Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Gangese jõgi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Gangese jõgi #1 Gangese jõgi #2 Gangese jõgi #3 Gangese jõgi #4 Gangese jõgi #5 Gangese jõgi #6 Gangese jõgi #7 Gangese jõgi #8 Gangese jõgi #9 Gangese jõgi #10 Gangese jõgi #11 Gangese jõgi #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tratra12345619929192 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Gangese essee

Fred Ehand 10D Ganges Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Tema pikkuseks on koguni 2525 km. Ganges saab alguse Gantori liustikust Himaalajas. Hardwaris jõuab jõgi tasandikule. Sealt edasi ühineb Ganges Allahabadi linnas ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Lõpuks suubub jõgi Bengali lahte. Ganges on sealsetele elanikele väga suure tähendusega, nimelt Hindud peavad Gangest püha jõeks

Geograafia
thumbnail
6
docx

Gangese jõgi - üldandmed, vooluhulk, inimkasutus, probleemid, ka võrdlus Võhandu jõega

Pikkus (km) 2510 Ganges Vooluhulk (m³/s) 1203 7 Üldandmed Lang (m) 3000 Gangotri HIIN liustik Valgala (km²) 9350 00 Keskmine sügavus 16 (m) Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid maailmas. Ganges saab alguse Gangotri liustikust Himaalajas. Jõgi suubub Gangese deltasse, Bengali lahte. BENGALI LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas

Geograafia
thumbnail
10
doc

India vabariik

üks diisliga sõitev motoriksha võib tagant välja ajada samasugust tossu nagu kõige hullem kollane Ikarus buss. Seetõttu on ka väikseimas India linnakeses õhu saastatus meeletu, rääkimata suurlinnadest, mille sudu kraabib su kurku ka mitmeid päevi hiljem. India suurlinnade halb õhukvaliteet põhjustab elanikel vähki ning kopsu- ja hingamisteede haigusi. Veestik Põhja-India suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. Pikim jõgi on Brahmaputra mis on 2960 km pikk. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi

Geograafia
thumbnail
22
odp

India

kolmekorruselisi maju, kus oli keerukas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem. Majad paiknesid nelinurksete kvartalitena, mida eraldasid ristuvad tänavad. Selle linliku eluviisi aluseks oli tõhus põllumajandus. Harappas peeti koduloomade hulgas ka kanu- see oli India üks suuremaid ekspordiartikleid kogu maailma toidulauale. Kaasaegne arheoloogia kinnitab, et Induse oru tsivilisatsiooni hävitasid umbes 1700. aastat eKr üleujutused, kui Induse jõgi oma sängi muutis, võimalik, et maavärina tagajärel. Umbes 200 aastat hiljem ilmusid aarialased. Algselt Kesk-Aasia steppidest pärit rahvad rändasid Mesopotaamiasse ning seejärel Iraani, kuni jõudsid Indiasse. Need heledanahalised karjakasvatajad pidasid lehma eriti pühaks loomaks ning asusid pärast sõda dasadega elama Punjabi. India loodus Indias võib eraldada koleme geograafiliselt omanäolist piirkonda: äärmine põhi

Geograafia
thumbnail
10
doc

India referaat

jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ­ ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne ­ Ghatid, idaserval aga Ida ­ Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Põhja ­ India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk - põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbiv Brahmaputra viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Joonis 1 2. Looduslikud tingimused 2.1 Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased

Geograafia
thumbnail
14
docx

Hüdrosfäär

ja lähedal asuvas kõrbes hakkab sadama. 8. Selgita kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele. Väga palju jõgede veetasemest sõltub sademetest ja lume- mägedes liustike sulamisest. Jõgede veetase on suur Eestis kevadel, kui lumi ja jää sulab. Väikesm on suvel, kuna on soe ja sajab suhteliselt vähe, sügisile on palju sademeid ning vett jõgedes on rohkem. 9. Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist- oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga

Geograafia
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

X. oskab selgitada vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel; Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne. setete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad settelavad, -tasandikud ja deltad. setete kuhjamine ehk akumulatsioon. Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi. Kuidas tekib soot? Märgi skeemile kohad, kus on kiire ja kus aeglane veevool. Tähista erinevalt kohad, kus jõgi kallast kulutab ja kuhu materjali maha jätab. Täienda joonist, et selgitada, kuidas tekib soot ehk vanajärv. Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. 29.selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikul; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikule;

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun