ALETSCHI LIUSTIK PRAKTILINE TÖÖ: GOOGLE EARTHI KASUTAMINE ESITLUSE KOOSTAMISEKS Mia Emilie Valtenberg 9.C Üldandmed · Aletschi liustik on Valais'is Sveitsis · Alpide kõige pikem liustik Piirkonna maastikuline mitmekesisus · Liustik (jää), kivine maastik, vähe taimi, mäed · Piltide autor : Taimekooslused · Loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmets · Pildi autor: Patrick Schwab Piirkonnas elavad loomaliigid · Alpides levinumad liigid on seemisnahk, Alpine kaljukits ja punahirv . · Väiksemate imetajate hulka kuuluvad valgejänes, rebane, kärp, marmot ja ilves Inimtegevus ja selle mõju · Piirkonnas elanikke ei ole (pole infot, et oleks) · Turism · Pildi kommentaarid: 1) Spencer Tunick'i eksperiment 2) Korvpallimäng Aletschi liustikul septembris 2016. aastal Inimtegevus selles piirkonnas ei ole veel mõjunud otseselt halvasti Looduskaitse vajadus · Piirkond kuulub ...
Ganges Koostajad: Peeter, Markus Info Ganges on jõgi Indias ning üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Pikkus 2511 km. Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus india krokodillid selle ära söövad. Asukoht Asub india põhjaosas Pikkus ja sügavus Pikkus: 2511 km. Keskmine sügavus: 16 m.
hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4f/Greenland_42.74746W_71.57394N.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/Antarctica_6400px_from_Blue_Marble.jpg Vatnajökull on Islandi jäämüts < Jalamiliustik Liustikukeel > Sandurtasandik Google Earth satelliidipilt Vatnajökulli liustikust Islandil Nunatakid on jääliustikust väljaulatuvad mäetipud Pildil Gröönimaa idaosa Oskulaarliustik sarnaneb Alpi liustikule, kuid toitub mandrijääst Pildil Vatnajökulli kaguosa
JÕGI GANGES Lisette Sults KA ART Algab Gangotri liustikust Himaalajas Suubub Bengali lahte Jõgi voolab Lõuna suunas ÜLDANDMED Asub India põhjaosas 2525 km 42 470 m³/s Toitub peamiselt sademetest ja lume sulamisest Keskmine sügavus: 16 m Kõrgus merepinnast: 7756 m Asub mussoonkliimaga alal India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali
· ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgusest peegeldub tagasi atmosfääri; · Veestik Põhja- jäämeri · Antarktikas murduvad jääkilbist lahti jäämäed · Liustikus sügavale vajudes surutakse jääst õhumullid välja ning jää muutub eresiniseks. Sinine jäämägi tekib siis, kui selline jääpank liustikust lahti murdub · Antarktikas ligi 98% on kaetud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1790m ja maksimaalne 4500m Elustik · elustik liigivaene · Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvitingimused on seal rasked · Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik), rannikul leidub samblike · Elustik esineb seal põhiliselt vees.
wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muldja taimkattest ning maakasutusest.
hakkavad alumised kihid keskosast väljapoole liikuma. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4f/Greenland_42.74746W_71.57394N.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/Antarctica_6400px_from_Blue_Marble.jpg Vatnajökull on Islandi jäämüts < Jalamiliustik Liustikukeel > Sandurtasandik Google Earth satelliidipilt Vatnajökulli liustikust Islandil Šelfiliustik ujub mandrilava kohal meres Ekströmi • Šelfiliustik kinnitub mäe- šelfiliustik või mandriliustiku külge – Toetub šelfile või ujub meres
Fred Ehand 10D Ganges Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Tema pikkuseks on koguni 2525 km. Ganges saab alguse Gantori liustikust Himaalajas. Hardwaris jõuab jõgi tasandikule. Sealt edasi ühineb Ganges Allahabadi linnas ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Lõpuks suubub jõgi Bengali lahte. Ganges on sealsetele elanikele väga suure tähendusega, nimelt Hindud peavad Gangest püha jõeks
Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida
Moreentasandik valdavalt tasase pinnamoega, mille jättis sulav jää. Liustikutekkelised kuhjevormid, mida kujundavad ümber veekogud (Pandivere, Sakala kõrgustikel palju, ka Madal-Eestis) Künklik reljeef valdavalt Kõrg-Eestis, kus künkaid lahutavad sügavad orud, nõod. Paljudes orgudes, nõgudes säilinud tänaseni järved. Otsamoreen piklik vallitaoline pinnavorm. Tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, mis võimaldab liustikust väljasulanud moreenil piklikuks pinnavormiks kuhjuda. Liustiku sulamisvesi tekitas palju kulutus- ja kuhjevorme. Oos pikk, kitsas, järsunõlvaline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast või veeristest ja võivad moodustada km pikkusi oosahelikke. Mõhnad koosnevad liivast ja kruusast. On liustikujõesetete pinnavormid. Kujunesid jääpankade vahel tühimikes ja seetõttu ümarad.
Vooluhulk (m³/s) 1203 7 Üldandmed Lang (m) 3000 Gangotri HIIN liustik Valgala (km²) 9350 00 Keskmine sügavus 16 (m) Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid maailmas. Ganges saab alguse Gangotri liustikust Himaalajas. Jõgi suubub Gangese deltasse, Bengali lahte. BENGALI LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas. Kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul, kus vool on aeglane ja jõgi üsna lai
Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi. Seal on sademeid aasta ringselt külluses, siis on ka need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab
Põhijoontes sarnaneb Sakala kõrgustik kolmnurgaga, mille põhjatipp ulatub Navesti jõeni, lõunajalam on Läti alal. Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul, pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Pinnavormid Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on
Merejää paksusega 24 m põhjajäämerel. Mandrijää paksusega 3km gröönimaaljää ei sula paljude aastatuhandete vältel ning sademete lisandudes muutuvad alumised kihid plastiliseks ja jää hakkab voolama , tekitades liustiku. Ajujää ehk triivjää jää mis liigub veekogu pinnal tuuleja hoovuste toimel. Triivivad jääväljad kogu veekogu kattev püsijää triivib hoovuste mõjul ühes tükis. Jäämäed Gröönimaa liustikust murdunud hiigelsuured jäätükid ohustavad laevaliiklust. Jääalune järvede süsteemmandriliustiku. Muld puudub sest : muld tekib orgaanilisest osast ehk taimedest ja mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Vetikad , samblad,samblikud
Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik
Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. Pikim jõgi on Brahmaputra mis on 2960 km pikk. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikust Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Järgmisena on Ganges mille pikkus on 2700 km. Ganges on jõgi Indias ning üks suurimaid ja legendaarsemaid jõgesid Aasias ja terves maailmas.Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hardwaris (Haridwar) jõuab Ganges tasandikule. Allahabadis ühineb ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta
harvem lainjas. Kaleste liivik (Hiiumaa) · Neid on palju Põhja- Eestis ning Lõuna- Eestis kõrgustike äärealadel ja orundites. Liivikud · Liivikud on tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede suudmetes, mis olid sarnased praeguste jõgede deltadele, kuid hoopis võimsama veevooluga. · Kuna mandrijää taandus Eestist põhja- ja loodesuunas, siis jääsulamisvesi voolas vastupidi - liustikust eemale. Seetõttu on liivikute pind märgatavalt kaldu lõuna suunas. Mandrijäätekkeliste pinnavormide rühmitamine Tekkisid jää pealetungi ja Tekkisid liustiku pealetungil Tekkisid liustiku sulamisel sulamise vaheldumisel 4 1 5 11 2 10 8 6 3
MÕHN U S Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni M seljakukulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes A süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. A Irdjää nn "surnud" jää, liikuvast liustikust eraldunud osa T E A D U S Liustikusetted jagunevad: M limnoglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee järvedes A settinud pinnavormid A fluvioglatsiaalsed - liustike või mandrijää sulamisvee
pinnamoodi? Jää on küll tahke aine ja tavaarusaama järgi ei tohiks voolata, kuid suure rõhu all muutub ta siiski plastilisemaks ja hakkab käituma väga viskoosse vedelikuna. Rõhku avaldab jääle tema enda raskus. 22. Liustike tähtsus ja esinemine. Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid mõjutavad kliimat ja on selle indikaatoriks, reguleerinvad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Liustikud võivad paikneda ka lumepiirist allpool, kuid osa liustikust peab asuma siiski kionosfääris, kus lume akumulatsioon ületab selle sulamise ja aurustumise. Eestile kõike lähemal võib liustikke esineda Skandinaavia mäestikus.
piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab saaks olulises koguses põhjavett võtta liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime selgesti eristatav veemass põhjavee kasusvaru on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept- põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine alamjooksuks
Pindala 8100 km² (8% Islandi pindalast) Mahu poolest Euroopa suurim, kuid pindalalt teine Teravmägedel asuva Austfonna liustiku järel Jääkihi keskmine paksus on 400 meetrit, keskosas ulatub 1000 meetrini Liustiku all asuvad mitmed tegevvulkaanid, neist Grímsvötn purskab alates 21. maist 2011, enne seda purskas ta viimati 1996. ja 2004. aastal Liustiku lõunaserval asub Islandi kõrgeim tipp Hvannadalshnúkur Suurema osa liustikust hõlmab Vatnajökulli rahvuspark Bioomid Kogu Islandil on arktiline tundra. Vegetatsiooniperiood on lühike (2-2,6 kuud), valgusrikas (püsib polaarpäev), soojavaene. Kogu suve vältel võib olla öökülmi ja sadada lühiajaliselt lund. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid õhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga,
Ediacara (settekivimid, fossiilid) Kambrium (liivakivi, aleuroliit, aleuruliitsavi, savi) Ordoviitsium Otsamoreenid tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, nii et liustikust (llivakivi, aleuroliit, savi, diktüoneemargilliit, karbonaatkivim) Silur (lubjakivi, dolomiit, domeriit, savi) väljasulanud moreen saab kuhjuda piklikuks pinnavormiks. Devon (settekivimid, liivakivi, savi, dolomiit, lubjakivi, dolomiit)
kõrge (üle 55 punkti), 2 üle keskmise (50-55), 3 keskmine (45-50), 4 alla keskmise (40- 15), 5 madal (alla 40) Joonis 5 Muldade kivisus (Kallio Kildema järgi). 1 väga vähene, 2 vähene, 3 keskmine, 4 rohke, 5 väga rohke PINNAMOOD 9 Viljandimaa asub karstivabal alal, põhiliselt moreentasandikul, mis on tekkinud liustikust välja sulanud setetest. Maakonna keskel ja lõunapool asub ka künklik moreeni reljeef. See tekib, kui setteid on liustiku sees ebaühtlaselt. Liustiku sulades tekib ebatasane moreenreljeef. Viljandimaa lääneosas on jääjärve setteline tasandik. Seal on suhteliselt palju ürgorge ehk jääsulavee äravooluorge, põhiliselt Kesk-ja Edela- Viljandimaal. Kõikjal üle terve Viljandimaa on voored. Väga vähesel määral ka mandriluiteid
21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31
21. Lamm – suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst – nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted – tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted – jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen – sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen – tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist. Eesti üks levinumaid mulla lähtekivimeid. 27. Otsamoreen – tekib jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva eesaladele, kus jääserv on pikemat aega paigal püsinud. 28. Rändrahn – suur kivikamakas, mis on kohale kantud liustikujääga. 29. Pinnamood e. reljeef – maapinna-ja merepõhjaosad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik
kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on tekkinud mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel, oosid on tekkinud liustikualustes voolavate jõgede poolt. Oosid koosnevad jämedamast liivast ja kruusast, voored koosnevad peamiselt moreenist. Voored on leivapätsikujulised laugete nõlvadega, oosil on järsemad nõlvad. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnastikud moodustuvad enamasti liustikust eraldunud irdjää pangaste vahel voolavast sulaveest välja settivast materjalist, mis jää sulamise järel moodustab ümbritsevaist aladest kõrgemaid pinnavorme. Mis on firn? ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas. Mis on liustiku toitumisala? Ala, kust liustik saab lund juurde ja kasvatab ennast. Mis on liustiku ablatsiooniala? jää sulamine ja aurustumine on väiksem lume kuhjumisest Mis on kaar e orvand
umbes 3 ºC 100 m kohta. -6- Põhjavee liikumine Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida nimetatakse ka gradiendiks. JÕEHÜRDOLOOGIA Hüdrograaf võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud materjali (sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete moodustumise tõttu
alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Glatsiaalsed e liustikutekkelised (moreen- sorteerimata liustiku poolt kokkusurutud või liustikust väljasulanud purdmaterjal, mis koosneb saviosakestest kuni munakaterahnudeni), glatsiofluviaalsed e liustikujõetekkel (mandrijää sulavete toimel kujunenud põimjas-, kallak-, rõhtsihilised liivad, kruusad ja veeristik), limnoglatsiaalsed e jääjärvetekkel (mandrijää taandumisel liustiku serva ees ulatuslikes järvelistes basseinides kuhjunud savid, viirsavid, aleuriit, liiv), mariinsed e meretekkel (läänemere vanad setted, veerised,
*reljeef (Nt. Nõlva ekspositsioon) *kliima. 53. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine. Keemiline murenemine e. Porsumine. 54. Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30meetrit. Pikkus 400meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 55. Maakoore kõikuvliikumised? 56. *Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis
Sademeid on vaja piisavalt, samuti madalat aasta keskmist õhutemperatuuri. 15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägiliustikud libisevad raskusjõu mõjul piki orge kõrgemalt madalamale. Mandriliustikud liiguvad jääkihtide survel ehk ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid liikuma. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt. Neid on rohkesti Antarktikas, Arktikas ja Gröönimaal. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored, moreenitasandikud, moreenkünkad, rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18
*reljeef näit. nõlva ekspositsioon*kliima.Füüsikaline murenemine e. Rabenemine.Keemiline murenemine e. Porsumine. *(5) Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. *(5) Maakoore kõikuvliikumised? *Kurrutusliikumised-Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes.
Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. 4. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Irdjää – nn “surnud” jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. 2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala?
Maakerke tulemusel ja mere taganemisel on alad olnud mere rannavööndiks, kus on toimunud rannavallide ja terrasside teke. Täna võime näha Läänemere erinevate staadiumite luiteid ja rannavalle kaugel sisemaal. Merelahed muutusid algul laguunideks, siis järvedeks ja hiljem soodeks (Lavassaare, Tolkuse, Võlla raba jmt). E) Kõrgustikualadel (Haanja, Otepää, Karula) on pinnakate tekkinud suures osas irdjääväljades. Irdjääväli on taanduvast aktiivsest liustikust maha jäänud sulamata mõnesaja meetri paksustest jääpankadest koosnev nn surnud jääväli. Tõenäoliselt oli selliste irdjääväljade tekke põhjuseks maapinna kõrgendikud (pealiskorra kõrgendik või/ja eelmistest jääaegadest tekkinud kõrgendik). Jääpankade vahel, peal ja sees olevates koobastes asus palju jääjärvi (sulamisel oli ju palju vett). Jääjärvedesse settisid
Pinnased 1. kalju omavahel tugevalt seotud massiiv, enamvähem kõik aluspõhja kivimid 2. jämepurdpinnased kruus ja rähk, teradevaheliste sidemeteta ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm 3. liiv purdsete valdava terajämedusega 0,06-2 mm 4. möll liiva ja savi vahepealne sete 5. savi pinnas, mille setteosakesed on läbimõõduga alla 0,002mm 6. moreen liustikust väljasulanud sete, mida iseloomustab terajämeduse suur varieeruvus 7. muda pinnaseliik, millel on suur (üle 6%) orgaaniliste ainete sisaldus, jaotatakse liivmuda, möllmuda, savimuda ja tekke põhjal järvemuda ja turbamuda 8. turvas orgaanilise aine sisaldus üle 60%, tekkekoha järgi eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast 9. tehispinnas inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas, kultuurkiht,
Peab olema palju sademeid, madal temperatuur(alla 0˚C), soojal perioodil ei tohi kogu jää/lumi ära sulada. 15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägiliustik libiseb mägedest mööda orgusid alla. Mandriliustik liigub paljudes eri suundades kulgevate jäävooludena. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Jäämäed tekivad kui suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt suured jääpangad. Neid on rohkesti Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Mandrijääst välja sulanud moreenikiht katab Eestit peaaegu täielikult, rändrahnud. Tekitas voorestikke. Kesk-Eesti lainjas tasane maastik on tingitud mandrijää ühtlase kiirusega taganemisest
pinnavormid 57. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid Voored madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast Mõhnad on kuhjekõrgendikud. Koosnevad peamiselt liivast ja kruusast. Liitude moodustavad mõhnastikke. Irdjää on nn surnud jää, liikuvast liustikust eraldunud osa. 58. Karst Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed,allikad, tilkekivid: stalaktiidid, stalagmiidid. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset 59. Eoolilised pinnavormid (tuuletekkelised)
Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis). Liustikujõetekkelised ehk glatsiofluviaalsed pinnavormid 14 Sandurid liustikust eemale voolanud jõgede ja ojade kujundatud liustiku servast eemale madalduvad liivast ja kruusast koonusjad tasandikud. Nt: Männiku ja Mustamäe Tallinnas. Oosid ehk vallseljakud järsunõlvalised, 30-40 m kõrgused. Jalamilt 60-80 m laiused ning harja kohal vaid mõne meetri laiused. Koosnevad kruusast ja liivast, kuid leidub ka munakaid ja rahne. Kujunevad liustikujões kuhjunud setetest. Liustikujõed voolavad nii liustiku all, peal, ees ja sees
Leedus, Islandil jm Fluvioglatsiaalne delta on setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile. Erinevus on selles, et delta puhul on jääjõgede poolt kantud setted settinud jääjärvedes, sanduri puhul aga kuival maal. Eestis on liivikuid Tallinnas (Nõmme ja Männiku), Lahemaa Rahvuspargis Valgejõe ümbruses jm. Nii sandureis kui ka glatsifluviaalsetes deltades on jälgitav kallak- ja põimjaskihilisus ning setete terasuuruse vähenemine liustikust kaugenedes. Vastavalt jää taandumisele või pealetungile järvede veetase muutus. Et selliseid järvi paisutas liustik, kutsutakse neid jääpaisjärvedeks. Nende pindala oli sadu tuhandeid ruutkilomeetreid ning neis kuhjusid liivad, kruusad ja jääpaisjärvedele eriti iseloomulikud rütmilise ehitusega viirsavid. Suvel kanti rikkaliku sulamisveega järvedesse rohkesti settematerjali, mille
Mida kõrgemal laiuskraadil (jahedam vesi), seda rohkem liike. Mere zoobentos. Vähid, limused, hulkharjasussid, sammalloomad, ainuõõssed, okasnahksed, mantelloomad, limused. Troopikas epifauna liike rohkem kui külmas vees, infauna liikide hulk sarnasem, sest temperatuur ühtlasem. Vooluvete plankton. Koosneb peamiselt bakteritest, ränivetikatest, keriloomadest, vähem suuremaid vetikaid ja vähilaadseid. Liikide arv kasvab allavoolu, kui jõgi algab liustikust, soost või allikast. Sel juhul esineb alguses peamiselt bakterplankton. Bentose hulk väheneb suurvee ajal, kui kandub massiliselt allavoolu. REOFIILID- voolulembesed veeorganismid. Fütoreofiilid: sammaldel ja õistaimedel (ehmestiivalise vastne, mardikaline). Psammoreofiilid: kiires voolus liival. Ainuraksed, keriloomad, nematoodid, ussid, putukad, limused. Nt. jõekarbid, ühepäevikulise vastsed. Peloreofiilid: bakterid, ränivetikad, ainuraksed jne. Ka suuremad selgrootud (mudatuplane,
t. lahustunud aineid ning 15,7 mld. t. hõljumit Jõe osad Ülemjooks - suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks - vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks - vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta Mõisted: ·Lähe - koht, kus jõgi saab alguse (väljavool allikast, soost, liustikust, järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani). ·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. ·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e. jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe.
Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast mõhnad – ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadelt jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke o irdjää – nn „surnud“ jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Liustikusetete jagunemine: limnoglatsiaalsed (glatsiolimnilised) – liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalsed (glatsiofluviaalsed) – liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid fluvioglatsiaalne delta – sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites (analoogia nii
Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Ülemjooks - suur lang,kiire vool, toimub uuristav tegevus (erosioon), settimist ei toimu, Keskjooks vool rahulikum, uuristav tegevus nõrk, eelkõige uhtainete transportiv tegevus, Alamjooks, vesi voolab aeglaselt, vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades jõesette kuhjed ja delta. ·Lähe - koht, kus jõgi saab alguse (väljavool allikast, soost, liustikust, järvest jm). ·Suue - koht, kuhu jõgi suubub (peajõkke, järve, merre või ookeani).·Lisajõgi - jõgi, mis toob oma vee peajõkke. ·Harujõgi - jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. ·Jõestik - peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku. ·Jõgikond e. jõe valgla - maa-ala, kus jõestik saab oma vee ja mida piirab veelahe. ·Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht
kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. 39. Mis on voor? Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Maakoore kõikuvate liikumiste toimel on kujunenud väga erinevad kivimid. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 40. Maakoore kõikuvliikumised? ● Kurrutusliikumised-kivimikihtide lainetaoline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke
(tavaliselt sete sorteeritud) Liustiku viskoossus on väga suur, ja setete kandevõime samuti, puudub sorteerimise mehhanism. 20 Moreen on eestis valdav settetüüp. Moreenitüübid : Põhimoreen ja ablatsioonimoreen. Põhimoreen moodustub ja ladestub liikuva liustiku basaalses kihis. Enamus settest ~10m põhjast, kuni 30% kivimmaterjali. Ülejääk settib välja. Ablatsioonimoreen sorteerimata sete, mis ladestub liustikust väljasulamise teel. Asub kõrgemal kui ~10m, ning koosneb mõnevõrra peenemast materjalist, savikam. Mäestikuliustikel võib ka liustiku peale ladestuda külgedelt settematerjali. (Külje- ja keskmoreen). Liustikukeel võib ka pealtpoolt olla kaetud kiviprügiga. Enamus settematerjali (95%) pärineb kuni 200-300km kauguselt. Kaugtranspordi osa väike. Põhimoreeni valdav osa pärineb 30-50km kauguselt. Liustike taganemisel tekkivad pinnavormid.
20 m) · 140 km2, voorestiku ulatus 8*20 km · Ehituses osalevad aluspõhjakivimid (eriti voorestiku keskosas) · Leidub ka kaljuvoori (Röa voor). Aluspõhi on kaetud vaid õhukese moreenkattega · Tiheda asutusega kultuurimaistuks, kus looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt voortevahelistest nõgudes soostunud niitude või lebavõsana · Erinevald saadjärve voorestikud puuduvad Türi voorestikus järved. TÄIENDA! · Liustikust oleneb see voorte orientatsioon Kõnnumaa · Raplamaa kaguosas Lelle ümbruses · Pole omaette maastikurajoonina käsitletud, enamasti vaadeldud koos Kõrvemaaga · Kõnd: kõnnu soostunud, ümbrusest kõrgema kehva pinnasega koht · Ala läbivad mitmed mandrijää servakuhajtiste vööndid TÄIENDA! Soomaa · Piirid vaieldavad, pea kõigil liigestajail eri piirid · Moodustub koos Kõrvemaaga metsa- ja soorohke Vahe-Eesti
üle 2mm 23 Liivaks loetakse purdset valdava terajämedusega 0,06-2mm. Vesiliiv on veega küllastunud tolmliiv, kus sunnib kohati liivaterasid üksteisest eelduma ja vähendab nendevahelist hõõrdumist. Möll on liiva ja savi vahepealne sete valdava terajämedusega 0.006-0.02mm Savi on pinnas, mille setteisakesed on läbimõõduga <0.002mm Moreen on liustikust väljasulanud sete, mis koosneb liivast, aleruliidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimaliku suurusega purdosakestest. Muda on pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristataske: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda
annaabi.ee 
