Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallide kasutamine puidutööstuses (0)

1 Hindamata
Punktid
Haridus – ja Teadusministeerium
Võrumaa Kutsehariduskeskus
Puidutöötlemise tehnoloogia
Pto-07
Metallide tehnoloogia
Iseseisev töö nr.1
Metallide kasutamine puidutööstuses
Koostaja: Tõnu Tomson
Juhendaja : Aivar Kalnapenkis
Väimela 2008

Sissejuhatus


Metalli kasutatakse puidutööstuses väga paljudel eesmärkidel. Põhilisteks kasutuskohtadeks on puidulõikeriistad, puidutöötlemisseadmete tootmises, mööbli furnituurides. Antud referaadis pööran põhitähelepanu puidulõikeriistades kasutatavatele metallidele. Puidulõikeriistade materjalile esitatakse järgmisi põhilisi nõudeid:
lõikevõime
 kulumiskindlus madalatel ja kõrgetel temperatuuridel
tugevus (nii lõikeriistal kui ka lõikeserval)
töödeldavus kuumutatult ja külmalt
Kaasaegne puidulõikeriist töötab suurtel lõikekiirustel ja perioodilise löökkoormusega, seetõttu
peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel ja paksendamisel, samuti nende stantsimisel. Puidu lõikamisel on lõiketsoonis kõrge temperatuur (600…800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur temperatuurikindlus . Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Kaasaegne puidulõikeriist töötab suurtel lõikekiirustel ja perioodilise löökkoormusega, seetõttu peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel japaksendamisel, samuti nende stantsimisel. Puidu lõikamisel on lõiketsoonis kõrge temperatuur (600…800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur
temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile.

Süsinikterased


Süsinikteras on raua ja süsiniku sulam , kus süsinikusisaldus on piires
0,7%…1,3%. Süsinik on terase põhiline lisand, see annab terasele karastumisvõime ja määrab
füüsikalis-mehaanilised omadused. Süsinikusisalduse tõusuga terases suureneb selle kõvadus, kulumiskindlus, kuid väheneb löögisitkus. Peale nende sisaldab süsinikteras räni (kuni 0,4%), mangaani (kuni 0,8%), väävlit (kuni 0,06%) ja fosforit (kuni 0,07%). Mangaan Mn ja räni Si on kasulikud lisandid, mis suurendavad terase kõvadust, tugevust ja jäikust, kuid vähendavad samaaegselt terase plastilisust.
Väävel ja fosfor on terasele kahjulikud lisandid. Väävel muudab kuuma terase hapraks, fosfor aga külma terase hapraks. Fosfor vähendab terase sitkust ja tugevust. Väävel vähendab lisaks terase sepistatavust. Seetõttu peab nende lisandite sisaldus olema minimaalne. NL kasutatav tähis oli Y, Y8 tähendab terast, mille süsinikusisaldus on 0,8%, Y8A tähistab parendatud omadustega terast: sellel on vähendatud kahjulike lisandite fosfori ja väävli sisaldust. Mõningaid muid süsinikteraste marke : W1 (USA), XC80 (Prantsusmaa), C80W1 (Saksamaa), SK6 (Jaapan).
Süsinikteraseid kasutatakse mitmete lõikeriistade valmistamiseks. Lõikeriista lõikeomadused säilivad temperatuurideni kuni 200…250º C, neil on väikene kuumakindlus. Neid kasutatakse pehme puidu lõikamisel väikestel lõikekiirustel ja käsilõikeriistadel. Süsinikteraseid kasutatakse kitsaste lintsaagide valmistamiseks.

Legeeritud süsinikterased


Legeeritud terasteks nimetatakse teraseid, mis sisaldavad legeerivaid elemente: kroomi , volframi , niklit, koobaltit, molübdeeni jt. Legeerivad elemendid avaldavad te­ rase omadustele märgatavat mõju. Legeerivad elemendid moodustavad terases leiduvate lisandi­tega ja ka omavahel karbiide, millel on suur kõvadus, tugevus, kulumis-ja temperatuurikindlus. Tähtsamad terase legeerivad elemendid on järgmised:
Kroom on tähtsaim legeeriv element, tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Moodustuvad kar­biidid parandavad terase lõikeomadusi. Nagu süsinikki alandab kroom terase plastilisust, seetõttu on saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi aga kuni 12%.
Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskelt ­sulav metall ( sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1…2%.
Vanaadium on üks parimaid terase legeerivaid elemente, mis tõstab terase tugevust, jäikust, kõ­vadust ja plastilisust. Vanaadium muudab struktuuri peeneteraliseks, tema sisaldus terases ei ületa tavaliselt 0,3%. Vanaadium tõstab ka terase kuumuskindlust.
Molübdeen suurendab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja plastilisust, ta on samaväärne va­naadiumi ja volframi asendaja . Analoogselt volframiga on molübdeenil kõrge sulamistemperatuur (2620º C), terase kuumuskindluse tõstmiseks võib seda võrreldes volframiga 2x vähem sisse viia. Molübdeeni mõjul tekib terasel negatiivne omadus kalduvus süsiniku väljapõlemisele pinnakihist.
Koobalt suurendab terase plastilisust, kulumiskindlust ja lõikeomadusi (eelkõige kuumuskindlust). Samas suureneb terase haprus . Koobaltterased on tundlikud termilisel töötlemisel ülekuumutami­sele.
Nikkel tõstab terase plastilisust ja sitkust vähendades samaaegselt kõvadust. 2% niklilisand on ko­hustuslik lintsaeterastest, kus saetee laiendamiseks kasutatakse hammaste paksendamist.

Kiirlõiketerased


Terase lõikeomaduste parandamiseks viiakse legeeriva elemendina sisse suures koguses volframi (6%…18%). Viimasel ajal valmistatakse puidulõikeriistu ka nn poolkuumuskindlatest terastest, kus lisaks väik­semale volframi hulgale on suur kroomi sisaldus. Põhiline omadus on suur kõvadus, mille tõttu suureneb ka kulumiskindlus. Kiirlõiketeraste head omadused avalduvad alles peale termilist töötlemist ( karastamine jne). Üld­levinud tähis lõikeriista markeeringus on HSS (high speed steel ), NL-s olid kasutusel margid P9, P18, P6M5 (P tähele järgnev number tähistab volframisisaldust protsentides).
Mõningate tööriistaterade koosseis:
Lõikeriista tüüp
Süsinik
Räni
Mangaan
Kroom
Volfram
Vanaadium
Molübdeen
Nikkel
Koobalt
Lintsaed s1,1 mm
0,75
0,20
0,35
2,0
Raamsaed
0,75
0,20
0,35
2,0
Raamsaed
0,72
0,24
0,75
Ketassaed
0,85
0,25
0,45
0,6
0,2
Ketassaed
0,75
0,20
0,35
2,0
Raiemasina noad
0,50
1,0
8,0
1,2
0,25
1,3
Freesmasina noad
0,70
4,0
7,5
1,8
4,5
Freesid
1,65
12,0
0,5
0,1
0,6
Freesid
0,88
4,40
6,50
1,9
5,0
Kõvasulamsaagide korpused
0,60
0,80
0,51
0,12
0,05

Kõvasulamid


Kõvasulamite tähistatakse rahvusvaheliselt HM. Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale. Kõvasulameid jaotatakse metallkeraamilisteks ja valatavateks. Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit . Stelliidi kasutamine on viimasel ajal järjest suurenenud. Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisandi­test, millest põhiline on volfram. Stelliidil on suhteliselt väikene kõvadus HRC40…45, kuid see kõvadus säilub temperatuuril kuni 650º C.
Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit. Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram. Stelliidil on suhteliselt väikene kõvadus HRC40…45, kuid see kõvadus säilub temperatuuril kuni 650º C.
Metallkeraamilised kõvasulamid saadakse pulbermetallurgia meetoditega volframkarbiidi (WC) ja sideaine (Co) pressimisega vormi ja sellele järgneva paagutamisega kaitsekeskkonnas (vesinikgaas).

Sünteetiline teemant


Tehisteemante saadakse süsinikust ülikõrgel rõhul (104 MPa) ja kõrgel tem­peratuuril (1200…2000º C) katalüsaatorite juuresolekul. Tähis lõikeriista markeeringus on DIA. . Süntee­tilisest teemandist lõikeriistad on väga kallid, seetõttu kasutatakse neid puidutööstuses kõrgtootli­kes saagimismasinates või CNC töötlemiskeskustes ja kips-ja tsement -puitlaastplaatide lõikami­sel. Sünteetilisest teemandist lõikeriistad on 100…200 x suurema püsivusajaga kui kõvasulamist lõikeriistad

Keraamilised materjalid


Käesolevaks ajaks on metallitöötlemisel keraamilised materjalid asenda­nud 40% kõvasulamitest, kuid puidutöötlemisel on keraamiliste materjalide kasutuselevõtt toimu­nud alles 21. sajandil. . Keraamilised saed lõikavad väikese müraga (müratase on väiksem 15 dB võrra võrreldes kõvasulamsaagidega). Saed kuume­nevad märgatavalt vähem kui kõvasulamist saed. Keraamilised saed lõikavad paremini suuremal lõikekiirusel kui kõvasulamsaed (2x suurem lõikekiirus). Samas võib tõsta ka 2x etteandekiirust, tootlikkuse tõus on 4 kordne.

Freudi saekettad

Kõvasulam


Freud on puidulõikeinstrumentide tarvis välja töötanud spetsiaalsed kõvasulami tüübid, mida valmistatakse Freud’i oma tehastes . Lisades kõvasulamile titaani, on pikenenud hammaste eluiga ja paranenud vastupanuvõime keemilistele ainetele, mis sisalduvad vaigus või liimides. Kasutades erakordselt peenikest pulbrit (mikrograanuleid), saavutatakse väga kompaktne kõvasulam, mis vähendab lõikeservade abrasiivsust ja seega parandab lõikekvaliteeti ja sae eluiga.

Kõvasulami tüübid


Erinevate astmetega kõvasulamid on kasutusel sõltuvalt materjalist ja rakendustest .
H10S: Spetsiaalselt väljatöötatud kõvasulam kasutamiseks mitmeotstarbelistel saeketastel. Suurendatud löögitugevusega, sobilik kõikidele materjalidele.
H00S: Mikroteraline struktuur, suurema elastsusega kui H00K, kasutatakse universaalsetel saeketastel, abrasiivsete materjalide korral.
H00K: Maksimaalne tugevus mikroteralises struktuuris annab kõrge kulumiskindluse. Kasutatakse formaatsaagedel.
H00X: Ülitugev kõvasulam, parim, mida kaasaegne tehnoloogia võimaldab

Kasutatud kirjandus


http://kaur.isg.ee/index.php?pg=40
http://www.kk.ttu.ee/puit/Puidumasinad/LoikeriistadI.pdf
http://www.hot.ee/thk13meh/Mat.html

Sisukord


Sissejuhatus 2
Süsinikterased 3
Legeeritud süsinikterased 3
Kiirlõiketerased 4
Kõvasulamid 5
Sünteetiline teemant 5
Keraamilised materjalid 5
Freudi saekettad 6
Kõvasulam 6
Kõvasulami tüübid 6
Kasutatud kirjandus 6
Sisukord 7
7
Vasakule Paremale
Metallide kasutamine puidutööstuses #1 Metallide kasutamine puidutööstuses #2 Metallide kasutamine puidutööstuses #3 Metallide kasutamine puidutööstuses #4 Metallide kasutamine puidutööstuses #5 Metallide kasutamine puidutööstuses #6 Metallide kasutamine puidutööstuses #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tõnu Tomson Õppematerjali autor
Metallide tehnoloogia
Iseseisev töö nr.1

Sarnased õppematerjalid

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel
19
docx

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel

 Lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega  Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerimist  Sitkuse vastandomadus on haprus  Materjal on seda sitkem, mida rohkem saab teda vormida ja painutada enne kui ta murdub .  Tera,aterköi sitkus on puu ehituse ebakorrapärasuse tõttu oluline tähendus puidutööstuses, kus tera koormatakse (VÄSITATAKSE) ebaühtlaselt  Sitkem teramaterjal talub paremini lööke ja vibratsioone .  Elastus on materjali omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju  Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse toimel oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu lakkamist .

Materjaliõpetus
Referaat Legeerivatest elementidest-legeerterastest elementidest
14
docx

Referaat Legeerivatest elementidest, legeerterastest elementidest

Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele)

Tehnomaterjalid
Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused
20
docx

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid,

Materjaliõpetus
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste struktuuris hajutatud sulfiide (MnS), millel on oma kristallvõre. Intermetallid ehk intermetallsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral (aatomite raadiuste suhe 1,2) moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid ehk nn Lavesi faasid, mille koostis avaldub valemiga AB2, nt MgZn2, MgCu2 ja MgNi2. Elektronühendid ­ kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele. Elektronühendid moodustuvad sagedamini ühelt poolt ühevalentsete metallide (Cu, Ag, Au jt) ning üleminku gruppide metallide (Mn, Fe, Co jt) ja

Tehnomaterjalid
Materjaliõpetus
52
odt

Materjaliõpetus

keskmiselt 6% W, 5% Mo, 2%V ja 5%Co, ei ole näidatud 0,87-0.95% süsiniku ega 3,8- 4,5% kroomi sisaldust. Margitähisele vastavalt puudub kiirlõiketerases HS 2-9-2 järjekorras viimasena näidatav element Co, näidatakse 2% W, 9% Mo, 2% V. kui kiirlõiketerasest puudub mõni järjekorras vahepeal olev element, siis näidatakse seda numbriga 0, näiteks HS 18-0-1 on 18%W, puudub Mo (0), 1% V ja puudub Co. 7 TERASE TERMOTÖÖTLUSE OLEMUS JA PÕHIVIISID Termotöötluse eesmärgiks on metallide ja sulamite omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Enamasti tehakse termotöötlust detailide või tööriistade valmistamisprotsessi lõppoperatsioonina, et anda neile vajalikke mehaanilisi või talitlusomadusi. Eeloperatsioonina kasutatakse termotöötlust materjali tehnoloogiliste omaduste parendamiseks, nt valtsmetallist valmistatavate detailide lõigatavuse parendamiseks. Kasutatakse ka termilist vahetöötlust, näiteks kalestumise kaotamiseks

Materjaliõpetus
Mõisted
32
docx

Mõisted

1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

Kategoriseerimata
Exami piletite vastused
19
rtf

Exami piletite vastused

o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises: · nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi süsinikusisaldust terastes, · nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, · nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). 3) Konstruktsioonterased ja nende omadused. Kasutamine. Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite valmis- tamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. Esimesi

Kategoriseerimata
KAT31 Termotöötluse materjal ja kuesimused
14
doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist.

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun