Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Logopeedia lõputest. Logopeedia alused (HTEP.02.050)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hääldus, puue, kogelus, kuulmispuude, neelu, alaalia, logopeed, logopeedi, alakõne, afaasia, kuulmispuudega, sulgus, düsartria, motoorika, düslaalia, kõneloome, kordused, suulae, hääldamise, kõla, kõnepuue, agrammatism, eelse, düsfoonia, valju, ajukoores, resonants, lihtsama, üldmotoorika, aeglus, väited, füsioloogiline, primaarsea. Hääle liigne kasutus b. Vale hääle kasutus c. Vokaaltrakti anatoomilised muutused d. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus 7. Düsfoonia avaldub järgmiselt / häälepuude ehk düsfoonia korral võib a. Hääl on käre b. Hääl on liiga kõrge või madal c. Hääl on ebastabiilne, muutlik d. Hääl on liiga valju või vaikne e. Hääl puudub täielikult 8. Düsfoonia on a. Hääle tugevuse puue b. Hääletus c. Hääle tämbri puue d. Hääle põhitooni kvaliteedi häire e. Hääle kõrguse puue 9. Meeri Kompuse uuringust selgus, et Eesti õpetajate teadmised häälehoiust on a. Ebapiisavad b. Väga head c. Piisavad, hoidmaks ära hääleprobleeme 10. Hüponasaalset hääldust põhjustab a. Hääldades ei liigu vajalik õhk ninaõõnde b. Hääldades tekib õhupuudus c. Hääldades liigub liigselt õhku ninaõõnde d. Hääldades liigub liigselt õhku suuõõnde 11
Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu aktiivseks pidurdajaks. Kõne areng on seotud kogu organismi talitlusega, eriti meeleorganite tööga. Pime laps hakkab rääkima mitu aastat hiljem kui tema eakaaslased, kurt laps ei hakka erialase abita üldse rääkima. Kolmeaastane laps peab oskama väljendada ennast häälikulises keeles niivõrd, et teine inimene sellest aru saaks, vastasel juhul tuleks pöörduda logopeedi poole. *Sagedamine esinevad järgmised kõnevead: · Üksikute häälikute vale hääldamine. Nt r-i põristamine ehk hääldamine kurgus, s-i peenendamine, susistamine, k puudumine. · Läbi nina rääkimine, kinnise ninaga rääkimine, ebaselge hääldamine, liiga kiire kõne, ebameeldivalt aeglane kõne. · Kogelus. · Hilinenud kõneareng, alaalia, võimetus õppida lugema ja kirjutama.
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, vaatasid kõnet kui
Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika kujunes nii, et mitmetel teadustel tekkis samasugune huvi kõneakti vastu, kujunes uus piirteadus/interdistsiplinaarne-kasutab mitmeid teadusi, esitati erinevaid küsimusi. Sh siis ka psühholoogia. Psüholingvistika 4.slaid- vt slaide ka. Pragmaatika <-> Semantika
N. Bernšteini järgi on neljandal tasandil otstarbekas eristada toimingu mõttelist struktuuri ja liigutuste ahelat. Esimesel juhul on oluline operatsioonide valik ja järjestamine, teisel juhul valitud liigutuste sujuv realiseerimine. Patoloogia korral kutsuvad oimu- ja kiirusagara kahjustused esile toimingu mõttelise struktuuri puuded (sh. aferentne motoorne afaasia ja alaalia, sensoorne afaasia ja alaalia), premotoorsed kahjustused aga liigutusahela lagunemise (sh. motoorne eferentne afaasia ja alaalia). Seega tagapoolsem kahjustus põhjustab kinesteetilist apraksiat ja sensoorset agnoosiat, eespoolsem kineetilist apraksiat. Esimesel juhul kannatab õigete liigutuste valik, teisel juhul nende ühendamine ahelaks. 5. Tasand E ehk sümboolsete koordinatsioonide tasand. Viienda tasandi funktsiooniks on korraldada
Analysis showed, that both, macrostructure and microstructure, produced by child as well as the length of sentences, increased. Key words: child with SLI, teaching narrative skills. Tekstiloomeoskuse õpetamine 5 Sissejuhatus Käesoleva magistritöö teema on autori jaoks oluline nii isiklikult kui tööalaselt. Töö koostaja lapse kõnediagnoosiks on spetsiifiline kõnearengupuue, alakõne 3. aste. Koolieelses eas on lapse arengutaseme olulisimaks näitajaks kõnearengu tase, mis ennustab kogu tema edaspidist arengut (Kikas, 2008). Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmine, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown, 2001). Suulise kõne arendamine on
isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Neil lastel on vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoinguid ja operatsioone. Kuidas mõjutab intellektuaalne puue kõne arengut ning kõnepuue intellektuaalse tegevuse arengut? Kõnepuue intellektuaalse alaarenguga isiku puhul tuleb vaadelda kui teisest puuet, mille korral intellekt ei suuda ja / või ei taha normatiivset keelesüsteemi täielikult omandada. raskused tekivad lapsel teise isiku kõne tajumisel, sest tal pole teadmisi ega kujutlusi, mida aktualiseerida, ta ei erita tajuväljas objekte, millest räägitakse. Keeleüksusi ei suudeta kokku viia tegelikkusega
Näiteks häälikanalüüsi puhul paigutatakse sünkroonselt häälimisega (häälikhaaval sujuvalt hääldamisega p-u) skeemile mingid sümbolid (noobid). Materialiseeritud tegevus vajab verbaliseerimist. Abiõppelaste puhul tuleb aga kommenteerimisel tihti osaleda õpetajal. Näiteks: Mille moodustasid'? Nimeta tüvi või koguni Õige. Sa moodustasid tüve. Tüvevorm on kuuse. Toimingu kinnitust õige-vale- põhimõttel tuleb alakõne korral pidada oluliseks. Oskuse arenedes materialiseerimise osatähtsus väheneb. Näiteks häälimisel ei ole enam lapsel ees skeemi ja ta laob sõnaskeemi nööpidega ise või vastupidi — skeem kui orientiir on ees, kuid tulemus fikseeritakse pilguga (esialgu võib osutada näpuga, klassi ees kaardikepiga jne.). Toimingu sooritamine materialiseeritult võib olla vajalik erisuguse aja jooksul. Kuid niipea, kui õpilane suudab täita
Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 12 o Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetaks maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist. Geene me veel ei suuda muuta. Õpetamine ja sekkumisstrateegiad. o Sekundaarsete puuete tekkimise oht kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võime tekitada juurde lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue o Esmased e primaarsed puuded on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. o Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad siis kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid Bioloogiline (sisse programmeeritud) ja kultuuriline (teostub läbi teiste inimeste meie ümber) arenguliin. Bioloogiline arenguliin annab ette punktid, kus laps on valmis omandama uusi oskusi
tunnused, millele toetudes, seda rühma moodustada. Nt köögilaud, et seal on oluline funktisoon, milleks seda kasutada. Püüdke alati mõelda, mida meõldakse mingi mõiste/termini alla. A. Luria. Rõhutas,et psüühilised prostessid vahendavad keskkonda ja kõnet, et keskkonna nähtusest koneleda, peab neid kuidgai tajuma, mõtestama, meelde jätma. Ajupiirkondade küsimus 6 piirkonda ajus, mis tegeleb kõnega. Mõista, mis on alakõne, mis on kõneafaasia, mis tagajörjel tekivad kirjuamis/lugemiskahjustused.Kõne ja psühika areng mõjutavad lapse arengut. Just see kõneroll on VÄGA tähtis.Kõne reguleeribv funk: just küne abil reguleerib/konrtollib/planeerb oma tegevust. Uuriti kõneloomet ja künetaju eraldi, kkuigi tavaelus on need väga palju koos. Ainutl + vähesed psühholoogid uurisid koos tundevalda ja motiive. Kust see psüholingvistika ikkagi tuli? Lähtuti tekstidest, kas siis suuvliselt või kirjalikutl.
Sobitusrühmas on neil lastel lihtsam hakkama saada, sest tavarühmaga võrreldes on seal laste arv väiksem – iga erivajadusega last loetakse kolme lapse eest. Sageli ei ole lihtne veenda ka erivajadusega lapse vanemaid, et just see rühm on lapsele parim. On vanemaid, kes ei taha probleemi tunnistada, sest sellest teada saada on valus. Lisaks kardetakse, et laps saab sildi külge. Sobitusrühma lastega tegelevad sobitusrühmas rühmaõpetajatele lisaks logopeed ja eripedagoog, laste eripära arvestavad nii muusika- kui ka liikumisõpetaja. Diagnoosiga lapsed vajavad muidugi lisatähelepanu. Mõnele lapsele on hästi oluline füüsiline kontakt, ta suudab keskenduda siis, kui tal käest kinni hoitakse. Mõnda ei haaratagi grupitegevusse, vaid tegeletakse temaga pärast individuaalselt. http://opleht.ee/25305-kaasavast-haridusest-ja-sobitusruhmadest/ h. Muusikaline lisategevus erirühma lastele
Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas Teismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng).
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
sfunktsionaalses valdkonnas nt suhtlemine, enesehoolitsus, sotsiaalsed ja akadeemilised oskused jne. - Põhjuseid ja diagnoose võivad olla mitmeid. Harva isoleeritult, tavaliselt kaasnevad füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. - Populatsioonis 1-3%, 30-50% jääb põhjus ebaselgeks - Tavaliselt põhjuseks mõni sündroom, kromosoomhaigus, geenimutatsioon, ainevahetushaigus. Võivad olla ka tüsistused - Tihti kaasneb vaimne või füüsiline puue - Ravi ei ole, saab kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida. Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas - Kasvuspurtidega on seotud kriitilised (toob ajufunktsioonis pöördumatud muutused) ja sensitiivsed perioodid (kogemus mingil perioodil mõjutab aju arengut märkimisväärselt, lubab teatud võimetel areneda) - Kiire oskuste areng 6-10 eluaastani, suhteline küpsus enamuse funktsioonide osas saavutatakse 10ndaks eluaastaks. Vaimne
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on
Vähene kriitilisus - st lastel kipuvad asjad sassi minema meenutamisel, kuna ei oska kriitiliselt mõelda (mis see on, kust see info pärineb, kas käib selle juurde või mujalt saadud jne). VAA laste jutu mõistmiseks tuleb sageli ise sündmust teada, et temast aru saada. Mälust ammutamine pole VAA lastel aktiivne, ei oska otsida iseseisvalt mälust infot. (Vt juurde “Õpiraskuste psühholoogia Annaabi” konspektist! ↓) Kõne iseärasused. Abiõppelapsi iseloomustab alakõne kõigis selle väljendustes. Samas erinevad lapsed oluliselt oma kõne arengu kvaliteedis ja kiiruses. Kõne areng hilineb Hilineb kõne-eelne vokalisatsioon ja zestid Esimesed sõnad 2-3 aastaselt Lause 4-5 aastaselt Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Metatunnetuse kujuenmise probleemid: E. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. E. Spetsiifiline lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
kahjustusest) ei eksisteeri patsiendi jaoks vasakut poolt. Ta ignoreerib kahesõnaliste liitsõnade vasakuid pooli, joonistab kella numbrilaua kõik 12 numbrit paremale poolringile, sööb toitu ainult endast paremal asetsevalt taldriku-poolelt, riietumisel riietab end ainult keha paremalt poolt jne. Keelega seotud kahjustused kannavad afaasiate nimetust. Paremakäeliste patsientide afaasiad on põhjustatud kahjustustest vasaku ajupoolkera koores. Ekspressiivne ehk Broca afaasia seisneb võimetuses suulist või kirjalikku kõnet tekitada. Sellised patsiendid väljendavad end telegrammstiilis, ilma funktsionaalsete sõnadeta (kusjuures sisu kandvad sõnad on säilinud). Nad mõistavad neile suunatud kõnet, kuid pole suutelised sellele vastama. Retseptiivne ehk Wernicke afaasia eelmise vastandina põhjustab patsientidel neile suunatud kõne mittemõistmise, kuigi nad suudavad korrata neile öeldud sõnu ja vastamiseks on nad valmis
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgemate psüühiliste protsesside lokalisatsioon sõltub nii isiku üldisest arengust kui ka mingi oskuse omandamise etapist. Teiseks tuleb arvestada, et üks ja sama ajukeskus juhib samalaadseid operatsioone paljudes tegevustes. Näiteks kattetsooni kahjustus (kiiru-, kukla- ja oimusagarat ühendava ajukoore kahjustus) põhjustab üheaegselt esmase akalkuulia, semantilise afaasia, optilis-ruumilise agnoosia. Nimetatud sündroomi põhjuseks on meeleorganite hangitud informatsiooni (ka vastavate kujutluste) simultaanse (üheaegse) analüüsi operatsioonide puudulikkus. Järeldused A. Luria uurimustest on järgmised (täiskasvanute kohta) : - Matemaatiliste oskuste puudulikkus võib olla põhjustatud erinevate ajupiirkondade kahjustustest. Kuid puue avaldub eri moodi, sõltuvalt sellest, missugused operatsioonid on seoses patoloogilise koldega kahjustatud esmaselt.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
