Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "locke". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loomuseisund, loomuseaduse, kohtunik, tsiviilühiskonna, monarhia, nõusolekuta, saata, locke, omandit, loomupäraselt, kohtumõistmine, ohjeldamiseks, karistama, abinõu, vastuolus, küik, iseseisvate, valitsejad, kohut, alaliselt, kehtivate, orjaks, osavus, kogukonnas, töövõime, loobunud, võimust, kogukonnale, olukordades, paluda, kõigesaustada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud. 2. Millised võimud on inimestel loomuseisundis? Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada. Inimesel ei ole võimu teha kurja ning võtta elu endalt, ligimeselt-teiselt inimeselt. Samuti ei ole tal õigust kahjustada teise vara ning vabadust. Inimesel on ka võim teist karistada nii, et tehtu talle ebasoodsaks muutuks ja seeläbi kahetsust tunneks. Samamoodi on inimestel õigus nõuda kahjutasu, ka kannatuste põhjustajal ebaausa karistuse korral. 3. Milline on poliitilise ühiskonna tekke jaoks tarviliku kokkuleppe spetsifiika?
Inimesed võivad sõlmida omavahel kokkuleppeid, kuid nad jäävad siiski seotuks looduslikus seisundis. Kõk inimesed on looduslikus seisundis loomupäraselt ja nad jäävad sinna kuni nad omal tahtel annavad nõusoleku saamaks mõne poliitilise ühiskonna liikmeks. Sõjaseisund on viha ja hävituse seisund. See inimene kes püüab teist inimest allutada oma absoluutse võimu alla ja paneb end sõjaseisundisse teise inimese suhtes. Sest see kes saaks mind enda võimu alla ilma minu nõusolekuta kasutaks mind nii nagu talle meeldib. Siit tuleb välja erinevus loodusliku seisundi ja sõjaseisundi vahel. Esimese puhul elavad inimsed mõistuspäraselt koos ilma omamata ühist ülemust maa peal, kes saaks mõista kohut nende üle. Teisel juhul samas olustikus, ühise ülemuse puudumisel, kui keegi kasutab teatud jõudu teise isiku suhtes, siis läheb ta selle isiku suhtes sõjaseisundisse. Näiteks sellisel juhul, kui keegi
eluks tarvilikke asju ning ei pea muretsema, et miski häviks või oleks ülearune. Rääkides poliitikast ja valitsemisest, tuuakse välja ühiskonna ja valitsemise eesmärgid. Põhiliseks põhjuseks, miks inimesed ühiskonda koonduvad, on enda õiguste ja vabaduste kaitsmine. Selleks puuduvad looduslikus seisundis vahendid, kuna seal pole kehtestatud ja kindlaksmääratud seadust, puudub kõigile teadaolev ja erapooletu kohtunik ning ei ole ka võimu, mis tahaks ja toetaks õigusemõistmist ja otsuse täideviimist. Kuid koondudes ühiskonda, loobume oma loodusliku seisundi kahest peamisest õigusest teha loomuõiguse piirides kõike vajalikku sellest, et kaitsta ennast ja teisi ning võim karistada loomuõigusest üleastujaid ja annavad need ühiskonnale, et alistuda seadusandlikule võimule, mis on ülim võim riigis. Selle võimu kandja on kohustatud valitsema kehtestatud seadustega, mis on rahvale teada
inimesed asuvad loomupäraselt- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelletki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on võrdsuse seisund, milles kogu võim ja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellegi ei ole seda rohkem kui teistel.__ loomupärane võrdsus Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõists, mis on selleks
3. mõju (üldisus, üldkehtivus igas tegevuste voos) 4. autonoomia (suverään peab olema sõltumatu oma suhetes teiste (nii sisemiste kui välimiste) osapooltega). 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolute et perpetuelle). Absoluutne = suverään ei allu ühelegi teisele võimule; jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Seega inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele
harmoonia. Voorused riigis ja inimeses Loomupärased oskused saavad areneda vaid siis, kui inimesed teevad tööd alal, milleks nad loomupäraselt kõige paremini sobivad, seejuures inimene vajab paremat teadmist oma loomusest ja oma võimete täiuslikumat arendamist. Hea inimene ja hea riik on kui ühe küsimuse kaks külge: kui individuaalseid võimeid arendada õigel moel, on tulemuseks harmooniline riik. Platon eeldab, et inimloomus sobitub loomupäraselt ühiskonnaga ja vastupidi: mis ühele on hea, on hea ka teisele ja vastupidi. Vastus ühele on samaaegselt vastus ka teisele. Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik. Ühiskonnas on kolm klassi: töölised, valvurid-sõdurid ja valitsejad (arhondid). Ka inimene jaotub kolmeks: 1. diafragma ehk toitev osa inimeses; 2. rind ehk täitesaatev ning 3. pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes
(nagu Platonlik eros). Itaalia uus-platonism, valgustus o või on vajalik eriline Jumala arm, väljavalitus? Kalvinism (protestantismi Looduses valitseb harmoonia: enda ja teiste eest hoolitsemine, aluseks suund) ning Prantsuse jansenism (katoliikluse suund) 16.-17. sajandil armastus Pööre oma sisemusse – teadmine iseenda ebatäiuslikkusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne: nauding seltskonnast Teadmine iseendast Suudab laiendada armastuse riigile Michel de Montaigne Esseed (1580), Blaise Pascal Mõtted (1670): Tingimus: riik peab olema “hea”: aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus keskenduvad inimese psühholoogiale riigi vastu (patriotism). Sel juhul vabariik võimalik
Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud õiguslik pretsedent, mida rakendatakse ka tulevaste kohtuvaidluste puhul. Anglo-Ameerika süsteemis on kriminaalkohtutes keskne koht kodanike seast valitud vandemeestel. Vandemehed otsustavad konsensuslikult, kas kohtualune on süüdi või mitte, alles seejärel määrab kohtunik karistuse. 3) Islami õiguses e šariaadis on võrreldes lääne õigussüsteemidega väga tugevalt normeeritud eraelu ja perekonnasuhted. Islami kriminaalõigus on arhailine ning näeb karistuste hulgas ette selliseid nähtuseid nagu avalik piitsutamine, käe maharaiumine või kividega surnuks loopimine. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer
valitud õigusemõistjad. Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud õiguslik pretsedent, mida rakendatakse ka tulevaste kohtuvaidluste puhul. Anglo-Ameerika süsteemis on kriminaalkohtutes keskne koht kodanike seast valitud vandemeestel. Vandemehed otsustavad konsensuslikult, kas kohtualune on süüdi või mitte, alles seejärel määrab kohtunik karistuse. 3) Islami õiguses e sariaadis on võrreldes lääne õigussüsteemidega väga tugevalt normeeritud eraelu ja perekonnasuhted. Islami kriminaalõigus on arhailine ning näeb karistuste hulgas ette selliseid nähtuseid nagu avalik piitsutamine, käe maharaiumine või kividega surnuks loopimine. 7.3. Eesti kohtusüsteem: Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lähtub Mandri-Euroopa õigussüsteemist.
lihalikke eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi vahetada asju ja teeneid ühiskondlik tööjaotus tuleneb omakasupüüdlikust valgustatud enesearmastusest tulemuseks kasu kõigile 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest looduses valitseb harmoonia enda ja teiste eest hoolitsemine mille aluseks on armastus inimene kui loomupäraselt sotsiaalne naudib seltskonda armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile riik peab olema hea ning tema aluseks peab olema kodanike armastus riigi vastu sellised riigid ei sõdi, vaid austavad üksteise õigusi ideaalideks üleüldine inimarmastus, inimkonna sõprus üksikisikute vahelise armastuse lätteks teise voorus harmooniline isiksus ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ei ole vastuolu universaalse inimarmastusega
Uuelaadiline au ,,võõraste ühiskonnas" (suurlinn) käitumise asemele omand ja riietus. Mood staatussümbolite pidev vajadus. Milleks rikkus? Staatuse näitamiseks. Uhkus, au ja kadedus on töövõime käivitajad, toovad ühiskondlikku kasu. Au kui instrumentaalses mõttes kasulik asi. Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis Rakendas Mandeville'i ideed tollasele kaasaegsele poliitilisele süsteemile monarhiatele ja näitas, millist rolli mängib au monarhia toimimises (,,Seaduste vaimust"). Analüüsis erinevaid riigikordi, nii ajaloolisi kui kaasaegseid, ja leidis, et eri tüüpi riigid põhinevad erinevatel printsiipidel. Antiikvabariigid tuginesid voorusel ja ennastsalgavusel. Uusaegsed monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad (antiiksed ja uusaegsed) põhinevad hirmul (despoot kardab rahvast ja vastupidi). Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Selleks, et ülendatud
õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia). Piiratud- isevalitseja võimu kitsendab mingi riigiorgan või sesuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, selle tõttu puudub monarhi võimul absoluutne iseloom (seisuslik-esinduslik, konstitutsiooniline-monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm) Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president. Antiikmaailmas orjanduslik - aristokraatlik (võim kuulus kitsale pärilikult privileegitud eliidil, valimisõigus puudus) demokraatlik vabariik (võim rahval, valida võisid kõik kodanikud) Feodaalses- muidu monarhilised kui olid linnvabariigid. Sotsialistlik- Kommuun (pariisi kommuun (1 katse) , nõukogude vabariik(rahvaesinduste ülesandeid täitev nõukogude
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigu
See tähendab, et õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama teatud kindla vormi. Õigusaktid peavad olema ka materiaalselt õiguspärased. See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis püütakse kõik protsessid sätestada, kirja panna. Kohtus otsustab kohtunik süüdimõistva otsuse, on kaasistujate süsteem. 28. Anglo-Ameerika õigussüsteemi üldiseloomustus: Angloameerika õiglussüsteem sai alguse Inglismaalt, traditsiooniline süsteem. Põhineb pretsedendiõigusel, st. Põhimõtteline lahend on olemas ja analoogselt lahendatakse ülejäänud juhtumid. Õiguse mõistmine pretsedendi alusel on küllaltki keeruline. Kohtunik ei otsusta süüdimõistvat otsust, seda teeb kolleegium (vandemehed). Kohtunik rakendab aga sanktsioonid
Ihad muutuvad, tõeliselt soovime vaid võimu (uute ihade rahuldamiseks). Omahuvi on suhete alus(sõprus ja poliitilised suhted), sõprus on loomulik, kuid riik püsib hirmul ja on kunstlik. Sõprus on kasvul või mõõduval naudingul põhinev isetekkeline suhe. Mandeville lisab et riigi sees tekib veel eraldi ühiskond, mis toimib samuti omakasul. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Inimene loomupäraselt sotsiaalne, naudib seltskonda, harmooniat, teiste eest hoolitsemist. Kui inimene otsib endas tasakaalu, on tasakaal ka ühiskonnas, seeläbi ühishüveline poliitika võimalik. Riik ei ole kunstlik ühendus(vastupididselt Hobbesline ja Mandevillele), vaid midagi enamat – sõprussuhted ja armastus. 6. Šoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris
(info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)
II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne
Funktsionaaselt on riik kui institutsioonid kogum, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi või sihte, kui sotsiaalse korra tagaja. Riik ja ühiskond Riiklus on poliitilise võimu abil ühendatud ühiskond. Kodaniku- ehk tsiviilühiskond on eraalgatuslike ühenduste, suhete, institutsioonide, s.o kodanike vabatahtliku koostöö pinnal spontaanselt tekkinud ühendus ja on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Tsiviilühiskonna struktuurid pakuvad konkurentsi riiklikele. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele. Ühiskonna arengut vaadeldakse kahest vaatepunktist: ühiskonnavormide areng ja riigivormide ning riigi ajalooliste tüüpide arenguna. Ühiskonna eri tüüpidena eraldatakse tavaliselt: sugukondlikku, orjanduslikku, feodaalset, kapitalistlikku; tootmisviisidel põhinev ühiskonnavorm(kuidas hangitakse elatusvahendid); kultuuriline.
· Sotsiaalselt õiglase korra kujundamine ja säilitamine · Kultuuriliste püüdluste edendamine · Kaitse riskide eest, mis kaasnevad teadusliku ja tehnilise arenguga (geenitehnoloogia, tuumaenergia); · Looduskeskkonna kaitse · Osalemine rahvusvahelises tegevuses tagamaks inimõigusi kriisipiirkondades 3. Riigivalitsemise vormid 34. Riigivorm e riigikord on riigi korrastuse moodus, riigi väline struktuur. · Monarhia ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab monarh ainuvalitseja, eluaegse, tavaliselt päriliku võimuga riigipea (nt kuningas). · Absoluutne monarhia monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim. · Konstitutsiooniline monarhia piiratud monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võim on määratud konstitutsiooniga. Seadusandlik võim kuulub peamiselt parlamendile, kõrgeim täitevvõim
See on nn. Legaalne domineerimine. · Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest(nt. Patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) Karismaatiline- põhineb juhi erakordsel võimul või ideede erakordsusel. Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim Parlamentaarne- otsuseid võtab vastu parlament, president on esinduslik Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, on esinduslik.
valitud parlamendisaadikuks. Tänapäeval mängivad ministrite nimetamisel üha tähtsamat rolli erakonnad, mistõttu alati ei tule ministrid saadikute ridadest. Vaatamata parlamendi mõjukusele, on valitsuselgi oma hoovad poliitika kujundamiseks. Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega, et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ning kuulutada välja uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on
3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president
kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia
isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii
olulisust. 3. Sotsiaaldemokraatlik sotsiaalkaitsesüsteem- õigus sotsiaalabile. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb riigi õigus ja kohustus põhiõiguste piiramisel arvestada sotsiaalsete ksüimustega. 2.5 RAHVUSRIIK Rahvusriigi põhimõttele tugunedes võib seadusandja võtta vastu norme, mis aitavad säilitada Eesti rahvuslikku identiteeti. (eesti keel) 2.6 MUUD PRINTSIIBID 2.6.1 Vabariik Vabariigile vastandub formaalselt monarhia, mis on päritav. Sisulise tähenduse kohaselt, vastandub vabariik võimuriigile, eelkõige diktatuurile. 2.6.2 Unitaarriik Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Keelatud on föderatsiooni moodustamine. 3 . III LOENG. RIIGIKORRALDUS 3.1 Riigikogu Riigikogu on Eestis parlamentaarse demokraatia olilisim organ. Tegemist on seadusliku organiga, kellel on peamine roll ühiskonnaelu kujundamisel. 3.1.1 RIIGIKOGU FUNKTSIOONID 3.1.1.1 Seadusandlik funktsioon
Ka valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldushääletuse valitsuse või ka mõne üksiku ministri tagandamiseks. Vaatamata parlamendi mõjukusele, on valitsuselgi oma hoovad poliitika kujundamiseks. Enamiku seaduseelnõusid (sh riigieelarve) koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega, et valitsuse erruminek annab riigipeale õiguse laiali saata ka parlament ning välja kuulutada uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. 8 Valitsemine ja avalik haldus 2. Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ
Vabaduskiri), mis kirjutati alla 15. juunil 1215. aastal Runnymede väljal kuningas Johni ja Inglismaa parunite poolt. Selle ajaloolise dokumendi 63 paragrahvis olid kirjas õigused, millest said peamiselt kasu maaomanikest aadelkond ja kirik. Näiteks sobib § 29: ,,Mitte ühtegi vaba inimest ei tohi kinni võtta ega vangi panna, varandusest ilma jätta, seaduse alt välja arvata, maalt välja ajada ega mõnel muul viisil viletsusse saata, ja meie ei lähe tema peale ega saada tema vastu sõjariistu muidu, kui tema vääriliste peeride kohtu otsuse ja maa seaduste järele. Kohut ja õiglust ei või keelata, viivitada ega meelehea läbi ära osta." Hiljem hakkas hulk Magna Charta Libertatumi sätteid kehtima kogu Inglismaa elanike kohta. Muuhulgas oli kirjas ka säte, et kõigis olulistes küsimustes, ka maksude suurendamisel, peab kuningas parunitega nõu pidama. See sai hiljem aluseks seisukohale, et ühtki seadust
23) Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes? Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest 24) Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele? Õigus on riigi abile vanduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral 25) Kelle kontrolli all on töötingimused? Töötingimused on riigi kontrolli all 26) Kas Eesti kodanikku tohib Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast? Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast 27) Kelle järelevalve all on hariduse andmine? Hariduse andmine on riigi järelvalve all 28) Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse? Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi 29) Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta (tasuta) haridusele?
hääli. Puudused: Võimule on kergem pääseda suurparteidel ning paljud hääled lähevad kaotsi ja parlament ei peegelda valijaskonna tegelikke eelistusi. USA, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa 2. Proportsionaalne süsteem Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Mitmemandaadilised valimisringkonnad ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut. (Eesti) Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirjad: Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber. Suletud nimekirjad: Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Eelised: Hääled ei lähe kaotsi, väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti Puudused: Keerukus rahvas ei saa aru, isik võib osutuda valituks väga väikese häälte
harmoonia. Voorused riigis ja inimeses Loomupärased oskused saavad areneda vaid siis, kui inimesed teevad tööd alal, milleks nad loomupäraselt kõige paremini sobivad, seejuures inimene vajab paremat teadmist oma loomusest ja oma võimete täiuslikumat arendamist. Hea inimene ja hea riik on kui ühe küsimuse kaks külge: kui individuaalseid võimeid arendada õigel moel, on tulemuseks harmooniline riik. Platon eeldab, et inimloomus sobitub loomupäraselt ühiskonnaga ja vastupidi: mis ühele on hea, on hea ka teisele ja vastupidi. Vastus ühele on samaaegselt vastus ka teisele. Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik. Ühiskonnas on kolm klassi: töölised, valvurid-sõdurid ja valitsejad (arhondid). Ka inimene jaotub kolmeks: 1. diafragma ehk toitev osa inimeses; 2. rind ehk täitesaatev ning 3. pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes
Lisaks on mittevalitavad riigiorganid, kes astuvad ametisse määramise või nimetamise teel (Riigkohtu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler jt). 8. Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vormi all mõistetakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused. Riigivalitsemise vormid : I Monarhia ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab monarh ainuvalitseja, eluaegse, tavaliselt päritava võimuga riigipea (kuningas, keiser, hertsog, vürst vms). Monarhia puhul võib eristada absoluutset monarhiat ja konstitutsioonilist monarhiat. ·Absoluutne monarhia e. piiramata monarhia monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim.
presidendi (PS § 78 p 12) - nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13) - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (PS § 78 p 2) Iseseisev poliitiline funktsioon · Seaduste väljakuulutamine ( PS § 78 p 6, § 107) - Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või poordub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja
annaabi.ee 
