50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tõnu Tomson
Õppematerjali autor
Lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega Sitkus on materjali omadus koormamisel enne purunemist taluda olulist deformeerimist Sitkuse vastandomadus on haprus Materjal on seda sitkem, mida rohkem saab teda vormida ja painutada enne kui ta murdub . Tera,aterköi sitkus on puu ehituse ebakorrapärasuse tõttu oluline tähendus puidutööstuses, kus tera koormatakse (VÄSITATAKSE) ebaühtlaselt Sitkem teramaterjal talub paremini lööke ja vibratsioone . Elastus on materjali omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse toimel oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu lakkamist .
Maria Paat LEGEERTERASED REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-21a Juhendaja: T. Pihl Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Teras on sitke ning läikiv metallide sulam, mille põhiliseks komponendiks on raud, kuid sinna on lisatud ka teisi ühendeid nagu näiteks süsinikku kuni 2,14%. Kõik me oleme näinud ja teame mis on roostevaba teras, kuid paljud ei tea, et selline terase liik on saadud just legeerimise teel. Legeerimiseks nimetakse struktuuri muutvate ning teatavaid kindlaid füüsikalis-, keemilis- või mehaanilisi omadusi andvate lisandite, niinimetatud legeerivate elementide manustamine metallisulamile (antud juhul terastele)
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid,
elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste struktuuris hajutatud sulfiide (MnS), millel on oma kristallvõre. Intermetallid ehk intermetallsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral (aatomite raadiuste suhe 1,2) moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid ehk nn Lavesi faasid, mille koostis avaldub valemiga AB2, nt MgZn2, MgCu2 ja MgNi2. Elektronühendid kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele. Elektronühendid moodustuvad sagedamini ühelt poolt ühevalentsete metallide (Cu, Ag, Au jt) ning üleminku gruppide metallide (Mn, Fe, Co jt) ja
keskmiselt 6% W, 5% Mo, 2%V ja 5%Co, ei ole näidatud 0,87-0.95% süsiniku ega 3,8- 4,5% kroomi sisaldust. Margitähisele vastavalt puudub kiirlõiketerases HS 2-9-2 järjekorras viimasena näidatav element Co, näidatakse 2% W, 9% Mo, 2% V. kui kiirlõiketerasest puudub mõni järjekorras vahepeal olev element, siis näidatakse seda numbriga 0, näiteks HS 18-0-1 on 18%W, puudub Mo (0), 1% V ja puudub Co. 7 TERASE TERMOTÖÖTLUSE OLEMUS JA PÕHIVIISID Termotöötluse eesmärgiks on metallide ja sulamite omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Enamasti tehakse termotöötlust detailide või tööriistade valmistamisprotsessi lõppoperatsioonina, et anda neile vajalikke mehaanilisi või talitlusomadusi. Eeloperatsioonina kasutatakse termotöötlust materjali tehnoloogiliste omaduste parendamiseks, nt valtsmetallist valmistatavate detailide lõigatavuse parendamiseks. Kasutatakse ka termilist vahetöötlust, näiteks kalestumise kaotamiseks
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises: · nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutektoidi süsinikusisaldust terastes, · nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, · nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). 3) Konstruktsioonterased ja nende omadused. Kasutamine. Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite valmis- tamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. Esimesi
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid