Hiireviu (0)

Kalamaja Põhikool
Uurimustöö
Hiireviu
Õpilane: Carmen Suurkivi
Õpetaja: Silvia Luts
2015

Sisukord

1. Aastalind 2015 2
2. Välimus 2
3. Pesitsemine 3
4. Toitumine 3
5. Levik ja arvukus 3
6. Looduskaitse 4
7. Huvitavat 4
8. Kasutatud kirjandus 4

1. Aastalind 2015

Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada erinevaid linnuliike ning pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. 2015. aasta lind on viu. Oma nime on viu endale ise loonud, hüüdes taeva all tiiresldes sageli „viiuu“. Viusid on Eestis kolme liiki: arvukamaid ja tuntumaid liike on hiireviu (Buteo buteo), lisaks võib Eesti kohata ka herilaseviud ja karvasjalg- viud ehk taliviud.

2. Välimus

Hiireviu on ronga suurune, umbes 51-57 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Ta on tumepruun ja tal on valged täpid keha alaosas. Hiireviul on jässakas keha. Tiivad on tal laiad ja ümarad, nende siruulatus on umbes 1 meeter. Saba on lühike ja lai, jalad on kollased. Nokk on konksus ja tipust must.
Emaslind on suurem kui isaslind , aga sulestik on neil samasugune .
Noorlind on vanalinnule üsna sarnane, kuid nende peas leidub heledaid jooni ja silmad on hallid . Täiskasvanu värvuse saab lind 16 kuuselt.
Hiireviu eluiga on umbes 8 aastat, vanimad isendid on elanud kuni 16 aastaseks.

3. Pesitsemine

Hiireviu elab metsa ääres või põldudevahelistes metsatukkades. Ta eelistab olla kõrgel, seega teeb ta oma pesa haava, männi või kuuse otsa. Pesa on tehtud samblikest, kuuseokstest ja muude väikeste okstega . Igal aastal ehitakse pesa värskete okstega ära.
Isaslind läheb oma vanasse pessa peale talve niipea, kui võimalik, et konkurendid sealt eemale hoida. Sinna jõudes teeb ta pesa kohal tiire, et teatada oma õigustest. Hiireviu on väga paikne ja veedab samal territooriumil kogu elu ning kaitseb oma alasid väga kiivalt. Sealt tulebki komme jahitava kohal tiirutada ja kisada.
Mõni aega hiljem tuleb ka emaslind ja siis hakkavad nad koos tiirutama. Paarilise valib hiireviu koku eluks.
Hiireviu pesas on tavaliselt 2-3, harva 4 muna. Munad on punakaspruunide tähnide ja kriipsudega. Emaslind muneb iga 2-3 päeva tagant. Pojad kooruvad alles 33-34 päeva pärast. Alguses toob toitu isaslind, kuid siis, kui pojad on suuremad, peavad mõlemad toitu tooma .
Kuu vanuselt suudavad pojad juba ise peassa toodud toitu süüa. Umbes 45 päeva pärast on nad lennuvõimelised ja valmis pesast lahkuma . Vanemad hoolitsevad poegade eest veel umbes 8 nädalat.

4. Toitumine

Hiireviu on röövlind. Oma toidu jahib ta edale ise. Ta sööb närilistest hiiri , mutte , mügrisid, teisi linnupoegi, konni , jäneseid ja vahest ka kodukana. Hiireviu võib süüa ka korjuseid. Põhiliselt käib ta toitu otsimas põldudel. Oma saaki varitseb ta õhus tiireldes või kusagil vaatluspostil ümbrust jälgides, vahel ka maapinnal kõndides.
Saagi leidmiseks kasutab viu peamiselt silmi, kuid vajadusel ka kõrvu, sest linnul on väga hea kuulmine .

5. Levik ja arvukus

Hiireviu elab peaaegu kogu Euroopas, vahest ka Aasias ja Põhja-Aafrikas. Põhjapoolsematest piirkondaadest lendab talveks lõuna poole, lõunapoolsemates piirkondades on paigallind.
Hiireviu lendab septembris või oktoobris Eestist ära ja tuleb tagasi märtsi esimesel poolel. Kui kevad on soojem, võib hiireviu varem tagasi tulla. Kõige varem ta tagasi tulnud 3. märtsil. Soojadel talvedel ta ei lendagi ära, vaid jääb Eestisse talvituma. Hiireviud on hakanud üha rohkem Eestis talvituma. Hiireviu läbiränne toimub aprillis .
Hiireviu viimaste aastate arvukus Eestis on ligi 5000-6000 lindu.

6. Looduskaitse

Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. III kategooria alla kuuluvad liigid, mille arvukust ohustab nende elupaikade hävimine või rikkumine ning mille arvukus on ohtlikult vähenenud.

7. Huvitavat

Maailma keeltes on hiireviu tuntud kui Buteo buteo (ladina), Common Buzzard (inglise), Hiirihaukka (soome), Peļu klijāns (läti), Buse variable (prantsuse), Mäusebussard (saksa), Обыкновенный канюк (vene), Ormvråk (rootsi), Osuri (jaapani).
Vanarahvas teadis hiireviud kui vihmakassi, vihmakulli, vihmaviud, vihmaviugi, vihmahaugast, pruunkulli, viukulli, kuivakulli ja viutsirku. Ilmselt ei eristatud hiireviud alati kaljukotkast, seetõttu on teada ka selliseid hiireviu nimesid, nagu jänesekull, tedrekull, jänesehüüp ja kiirekull. Saksa keele mõjutustega on hiireviu teada ka kui hiirepusard

8. Kasutatud kirjandus

1. T. Randla „Eesti röövlinnud“
2. Uku Paal , Margus Ots „Eesti linnuvaatleja teejuht“
3. Eve Mägi „101 eesti lindu“
4. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=86
5. www.wikipedia.org
6. http://pluss.postimees.ee/3043907/aasta-lind-viu-tegi-endale-ise-nime