Linnutiiva evolutsioon (0)

Linnutiiva   evolutsioon
Evelyn  Landing
Sissejuhatus
• Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna 
esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud 
roomajatest. 
•  Millisest  diapsiidide rühmast ja millal linnud 
täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi 
uusi fossiile pidevalt leitakse. 
• Viimasel ajal on toetust  kogunud  ka 
alternatiivne   hüpotees  lindude ja 
dinosauruste pärinemisest ühtsest 
eellasest  (varastest diapsiididest). 
• Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja 
sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti 
hingamiselundite) ehituse erinevused ning 
teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks 
katteks ja soomused nende derivaadid. 
• Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt 
juba  Kriidi  ajastul, (paljude 
molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi 
varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise 
hästi üle.
Tiiva   evolutsioon
Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat 
tagasi
• Kohandatud  abaluu  
võimaldab eskäppa 
liigutada suurema 
ulatusega. Selle 
tulemusena on käed. 
Paljudel loomadel 
nagu  koertel  ja 
hobustel  on abaluu 
esijäsemetes mis on 
jäänud jalgadeks 
mitte ei ole arenenud 
käteks
Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat 
tagasi
•  poolkuu  kujuline luu 
randmes võimaldas 
dromaeosauridel 
pöörata randmeid. 
See  paindlikkus  tegi 
võimalikuks lõpuks 
lendamise  .
Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi
• Abaluu oli evolveerunud 
teistsuguse kujuga 
luuks.
•  See lubas sellel 
jaanalinnu suurusel 
loomal suuremat üles ja 
alla liigutamist kätega. 
• Nüüd  ilmnes , et ka 
teised dromaeosaurid 
olid võimelised 
liigutama  oma käsi 
sellisel viisil.
Archaeopteryx - 150-148 Miljonit 
aastat tagasi
• See oli vanim tuntud 
lind ning umbes varese 
suurune.
• Tal oli väike rinnaluu ja 
pikk saba, mis võis 
anda  kiirema  
manööverduse 
põgenemisel.
•  Lendamine oli ilmselt 
võimalik vaid lühikeste 
hüpete näol. 
• Tiivaotsad ümmargused 
ning suled sarnased 
tänapäeva lindude 
omadele.
Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat 
tagasi
• Sellel primitiivsel linnul oli 
pöial  arenenud tähtsaks 
toetusstruktuuriks 
tiivaotsa sulgedele mis 
võimaldasid lendamist 
kontrollida. 
• Tiivaehitus oli juba üsna 
aerodünaamiline ning 
asümmeetrilised suled 
hakkasid rohkem 
meenutama tänapäeva 
tiiba, lennuvõimekus oli 
üsna hea.
Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat 
tagasi kuni tänaseni 
• Neil on väikesed ning 
kerged luud, suur  tiiva  
siruulatus  ja lühikesed 
sabad.
•  Suured rinnakuluud 
võimaldavad 
suuremaid  tiibade jaoks 
vajalikke lihaseid.
•  Just suured rinnaku 
lihased võimaldavad 
olla neil ülivõimekad 
lendajad.
Mis kasu on linnul pooleldi arenenud 
tiivast ?
• Üks kreatsionistide 
evolutsioonivastaseid argumente –– 
sai tõsise vastulöögi 2003. aastal, kui 
ameerika teadlane  Kenneth  Dial 
demonstreeris veenvalt, kui palju 
kasu saavad peaaegu lennuvõimetu 
aasia  kivikana (Alectoris chukar) 
pojad oma väheste sulgedega 
nõrkadest tiibadest.
•  Järskudest mäenõlvadest 
üles ronides aitab 
„poolikute tiibadega” 
vehkimine linnu  jalgu  
tugevamini vastu maad 
suruda ning seetõttu 
takistab kukkumist, 
laskumisel aga aitab 
tiibade lehvitamine oma 
liikumist paremini 
kontrollida. 
• Samuti võimaldavad isegi 
väikesed tiivad kiskja  eest 
põgenedes jooksule 
hoogu anda. 
• See võrdlus aitab 
kujutleda, kuidas tiivad 
järk-järgult areneda võisid
Tänan  kuulamast

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Slide 3
• Tiiva evolutsioon
• Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi
• Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi
• Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi
• Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi
• Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi
• Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni
• Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast?
• Slide 12
• Tänan kuulamast