leida romaanist? Loetle ja lisa igale tunnusele selgitus. 1)Romaanis on segamini väljamõeldud ja ajalooliselt teadaolevad sündmused. Näiteks: jutustaja räägib Dresdeni pommitamisest ja siis vahe peal teeb ajarännaku Tralfamadore planeedile
Perioodi üldiseloomustus. Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie Puhhiga (1924 - 1928), mis idealiseeris last kui lennukat ning vaba, mis kõige tähtsam, märgiti, et kõige parem viist last õpetada oli jutustaja veetleva kujutlusmaailma kaudu kui vanemate käitumisreeglite nõudmine. Industrialiseerumise tõttu saabusid uued ning odavamad vahendid tootmises. Ka raamatute väljaandmine sai sisse uue hoo. Hakkasid ilmuma esimesed raamatud ning muinasjuttudekogumikud. 11. Nimetage nn. kuldajastu edukamaid autoreid (teoseid). Lewis Caroll “Alice imedemaal” Pamela Travers “Mary Poppins”, “Mary Poppins tuleb tagasi”, “Mary Poppins avab ukse”, “Mary Poppins
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
maja renoveerida. Ta kohtus Villa Helleboschis mitmete välismaiste ning ka Belgia kirjanikega. Õnnepalu kirjutas palju oma mõtisklustest, igapäevaseid tegemistest, suhtlustest kodustega. See on päevik sõna otseses mõttes. Vahepeal käis ta ka Brüsselis, et kellegagi kohtuda või niisama aega veeta. Tema kirjeldustesse ja mõtisklustesse on segatud ka jutt 13. sajandi munga elust kloostris. Kui sellel raamatul oleks märksõna, oleks see kloostriüksindus. Mitte sellepärast, et Õnnepalu on jutustanud ajaviiteks mungast, vaid seepärast, et Villa Helleboschis olemist võib võtta kui kloostris olemist: äärmiselt rahulik elu, väga vähe tegemist peale kirjutamise ja mõtisklemise. Ning kui tema 40 päeva täis said, suutis ta külalisteraamatusse kirjutada sõnad, mis väljendasid tema tänulikkust, mis sest, et suutis terve raamatu vältel oma igavust või rahulolematust väljendada. Mõtted:
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Teel kohtab ka Jose Nawarrat. Teejuht tahab Josed välja anda, aga minategelane pole nõus, sest Jose on temaga normaalselt käitunud (Jose oli tegelikult röövel). Teejuht läks politseid kutsuma, aga minategelane hoiatab röövlit ja laseb tal minna. Edasi räägib minategelane Hispaania linnast, kus kohtub imeilusa tüdruku Carmeniga. Nad käivad koos jäätist söömas ja kudrutavad ja mustlasneiu filrdib jutustajaga. Hiljem varastab Carmen mehelt kella ära. Jutustaja läheb teekonnale edasi, aga ei viitsi politseiga tegeleda, kuid millalgi satub linna tagasi ja kohtub vangisoleva Josega. Jose räägib, kuidas ta on Basque'i provintsist pärit ja oli sõjaväelane. Tal olid head eeldused ja tulevik oleks kindlustatud jms, aga Carmen läks teise naisega tülli. Teda taheti vangi panna, Jose saadeti teda politseisse viima. Josel hakkas Carmenist kahju, seega lasi naisel põgeneda, aga see jättis pleki tema teenistusele.
iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja
Aquino Thomast. Lõpuks jõuab Dante viimase tasandini ehk 'kümnendasse taevasse', kus Jumal talle end armastuse ja valgusena ilmutab. Siit ka Dante peamine sõnum inimkonnale: kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Marie Under sündis 1883. aastal Tallinnas kooliõpetaja perekonda. Hiljem hakkas isa erinevaid ameteid pidama. Perekonnas oli palju lapsi ning majanduslik olukord polnud kiita. Isa ja ema olid padukristlased, isa olevat lausa olnud vennastekoguduse jutustaja. Marie käis Tallinnas ka koolis, saksakeelses erakoolis, mis oli ettevalmistus gümnaasiumiks. Kuigi kodus leidus kirjandust suhteliselt vähe, õnnestus tal ühelt sõbrannalt laenata saksa antoloogiat (ilukirjanduse valikkogu), kust avastas endale Goethe ja Schilleri. 13-aastaselt kirjutas oma esimese luuletuse, mis oli saksakeelne tundeluuletus. Pärast kooli lõpetamist teenis elatist lapsehoidjana, hiljem kassapidajana. Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega,
" ,,Südametunnistuse olemasolu näitab meie arengu ebatäiuslikkust." ,,Kuritegu pole kunagi vulgaarne (labane), kuid vulgaarsus on alati kuritegu." Sõnades väljendab oma ülimalt põlgust, arrogantsust (ülbus), samal ajal kui ta kirjutab, siis lööb tema geniaalsus ikkagi välja, sealt tuleb eetika välja, mitte ainult esteetika. Pärast Ameetikast naasmist Wilde abiellus, kaks last, ta on 80ndatel aastatel Londonis äärmiselt populaarne, sest ta on suurepärane vestluskaaslane ja andekas jutustaja. Kirjutab teosed, mis vaimustavad kaasaegseid. Et ära elada, kirjutab terve rea vaimukaid komöödiaid, mida ise ei armasta. Muinasjutte, romaane. Teda imetletakse ja kadestatakse. Väga teravakeelne ja irooniline. Tema olek ja temaga suhtlemine tekitab talle üsna palju vaenlasi, kuniks ta on edukas, need vaenlased talle ligi ei pääse, nii kui tema täht hakkab kustuma, on neid jalaga lööjaid lõpmata palju. 1895. Aastal hakatakse tema üle kohut mõistma
iriseja, see on rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnastik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainule paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane, on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimees aidata, kui
5 7. Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Vilde õppis lugema 6aastaselt. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Tuglas, ,,A. H. Tammsaare toodangu piirjooned", ,,Vaba Sõna", lhk. 200, 1916). Harva vilksatab selle kitsikusest tulija enese kaastundlik vahelerääkimine oma kehvikute troostitusse (,,Jah, magage, magage magusasti, isad ja pojad!"). Vaevalt märgatav on ta muigamine oma jonnakate tegelaste juhmi vaenujahmu üle (vihane Kaasi eit ja taat teineteist sängist välja pugimas). Ei ole selle masendava madaluse kopeerimises siiski väljatõrjutud ,,kriipseldaja" sisemgi hingeteadlik iselaad. Noore jutustaja antinoomiline elukäsitus näikse küll väheleidlik olevat, kui ka ta kahe tülitseva paari ruum-ajaline lahkuminek tagasi kutsub ,,Kuresaare vanades" leitud lõpplahenduse. Peaaegu samade sõnadaga kordavad Laia Viiu ja Kaasi Tiina teineteisest lahkudes: ,,Või me siis riielnud oleme, alati ilusti läbi saanud." Aga kummagi pisaraid valava eide muljesugulus teineteisest kaugenedes omandab siin ,,naturalistliku iroonia" tähenduse
Vanamees juhatab nad käänulist teed mööda Surmani. Nad leiavad kullahunniku ja tahavad seda öösel ära viia, et keegi ei näeks. 2 meest jäävad kulda valvama. 1 läheb linna süüa-juua tooma. Need 2 tahavad aarde kahevahel ära jagada ja 3. mehe ära tappa. 3. mees mõtleb teel linna, kuidas kogu varandus võiks ainult talle kuuluda. Mees ostab linnast mürki, et teisi tappa. Kõik saavad kokku. 2 meest tapavad 3. ära ja ise joovad mürgitatud veini ja surevad ka. Jutustaja võib müüa patust päästvaid indulgentse, kui on piisavalt raha. 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio Uusaegse lüürika isa on Petrarca, kuigi juba trubaduurid valdasid suurt vormitäiust ja uue maheda stiili meistrid viljelesid sonette. F. Petrarca uusaegse lüürika isa. Tema noorus möödus Avignonis, kus nägi kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa, kogu loomingu suurim ülistus
legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast Petsorinit ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid just nimelt ,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Autor püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja. Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljastpoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust.
Tuttavate rohkuse ja hajeviloleku asemel tulid üksindus ja keskendumine. Harva juhtus midagi ja sündmusi tuli mõõta teistsuguste mõõdupuudega. Puskini põhitegevus oli tol ajajärgul endassesüüvinud looming. Puskini kui kirjaniku areng sõltus oluliselt ümbritseva argielu muljetest, kuid ühtlasi paistis maastik, olustik ja igapäevamuljed teistsugustena seetõttu, et Puskin vaatas neid nüüd realisti pilguga. Elu Mihhailovskojes oli tagasihoidlik, koguni vaene. Puskin ei elanud maja esindustubades. Tema väikeses toas valitses poeetiline korralagedus. Kõikjal vedelesid paberid, äranäritud ja kõrvetatud suletükid. Tema tuppa pääses otse koridorist, tema ukse vastas oli hoidja toa uks. Sel perioodil ajas Puskin energiliselt oma kirjastamisasju. Kavatsetud kogu ,,Aleksandr Puskini luuletused", mida autor pidas nii kirjanduslikult kui ka rahaliselt väga tähtsaks, nõudis palju vaeva
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". Juhtivaks zanriks oli romaan, kirjutati proosat. Saksa valgustust kandsid Friedrich Schiller tragöödia ,,Don Carlos", Lessing, kes rajas saksa uueaegse draama teostega ,,Naatan Tark" ja ,,Emilia Gallotti" ja Goethe.Goethe kirjutas palju proosat ja draamateoseid ning ligi 1600 luuletust. Tema tähtsamad teosed on kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused", milles Werther kirjutab sõbrale Wilhelmile oma tohutust kiindumusest kihlatud neiu Charlotte vastu, mis viib ta lõpuks enese tapmiseni, ning tragöödia ,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Faustile vastandub teine teadlane Wagner, kel ei teki küsimust, kas ta tööl on mõtet. Langenud ingel Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et suudab Fausti hinge hukutada. Ka Mefistoteles ise on Fausti vastand. Koos Mefistotelesega
Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida