Linnutiiva evolutsioon (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Linnutiiva evolutsioon
Referaat
Koostanud : Evelyn Landing
TARTU 2015
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................................................3
1.Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast ?........................................................................4
2. Tiiva evolutsioon ..................................................................................................................4-5
Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi...........................................................................5-6
Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi................................................................................6
Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi.........................................................................................7
Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi......................................................................7-8
Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi................................................................................8
Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni.......................................................9
Sissejuhatus
Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. Pikka aega valitsev seisukoht on olnud lindude pärinemine Dromeasauridae hulka kuulunud dinosaurustest . Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid . Esimeseks selgelt kaasaegsete lindude tunnustega (ning ka paljude roomajalike tunnustega, nagu hambad ja sõrmedega esijäsemed) fossiiliks on arheopterüks ajast umbes 160 miljonit aastat tagasi (on ka teada palju talle lähedasi vorme, näiteks Rahona, Confuciornis). Arheopterüksist vanemaid lindude fossiile pole teada (Triiasest pärineva väga halvasti säilinud nn Texase linnu rekonstruktsiooni peetakse enamasti ebakorrektseks), küll aga pärineb hilisemast ajast mitu huvitavat leidu, kes meenutavad arheopterüksi ja dinosauruste vahevorme (tegemist võib niisiis olla reliktidega, nt Unenlagia, Sinosauropteryx). Juba väga lähedane kaasaegsetele lindudele oli vaid veidi hilisem (~140 miljonit aastat tagasi) Liaoningornis. Nende leidude põhjal on varased linnud jagatud kaheks rühmaks, Ornithurae (Liaoningornis, läänelinnulised, kalalinnulised ja kaasaegsed linnud Neornithes) ja Sauriae (arheopterüks, Confuciornis, Enanornithes, Patagopteryx jt). Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle.[1]
https://et.wikipedia.org/wiki/Linnud#/media/File:Naturkundemuseum_Berlin_-_Archaeopteryx_-_Eichst%C3%A4tt.jpg
1.Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast?
Üks kreatsionistide evolutsioonivastaseid argumente –– sai tõsise vastulöögi 2003. aastal, kui ameerika teadlane Kenneth Dial demonstreeris veenvalt, kui palju kasu saavad peaaegu lennuvõimetu aasia kivikana (Alectoris chukar) pojad oma väheste sulgedega nõrkadest tiibadest. Järskudest mäenõlvadest üles ronides aitab „poolikute tiibadega” vehkimine linnu jalgu tugevamini vastu maad suruda ning seetõttu takistab kukkumist, laskumisel aga aitab tiibade lehvitamine oma liikumist paremini kontrollida. Samuti võimaldavad isegi väikesed tiivad kiskja eest põgenedes jooksule hoogu anda. See võrdlus aitab kujutleda, kuidas tiivad järk-järgult areneda võisid.[2]
http://www.cabinetmagazine.org/issues/11/worthington.php
2. Tiiva evolutsioon
Tiivad evolveerusid miljoneid aastaid. Teadlased on jätkuvalt uurinud tänapäeva lindude tiivaehitust ja tuvastanud palju anatoomilisi detaile. Eriti tähtsad on need mitteleitud detailid mitte-lindude „kätes“. Enamus pingutusi on tehtud, et avastada fossiilide kogumikes varasemaid muutusi sellistes detailides aga kahjuks on see kaugel uuringu täielikkusest. Tiibades on üldiselt õhukesed, õõnsad luud mis ei fossiliseeru hästi ja välja tuleb see , et vähesed tiibadega loomad surid fossiliseerumiseks sobivates tingimustes. Fossiilide vähesus teeb tuvastamise keeruliseks millal ilmusid mingid ilmingud esimesena tiibade muutumises. Ajad alljärgnevas listis on dokumenteeritud kuid ei peegelda isegi progressi millal toimub arengu üleminek ühelt teisele.[3]
https://www.google.ee/search?q=wing+evolution&biw=1366&bih=657&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKEwjZ5t-3_qnJAhXivXIKHZNlCLsQsAQINw#imgrc=IHYHL9L_WGKsxM%3A
Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi
Sinosauropterüks oli väike segatoiduline dinosaurus kelle olid lühikesed käed ning suur esimene sõrm ja pikk saba. Ta oli mitte lindude taksonis ja ei ole päris selge miks teda on siiski pandud linnutiiva evolutsiooni esimese arengu astmele .[4]
Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks mitte ei ole arenenud käteks.[3]
Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi
Velociraptoril nagu ka teistel dromaeosauridel olid suured käed kolme tugevalt kaardus küünistega, mis olid ehituselt sarnased tänapäeva lindude tiivaluudega. Keskmine sõrm oli neil pikim ja esimene lühim. Randmeluude struktuur takistas käehoiakut ja nad said hoida käsi vaid kehast eemal horisontaalselt ettepoole suunatuna.[5]
Küll aga poolkuu kujuline luu randmes võimaldas dromaeosauridel pöörata randmeid. See paindlikkus tegi võimalikuks lõpuks lendamise .[3]
Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi
https://en.wikipedia.org/wiki/Unenlagia
Abaluu oli evolveerunud teistsuguse kujuga luuks. See lubas sellel jaanalinnu suurusel loomal suuremat üles ja alla liigutamist kätega. Nüüd ilmnes , et ka teised dromaeosaurid olid võimelised liigutama oma käsi sellisel viisil.[3]
Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi
https://en.wikipedia.org/wiki/Archaeopteryx
See oli vanim tuntud lind ning umbes varese suurune.Tal oli väike rinnaluu ja pikk saba, mis võis anda kiirema manööverduse põgenemisel. Lendamine oli ilmselt võimalik vaid lühikeste hüpete näol. Tiivaotsad ümmargused nind suled sarnased tänapäeva lindude omadele.[3]
Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi
Umbes tihasesuurune. Tiivaehitus oli juba üsna aerodünaamiline ning asümmeetrilised suled hakkasid rohkem meenutama tänapäeva tiiba kuna lennuvõimekus oli üsna hea.Tema tagajäsemete morfoloogia on siiani jäänud ebaselgeks kuna pole leitud hästi säilinud jalaluid.[6]
https://en.wikipedia.org/wiki/Eoalulavis
Sellel primitiivsel linnul oli pöial arenenud tähtsaks toetusstruktuuriks tiivaotsa sulgedele mis võimaldasid lendamist kontrollida. [3]
Tänapäeva linnud - 65 Miljonit aastat tagasi kuni tänaseni
Neil on väikesed ning kerged luud, suur tiiva siruulatus ja lühikesed sabad. Suured rinnakuluud võimaldavad suuremaid tiibade jaoks vajalikke lihaseid. Just suured rinnaku lihased võimaldavad olla neil parimad lendajad .[3]
Kasutatud kirjandus

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Linnud

[2] http://www.eestiloodus.ee/artikkel4727_4704.html

[3] http://dinosaur-world.com/feathered_dinosaurs/wing_evolution.ht m

[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Sinosauropteryx

[5] https://en.wikipedia.org/wiki/Velociraptor

[6] https://en.wikipedia.org/wiki/Eoalulavis
10