"Lolita" Vladimir Nabokov (7)

Vladimir Nabokov
„ Lolita ”
Vladimir (Vladimirovitš) Nabokov sündis 1899. aastal St. Peterburgis ning suri 1977. aastal Pariisis. Mitmekeelne autor kirjutas oma esimesed üheksa novelli Venemaal, kuid hiljem kogus tuntust inglise proosaga.
„Lolita ehk ühe üksildase hinge avameelne pihtimus” lühidalt „Lolita” on novelli pealkirjaks kuna peategelane ja loo jutustaja Humbert Humbert (H. H.) kutsus 12-aastast Dolorest just Lolitaks (intiimselt „Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita”).
Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasõda ja sealt edasi. Loo peategelane sündis 1910 . aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USA-sse, kus toimub põhitegevus. Peategelasteks ongi nimitegelane Lolita ning H. H. Tähtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty .
Raamatu peamiseks käsitletatavaks probleemiks on pedofiilia. Jutustaja (võib eeldada siis ka, et autor arvab samamoodi) räägib, et see pole miski, mille üle uhke olla, kuid see on vaimne haigus ning selle vastu on raske võidelda, nagu teistegi vaimsete haiguste vastu. Teose jutustaja aga ei otsinud selle haiguse vastu ravi.
Tegelased pole üleliialdatud ning ükski neist pole liigne. Mulle meeldib nende enesekindlus ning vabameelsus.
Õhkkond on tragikomöödiline ning mõned liiga „diskreetsed” asjad on kirjeldatud väga hästi. Need kirjeldused aga ei tee raamatut labaseks, vaid lisavad just vürtsi juurde ning annavad õige miljöö.
Mulle meeldisid teoses erinevad sõnamängud ja just need äärmuslikud kirjeldused sellise ajastu kohta. Need annavad raamatule õige „maitse”. Mulle meeldis samuti väljamõeldud saatetekst, kuna see pani mind algul kahtlema, kelle raamat see siis tegelikult on.
Mulle ei meeldinud aga kuidas teos lõppes – kurvalt. Mulle ei meeldinud raamatus enneaegsed surmad – nii Annabeli kui ka Lolita surm. Lolita oleks siiski võinud ellu jääda, kuid kui Annabel poleks surnud poleks raamatul ka mõtet. Väidetavalt oli just jutustaja suhe Annabeliga andnud tõuke pedofiilale.
Humbert Humbert
Peategelane oli tagasihoidlik ning ta polnud agressiivne pedofiil . Raamatu alguseski on kirjeldatud, kuidas ta istus pargipingil ning kõigest jälgis noori tüdrukuid mängimas. Kunagi ei teinud neidudele liiga ning elas ennast välja – seksuaalselt – prostituutide peal.
H. H. elu mõjutas tema isa, kes andis talle palju nõu ning luges talle tihti raamatuid ette. Kõige rohkem aga on mõjutanud teda Annabel. Tema oli see, kes pani lumepalli veerema. Annabelil ja Humbertil oli „kuum suhe” ning nad armastasid üksteist kirglikult. Kuid pärast Annabeli surma tüüfusesse ei saanud Humbert enam noortest neidudest üle – nümfettideks ta kutsus neid.
Kuna jutustajaks oli H. H. ise, siis temast pole palju räägitud – rohkem on ta kritiseerinud teisi, kui teised tegelased peategelast.
Humbert on küll tagasihoidlik, kuid enesekindel . See tähendab, et ta teab, mida ta tahab, kuid ta ei ole pealetükkiv. Tema otsused mõjutavad teisi palju. Ka otsus abielluda Charlottega ainult Lolita tõttu mõjutas neid kõiki palju – hiljem leidis Humberti naine ta päeviku ning sai ühepoolsest afäärist teada.
Peategelane, jutustaja suutis kõike rääkida melanhoolselt-komöödiliselt. Kõike, mis oli kurb või nukker, suutis näidata ka naljaka varjundiga. Mulle ei meeldinud aga tema tagasihoidlikkus kohati. Oleks tahtnud rohkem „äktšionit”.
Miks ta oli teose tähtsaim tegelane? Sest läbi tema silmade räägiti seda lugu ning kui H. H. poleks jutustaja olnud, poleks ilmselt ka sellist pealkirja raamatul.
Lolita. Vladimir Nabokov. Inglise keelest tõlkinud Hans Luik. Kirjastus „Eesti Raamat”, Tallinn, 1990.
Indrek Mägi 12B klass