Freesmasina noad 0,70 - - 4,0 7,5 1,8 4,5 - - Freesid 1,65 - - 12,0 0,5 0,1 0,6 - - Freesid 0,88 - - 4,40 6,50 1,9 5,0 - - Kõvasulamsaagide 0,60 - 0,80 0,51 - - - 0,12 0,05 korpused Kõvasulamid Kõvasulamite tähistatakse rahvusvaheliselt HM. Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale. Kõvasulameid jaotatakse metallkeraamilisteks ja valatavateks. Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit. Stelliidi kasutamine on viimasel ajal järjest suurenenud. Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram. Stelliidil on suhteliselt väikene kõvadus HRC40..
Soovides terale kõvadust ja kulumiskindlust, saame rabeda tera mis ei kannata lööke ja vibratsiooni Kui soovitatakse teravat lõikeserva, mis lõikab hästi, tuleb teha sitkest materjalist, see aga kulub ja nürineb kiiresti . Puidulõikeriistade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt järgmisi materjale : Süsinikterased Legeeritud instrumentaalterased Kiirlõiketerased Metallkeraamilised ja mineraalkeraamilised kõvasulamid Sünteetilised ülikõvad materjalid . Teramaterjali valik Teramaterjal valitakse mitme erineva omaduse järgi, mille mõjud pole alati samasuunalised Tuleb jälgida erinevaid omadusi samaaegselt, sest näiteks kõvaduse kasvades väheneb sitkus ja vastupidi . Soovides terale kõvadust ja kulumiskindlust, saame rabeda tera, mis ei kannata lööke ja vibratsiooni
g. HSSCo–Koobalt kiirlõiketeras M35/M42 i. Kiirlõiketerasele on lisatud koobaltit 5%, mis suurendab kuumataluvust. Materjal omab head kombinatsiooni kõvadusest ja vastupidavusest. Head lõiketöötlus omadused ja suur kulumiskindlus, mis teeb temast hea materjali puuride, keermepuuride, freeside ja hõõritsate valmistamiseks. ii. Kõvadus 830-960 HV 3. HM – Kõvasulamid a. Koosneb kõvadest karbiididest ja side-materjalist. Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b. Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. c. WC-Co kõvasulamid –kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks) treimisel, kuuluvad ISO järgi rühma K
kõvemad Alumiiniumisulamid tugevamad Magneesiumisulamid Titaanisulamid madalama sulamistemperatuuriga Tinasulamid Kõvasulamid kuumakindlamad Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) vastupidavamad Metallide jootmine ja joodised korrosioonikindlamad Raud (Fe) Rauasulamid: Tihedus 7800 kg/m3 teras
G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) 3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Teades tasakaalukonstanti, saab hinnata kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s
10; 5; 2,5 või 1 (tabel 2.1) 4. Missugused skaalad on enamkasutatavad kõvaduse mõõtmisel Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja koormused? Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M28 skaala. Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala Skaala HRA Koonus- 588N , kõvasulamid Skaala HRB Kuul 980N , Cu, Al ja FE sulamid 5. Millist otsakut ja jõude kasutatakse Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). 6. Selgitage tähiseid HBW, HV ja HBS. Brinelli kõvadusarv HBW kõvasulamkuuli (HBS teraskuuli) puhulmääratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena
..2 m. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid (nt terase S235J2G3 korral ei tohi kõvadus ületada 350 HV10 ühikut), kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Kõvaduse arvutamine Vickersi meetodi korral toimub järgmise valemi järgi: Kõvaduse määramine Barcoli meetodil Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja
jooksul on väljatöötatud volframivabad TiC- ja Cr3C2 - baasil kermised. Täiustatud on WC-Co kõvasulamite valmistamise tehnoloogiat mehaaniliselt aktiviseeritud sünteesi WC valmistamiseks ja sellest ülipeene struktuuriga WC-Co kõvasulamite valmistamiseks. Siinkohal on toodud nende uuringute tulemused, mis ühtivad üldiste arusaamadega kermiste koostisest ja tehnoloogiast. Konspekti on mõeldud bakalaureuse ja magistriõppele aines ,,Kõvasulamid". Kursiivis olev tekst annab täiendavat lisainformatsiooni neile, kes tunnevad huvi selle perspektiivse ja unikaalsete omadustega kõrgtehnoloogiliste materjalide vastu. 10. 02. 2004 2 SISUKORD lk Sissejuhatus 4 1. Koostis ja struktuur 7 2. Valmistamise tehnoloogia 9 2.1 Karbiide valmistamine 10 2.1.1
kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala. Vickersi meetod Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid, kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Barcoli meetod Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust.
..40% ökonoomsem. Bensiini asemel võib kasutada ka lahajsid kütuseid nagu näiteks põlevkiviõli, masuut jne. 2.5 Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallide töötlemiseks vajalikke seadmeid. Lõikekeraamikat valmistatakse enamasti Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, 6 mistõttu lõikekeraamika on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. 2.6 Elektrokeraamika Elektrokeraamikat kasutatakse kõige rohkem elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide, näiteks mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused ja muude selliste valmistamiseks
valmistatakse: 1. Tööriistaterasest (high carbon steel HCS). Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistamismaterjal. 2. Kiirlõiketerasest (high speed steel HSS e. HS). Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600-700O C juures. 3. Volframsüsinikust tipuga (tungsten carbide tipped HW, HM, TCT). TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. TCT lõiketerad on kulumiskindlamad kui eelnevad materjalid. 4. Bimetallidest (bimetal BiM, BM). Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black & Decker, Skil, DeWalt ja Ryobi tööriistad. Professionaalseks, st igapäevaseks
1...3000 kgf. Seda meetodit kasutatakse enamasti metalsetel materjalidel. Katsekeha min. Paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. Tõbetugevuse ja HB vahel kehtib ligikaudne seos Rm ~ 3 HB. Rockwelli- universaalne. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus ja korralik baseerimine töölauale. Metalsete materjalide korral kasutatakse A-(teras),B-(Al-sulamid), ja C-(kõvasulamid)skaalat, pehmete sulamite ja plastide puhul H-, R-, M-skaalat. Otsak surutakse sisse eeljõuga 10 kgf ning seejärel suurendadakse põhijõuni(60, 100 või 150 kgf). HR-i iseloomustab otsaku(koonuse või kuuli) sissetungimise sügavuste vahe materjalis. Vickersi- põhineb teemantpüramiidi(4-tahuline, jõuga 1...100 kgf) sissesurumisel materjali. Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust(k.a õhukene metall ja pinnakiht).
B-skaalat käsutatakse pehmete metallide (karastamata terased, värvilismetallid) katsetamisel teraskuuli abil. Summaarne survejõud F=100kgf (10 kgf eelkoormus + 90 kgf lõppkoormus) ehk 981 N. Kõvadusarv tähistatakse HRB. C-skaalal loetakse kõvadusarv HRC siis, kui indikaatoriks on teemantkoonus ja summaarne survejõud F = 10 + 140 = 150 kgf (1471 N). Seda skaalat rakendatakse karastatud teraste ja kõvade malmide katsetamisel. Väga kõvade materjalide (näiteks kõvasulamid), õhukeste kõvade pindkihtide (tsementiiditud ja karastatud terased, nitreeritud terased) ja väikeste detailide kõvaduse määramiseks käsutatakse survejõudu F = 10 + 50 = 60 kgf (588 N). Sel juhul loetakse kõvadusarv samuti mustalt skaalalt, kuid tähistatakse HRA. Kõige rohkem käsutatakse C-skaalat. Kõvasulamis indentorit võib käsutada siis, kui katsetatava metalli kõvadus HRC < 50. Rockwelli ja Brinelli kõvadusarvude vahel on seos ligikaudu 1HRC«10HB.
Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi, pronksi ja terase jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel. Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel. Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga. Kaasajal räbustid võivad olla ka paigutatud joodise sulamist valmistatud torusse - joodise "elektroodi". Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e
· Cr(III)soolad + NH3.H2O Cr(OH)3 - sinine · amfoteerne: · CrCl3 + 3H2O Cr(OH)3 K3Cr(OH)6 · kaalium- · heksahüdroksokromaat(III) 5. Volframin kasutusalad · Kuni 50% volframist kasutatakse · vääristeraste (peam. tööriistateraste) tootmisel · - eriti kiirlõiketerased (8 - 20% W) · (säilitavad kõvaduse 1000 - 1100 C juures) · 35 - 45% W toodangust kasutatakse karbiidina WC · (kõvasulamid : 85 - 95% WC + 5 - 15% Co) : · lõike- ja puurimisinstrumendid · W sulameid teiste metallidega · kasutatakse lennunduses ja raketitehnikas · elektrotehnikas (elektrilampide hõõgniidid, katoodid jm) · röntgenitehnikas jm · W - elektroodid Langmuiri monovesinikpõletites (leek 4000 C) · kaitseekraanid radioakt kiirguse vastu (sulam W - Cu - Ni) · Väga vastupidavad sulamid : · W - Ru - Co - B (täitesulepea suleotsad) · W - Ta - Hf (reakt-mootorite põlemiskambrid) 6
Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. 6.2Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. 6.3Elektrokeraamika Elektrokeraamikat kasutatakse kõige enam elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide (mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne.) valmistamiseks. Elektrokeraamiliste materjalide seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka häid isolaatoreid. Elektrokeraamikal on
vasesulamid sisaldavad üle 50% Cu. Korrosioonikindlus 1. Välis kk-s vaske väh 80%, 2. Vees sama. 3. Maasees on Cu püsiv, kui seal ei ole tuhka.. kokkupuutel teiste metallidega, vaadata galvaaniel teket. Cu eh materjalina: torud, profiilitooted, traat. Liitmine jootmise, neetimise, keevituse teel. Pinna käsitlemine: kiir oks kihi teket või patineeritakse; email, värv, lakk, keem töötl, on võimal muuta värvus siniseks, halliks, roh, pruun; nikeldamine, kroomimine. Kõvasulamid saad keraamiliste materjalide lisamisel. Ei kaota om temp tõustes. Bituumen ja tõrv omadused: 1. Sitkus, määr teat temp nõelkatsega; 2. Murdumiskatse määr painutatavus neg temp juures; 3. Pehmenemistäpp; 4. Viskoossus; 5. Duktiilsus e. venivus. Tooted: bituumen, kasut teehituses, lisat kautsuk, saad elastsem, mida kasut katusel; bit hapendamisel O-ga kasut ehitusmat tootm;
LÕIKERIISTADE JAOTUS OTSTARBELT FUNKTSIOONILT · Treitera · Otsatera · Freestera · Astmetera (erineva peanurgaga plaanis) · Hööveltera · Mahalõiketera · Tõuketera · Sooneterad · Keermeterad (väga mitmesugused) · Kujuterad LÕIKAVOSA LÕIKAVOSA MATERJALI JÄRGI KINNITUSE JÄRGI · Kiirlõiketeras · Mehaanilise · Kõvasulamid kinnitusega · Mineraalkeraamilised · Joodetud · Teemant 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS LÕIKAMISE SUUNALT GEOMEETRIALT · Välisterad · Vastavalt töödeldavale · Siseterad materjalile on erinevad · Parempoolsed lõikeriista nurgad: · Vasakpoolsed · teritusnurk · esinurk
Reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O Ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Kuulub väiksema aktiivsusega metallide hulka Ei oksüdeeru õhus tavlisel temperatuuril ega kuumutamisel Soolhape ja lahjendatud väävelhape ei mõju hõbedale Au + 4HCl(konts) + HNO3(konts) = H[AuCl4] + NO + 2H2O Kullasulamid (Au-Cu, Au-Ag) Hõbedasulamid (Ag-Cu) Kõvasulamid (kõvemad, vastupidvamad jne.) Stelliit: 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram Sormaidid: 60% Fe, 30% Cr ja 10% muudest lisanditest (Ni, Si ja Mn) Jootmine. Joodis. Joodis on madalama sulamistemperatuuriga metallisulam, mida kasutatakse metallide kokkujootmisel Joodise põhiliseks koostismetallideks on enamasti tina ja plii Jootmiseks nimetatakse tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse
asend. Seejärel suurendatakse seda põhijõuni ja taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Tulemus loetakse otse masina skaalalt - koonuse puhul mustalt skaalalt, kuuli puhul punaselt skaalalt. Vastavalt kasutatavale koormusele ning otsakule eristatakse mitmeid erinevaid skaalasid. Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A- (kõvasulamid), B- (Al-sulamid) ja C-skaala (tüüpiline teraste puhul), pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R- ja M-skaala (plastid). Tähistuseks on HR. Vickers - Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali pind peab selle meetodi korral olema poleeritud. Tüüpiline kasutusala - õhukesed materjalid, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased, kõvasulamid, keraamika
Nendes kerimistes on põhiliseks komponendiks alumiiniumoksiid. Alumiiniumoksiidi baasil valmistatud mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200ºC .Mineraalkermiseid on raske kinnitada. Nende põhiline kinnitamise viis on mehaaniline. Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente. Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. Elektrokeraamika jaguneb: (piesotakistid,ülikondensaatorid ja muud elektroonikaelemendid) Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika Elektrokeraamikat kasutatakse kõige enam elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide (mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne.) valmistamiseks
Korrosioon-erosioonkulumine esineb agressiivses (hapete või aluste lahused) ja abrasiivses keskkonnas, mis toimivad samaaegselt. 1. KERMISTE ABRASIIVKULUMINE Nagu eelpool mainitud, saab masinate ja mehhanismide tööiga tunduvalt tõsta, kui kasutada materjale, mis on kõvemad kui teda kulutav abrasiiv reeglina liiv. Sellisteks materjalideks on kermised, millede kõvadus on suurem kvartsliiva kõvadusest (HV1150). Kermised ehk kõvasulamid (cermets, cemented carbides or hardmetals) on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kõvadest ja habrastest karbiidiosakestest (WC, TiC, TiCN, Cr3C2) ja suhtelisest plastilisest sideainest koobalti, raua või nikli baasil, mis seovad karbiiditeri. Kuna karbiiditerad on kôvemad (WC- HV1800, TiC- HV3000, Cr3C2-HV 1300-2700) kui looduses enamlevinud abrasiiv SiO2 (HV1150), siis pole viimased vôimelised kermise pinda tungima. Nad on vôimelised ainult kriimustama
Sulfiidid: CoS, CoS2, Co2S3 Seleniidid: - Telluriidid: CoTe Nitriidid: - Tootmine ja kasutamine Co toodang on perioodilisustabeli naaberelementidega(Fe, Ni) võrreldes väike. Peamised Co-tootjad on Zaire, Sambia, Austraalia, Venemaa, Kanada, Soome ja Jaapan. Peamine osa Co-toodangust(60%) leiab kasutamist sulamites. Koobaltisulamid sisaldavad tavaliselt 15-92% Co ja sageli mitmeid teisi metalle. Peamised Co-sulamite liigid on magnetilised sulamid, kulumiskindlad ja kõvasulamid, kindla joonpaisumiskoefitsiendiga sulamid ning kuumakindlad sulamid. Kõva hõbedast metalli koobaltit (Co) ja selle ühendeid kasutatakse sageli. On leidnud rakendamist kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate (valge urbse savi ja läbipaistva glasuuriga tooted) tootmisel. Klaasi-, portselani- ja
Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Tööriistakeraamika Lõikekeraamika on põhilisi tööriistamaterjale, millest valmistatakse metallitöötlemise instrumente (trei- ja freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat valmistatakse põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat sideainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema haprusega. Elektrokeraamika. Elektrokeraamikat kasutatakse kõige enam elektroonikatööstuses mitmesuguste elektroonikaelementide (mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne.) valmistamiseks. Elektrokeraamiliste materjalide seas on häid elektrijuhte (keraamilised ülijuhid) kui ka häid isolaatoreid. Elektrokeraamikal on põhirõhk asetatud keraamika elektrilistele ja soojuslikele
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud.
Süsinik ja vähe legeeritud S S L E S L E E terased Rooste-ja kuumuskindlad S S S L S L E E terased Tööriistaterased ja E S S E E L E E kõvasulamid Hall ja tempermalm L S S E S E E E Nikkel ja niklisulamid L S S E L L E E Alumiinium ja selle sulamid E E E E E E S E
Süsinik ja vähe legeeritud S S L E S L E terased Rooste-ja kuumuskindlad S S S L S L E terased Tööriistaterased ja E S S E E L E kõvasulamid Hall ja tempermalm L S S E S E E Nikkel ja niklisulamid L S S E L L E Alumiinium ja selle sulamid E E E E E E S Magneesium ja magne- E E E E E E S
Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras.
58. Terasetaandamine astme järgi- 59. Pulbermetallurgilised materjalid- 60. Rasksulavad materjalid- Ti, Zr, Hf, V, Nb, Ta, Mo,W, Re; karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid, ränikarbiid, räninitriid, alumiiniumnitriid, boorkarbiid 61. Mida kujutavad endast rasksulavad ühendid? Rasksulavatel ühenditel on kõrge sulamistemperatuur, sellised ühenid on karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid. 62. Mida kujutab endast dispersioonkuivatatud materjal? 63. Mis on kõvasulamid (karbiidkermised)? Need on tugevad sulamid, mida kasutatakse lõikurmaterjalina. 64. Mida kujutavad endast keraamilised materjalid? Need on ülikõvad anorgaanilised ühendid, mis koosnevad mingist metallist ja mittemetallist. Need on temperatuurikindlad, püsivad hästi agressiivsetes keskkondades, madal elektri- ja soojusjuhtivus, tavaliselt ka haprad. 65. Komposiit materjalid- need on kahest või enamast osast faasist materjalid, kusjuures
Asendussulamid- ühe metalli aatomid on asendatud teise metalli aatomitega (vase sulamid tsingiga)- halvema elektri ja soojusjuhtivusega kui puhtad metallid, kuid kõvemad ja tugevamad Elektrijuhtivus. Sulamitel madalam kui puhastel ainetel. Paljud sulamid on madalatel temperatuuridel ülijuhid (MoC, W2C), kuigi komponentidel puuduvad ülijuhi omadused. Kõvadus - reeglina kõrgem pehmema koostisosade kõvadusest. Tüüpilised kõvasulamid on metallkeraamilised süsteemid, mis koosnevad põhiliselt W, Ti, Ta jt karbiididest, Zr ja Ti boriididest. Sulamistemperatuur- sageli madalam koostisosade sulamistemperatuurist. Korrosioonikindlus- suurem sulamitel, mis on homogeensed tahked lahused 1. Keemiliste reaktsioonide liigitus: ekso- ja endotermilised reaktsioonid Eksotermiline - soojus vabaneb siseenergia vähenemise arvelt, metaani põlemine
Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt freeslõikurid jt.). Lõikekeraamikat valmistatakse omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on põhiliselt Al2O3 ja Si3N4 baasil. Lõikekeraamika ei parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui sisalda plastset ja suhteliselt kergesti sulavat side- vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistem- ainet nagu kõvasulamid, mistõttu nad on suurema peratuur madalam kui karbiididel. kõvaduse ja kulumiskindlusega, kuid väiksema Nitriidide kõvadus langeb igas grupis ele- haprusega. mendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Tehno- Elektrokeraamika keraamika valmistamisel kasutatakse laialdaselt Elektrokeraamikat kasutatakse kõige enam elektroo- järgmisi nitriide: Si3N4, AlN, BN
annaabi.ee 
