Eesti ooperid
Sten Marten Lahek , Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter
29. November 2012
Tabasalu Ühisgümnaasium
Mari ja Mihkel
Helilooja : Gustav Ernesaks
Koomiline ooper oli 3 vaatuses , seda orkestreeris Paul
Karp.
Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965
28. märtsil.
Libretod olid: Ardi Li ves, August Sang ja Kersti
Merilaas .
Tuleaed
Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati
2006 aastal 20. april il Tallinnas Von Krahli Teatris
Libreto : Maarja Kangro
Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta
( metsosopran ), Tal inna Kammerorkester, dirigent Tõnu
Kaljuste , lavastaja Peeter Jalakas.
Pirnipuu
Helilooja on Leo Normet . Seda koomilist ühe vaatuse
ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril
teatris Estonia.
Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel
Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk , dirigent Eri Klas .
Iirise tango : Vi vika Vasar (metsosopran), Teater
Estonia Sümfooniaorkester, dirigent oli Peeter Lilje.
Aitäh vaatamast!
5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap.....................................................................................
aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv
teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja reziiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta. Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks. Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi. Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%. Teater ja ühiskond Eesti teater stalinismi-perioodil 19401953 1940. aasta juunipööre ja teatrid: · Poliitilised muutused ja sellest tulenev · Seltside sulgemine · Teatrite riigistamine · Muutused repertuaaripoliitikas tuli sisse ideoloogiline aspekt · Muutused teatrite koosseisudes Poliitiline pööre: Baaside leping 28.09.1939 N väed Eestisse 1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi 21.06.1940 riigipööre
Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades
vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830
Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Nt. Scénes de Ballet (1944), Apollo (1947), Orpheus (1947), Agon (1957) Veel on Stravinski kirjutanud seitse ooperit, mitmeid orkestriteoseid, teoseid koorile, palju klaverimuusikat. 7. Kelle teos, anri nimetus: · Bolero- Maurice Ravel, sümfoonia · 8. sümfoonia e. Tuhandete sümfoonia- Hector Berlioz, sümfoonia · Salome- Richard Strauss, ooper · Pelleas ja Melisande- Arnold Schönberg, sümfooniline poeem · Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett · Carmina Burana- Carl Orff, kantaat · Fauni pärastlõuna- Claude Debussy, sümfooniline poeem Sõduri lugu- Igor Stravinski, ballett · Kuningas Oidipus- Igor Stravinski, ooper · Petruka Igor Stravinski, ballett · Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper · Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper · Tark naine- Carl Orff, ooper 5
reetmisest. Nõukogude korra eesmärgiks oli inimeste harjumuste ning käitumise muutmine programmeeritavaks, individuaalsuse tasalülitamine. Kontrollimatust massist pidi saama kergesti organiseeritav ning juhitav mass, kus mängiti välja inimene grupi vastu või inimene inimese vastu. J. V. Stalini võim seostus okupatsioonivõimu halastamatusega ning eestlased tajusid toimuvat kui rahvusliku identiteedi hävitamise katset. Kui 1948. aasta algul oli Nõukogude Eesti teatrite kunstilises kooseisus 923 inimest, siis 1952. aasta alguseks oli see langenud 546 inimesele. 1952. aastal töötas Eestis üheksa kutselist teatrit, sealhulgas Nukuteater ja kaks vene draamateatrit. Teatrite repertuaaripoliitikas ei piirdunud ainult repertuaari kooskõlastamise ja läbivaatamisega. Intonatsiooni, kehakeele jt teatrivahenditega on teatavasti võimalik tekstile teine värving
Kõik kommentaarid