autarkia nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse merkantilismiks, mis väärtustab seda, et riigis suur väärismetalli tagavara, et tagavara püsiks, tuleb ise toime tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn ...
1888.aastal asutati Tallinna Kammermuusika Selts, mille juures kujunes välja keelpilliorkester. Tartus asutati Kammermuusika Selts 1891.aastal. Sajandi keskel elavnes ka sümfooniline muusika viljelemine. 1850.aastail esitati kõik Beethoveni sümfooniad peale Üheksanda, mis kõlas Tallinnas esmakordselt alles 1886.aastal. 1860.aastail tulid ettekandele ka Haydni ning Mozarti sümfooniad ning paljude teiste romantismiperioodi heliloojate teosed. Rohkesti käis Eesti suuremates linnades nimekaid külalissoliste. Tihedamini kui Tallinna või Narva sattus neid Tartusse, seda just soodsa asukoha tõttu Riia Peterburi liinil. Teiste hulgas esinesid Tartus kolme kontserdiga ka Ferenc Liszt(1842) ja Clara Schumann (1844). Kuigi baltisakslaste korraldatud muusikaüritustest said osa vähesed eestlased, oli neil siiski mõju eesti rahva muusikaharrastusele. Ehkki mõte eestlaste o m a rahvuslikust kultuurist tundus paljudele baltisakslastele liiga radikaalsena,
Tallinn 400292 Tartu 103740 Narva 65536 Pärnu 43966 Viljandi 19880 Rahv Rakvere 16578 Haapsalu 11604 Kuressaare 14989 Haapsalu; 2% Kuress Rakvere; 2% Keila 9454 Viljandi; 3% Valga 13689 Pärnu; 6% Narva; 9% Tartu; 15% Rahvaarv Eesti linnades Keila; 1% Valga; 2% Haapsalu; 2% Kuressaare; 2% vere; 2% Viljandi; 3% Pärnu; 6% Narva; 9% Tallinn; 57% Tartu; 15%
sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Eestis tekkisid esimesed linnad varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid asulad, millele peagi anti linnaõigused. Linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad.
t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt., Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, nt. Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele
Trip to Estonia Day 1 Tallinn · The first day, I would spend in Tallinn's Old Town. The Old Town has architecture from the 14th and the 15th century, which is quite interesting, compared to architecture today. . Day 2 Narva · On day 2, I would visit Narva and look at the castle, which was built in the 14th century by the Danes. The castle is now a museum, so while sight-seeing, a person could also learn about the castle. Across the river is the Ivangorod castle. Day 3 Tartu · I would visit Tartu on day 3. First, I would go and have a look at the Old Town to learn about it. Then, I would go have a look at the Tartu University, which is quite near. Day 4 Alatskivi · On day 4, I would go to Alatskivi and have a look at the castle. Alatskivi is near Tartu and it's also near lake Peipsi. The castle is surrounded by a beautiful forest. Day 5 Pärnu · In Pärnu, I would go and see the Red Tower, a former ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES Referaat Õppeaines ,,Eesti ajaloolised interjöörid" NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ..............................
Elu väikeses linnas Igas riigis leidub väikelinnasid. Mõne riigi suurust arvestades on terve Eesti riik pisike linnake. Väikelinnades on enamasti kõik omavahel tuttavad. Kuid mida üldse mõista väikelinna all? Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina arvan, et kõik linnad, mille kohta öeldakse väikelinnad, ei pruugi üldsegi nii pisikesed olla. Elu väikeses linnas pole sugugi halb, kui inimesed saavad omavahel läbi. Kahjuks selliseid ilma tülideta ,,külasid" leidub vähe. Minu arvates hakkab inimestel lihtsalt igav ja on vaja elu natuke vürtsitada. Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi. Vahemaad punktist A punkti B on väga lühikesed. Lapsepõlves elasin 5 aastat Tallinnas ning seega tean, mis ...
paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema- targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest. Talurahva hariduslik olukord oli nõrk. Õpetus oli suuline ja raamatulugemiseni jõudsid talupojad harva. Alushariduse andmiseni jõuti vaid linnades ja alevites. 17.saj. algul kehtestati Tallinnas kindel õppimise kord- köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse kohustus kõigil lastel. Lugemisoskuse omandamiseks läks mitu aastat. Koolis käidi 10-12 aasta vahel. Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse ümberkorraldamine
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegs...
Inge Org Tihe kalender Anu Mänd ,,Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550" Tallinn:2004 Tegu on äärmiselt põhjaliku uurimusega, raamat põhineb autori doktoritööl. Süüvitud on 4 tähtsama pidustuse: jõulujoodud, vastlajoodud, kevadise linnulaskmise ja maikrahvi valimisega seonduva kombestikku. Liivimaa linnade peokultuuri käsitleb autor võrdlevas kontekstis hiliskeskaegse Euroopa peokultuuriga. Pidustused annavad edasi sõnumeid, peegeldavad vastava ajastu ja inimgrupi eluviisi.
2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID: 1) t,haridus,elutingimused,lhedased,sotsiaalne keskkond. Rnne muudab nii lhte kui sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja rahvastiku koosseisu. LINNASTUMINE e. urbanisatsioon on linnade kasv ja linnarahvastiku osathtsuse tus. Kogu maailma rahvastikust elab linnades 47%, krgelt arenenud riikides on linnarahvastus 76%, arengumaades 38%. LINNASTUMISEGA SEOTUD PHIMTTED: 1)krgelt arenenud riigid -eeslinnastumine - linlased hakkavad elukohana jrjest enam eelistama linnalhedasi viksemaid asulaid. Linnastumine- lhestikku asuvad linnad ja viksemad asulad kasvavad ha enam kokku. Hiidlinn e. suurlinn e megalopolis. Linnad jagunevad sektoriteks, kus vastavalt maa hinnale ning keskuse kaugusele saab mrata erinevaid linnaosi.
peaväljakute süsteem, elamuehituses võeti kasutusele tüüpprojektid. Barokiajastu linnaehituse näidiseks oli ka Versailles´ linn. Versailles´ oli residentslinn, mis oli pähendatud ainult valitsejale (Louis 14) heaks. Versailles´ park kujutas endast paradiisi mudelit, ning lossi esine park kehtestas riigi ametlikku mudelit. Versailles´ oli rikas linn, ristkülikukujulisega linnaplaaniga, kus oli palju ilusaid skulptuure, ringteid, purskkaevusid, väljakuid ja parke. 3. Millistes linnades veel barokiajastul analoogilisi võtteid kasutati – leidke ja lisage nende plaanid. ➢ London ➢ Pariis ➢ Peterburg ➢ Karlsruhe ➢ Berliin ➢ Amsterdam
kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni Ludwigstrasse. Londoni Buckinghami palee kompleks. Generaalplaanide koostamine- Sai klassitsismiajastu linnaehitusele iseloomulikuks, mida rakendati pea kõigis Euroopa suuremates linnades Klassitsismile oli omane esinduslikkus, korrapärasus ja ansamblilisus. - Londonis St.James Park, Green Park. Inglise klassitsistliku linnaehituse uheks põhimõtteks sai regulaarse ja maalilise planeeringu uhendamine. - Regent Street. Pargid 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade umberehitamiseks? Pariis, Viin, London mida tehti? (luhidalt) Linnad arenesid nii kiiresti, mis omakorda tähendas rahvaarvu hoogsat suurenemist.
* kui mõni liige suri valis raad sobiliku ametijärglase * juhtimise eest ei makstud *aastakaupa kahes vahetuses: pooled ametis, teised korraldasid isiklike äriasju Ülesanded: *kohtumõistmine (tsiviil ja kriminaalasjad) *rahandus *linnakord (karistus häbipost) *suhted teiste linnadega *isikliku elu piiramine, liigne priiskamine *riietumine raad e. magistraat linnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel. Linnades oli ülekaal kohalikul rahval, väiksemates linnades oli rohkem eestlasi. Maalt linna asunud oli ,,mittesakslane", kui tema järeltulija sotsiaalsel redelil ülespoole liikus (tõusis nt. käsitööliseks), kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Söömine ja joomine
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliit...
Gümnaasiumid 19. Sajandil 19. sajandi alguse koolireformi käigus rajati Eesti linnades aastail 1804- 1805 Rahvahariduse Ministeeriumile alluvate avalike koolide võrk, mille üheks koostisosaks olid kubermangugümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu Kübermangugümnaasiumi asutamisel peeti silmas Liivimaa kubermangu suurust, mis eeldas kahe seda tüüpi õppeasutuse olemasolu (üks Riias, teine Tartus). ning taasavatud Tartu ülikooli soovi luua kohapeal keskkool kõrgemasse õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude
Itaalia 1. Kui suur osa rahvastikus elab linnades? 68% rahvastikust elab linnades. Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna. Nende rahvaarvud on järgmised: Rooma (2 700 000.) , Milano (1 359 000) , Napoli (1 072 000) , Torino (953 000) 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad
(haljasala, tiik, mänguväljak). Parklates ka haljastuslapid. Laiad teed, kus saavad suuremad autod sõita. Rohekatuste võimalus. 4. Kliimamuutustega kohanemine ja linnad. Olulisemad klimaatilised tegurid, mida tuleb arvestada linnade planeerimisel: tormid, üleujutused, kuumalained. Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks. * Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)? Aastase temperatuuri tõus (kuumemad suved, lumetud talved), kuumasaared, sagedasemad ja veerohkemad sademed (üle 30 mm/ööpäevas), sagedasemad põuad, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb, merevee tase tõuseb. Joonise juurde: kliimamuutuste mõju linnades * Tormid – aktuaalsus EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Keskmine tuule kiirus kasvab oluliselt talvel ja osaliselt ka kevadel (+3-+18%), puude
k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg
...........................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed: Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, mis edendas Eesti elu või tähendas see kõik hoopis vastupidist. Vabadusliikumise levinumaks vormiks oli rahumeelne palvekirjade saatmine,
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik.
Eesti suurimad keskkonnaprobleemid on järgmised: - õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; - tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; - põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; - veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; - keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse
Elu väikses linnas Iga inimene peab kuskil elama ja selleks on tehtud igasuguseid maju, mis asuvad linnades.Kui maju on vähe siis see on väike linn, kui palju siis on kõik vastupidi. Kus on inimestel parem elada? Kas suures või väikeses linnas? Mis vahet kes,kus elab? Kus peaks elama iga inimene? Ja miks poliitikutel ja rikastel on sellised majad, mis ulatuvad ühest linna otsast? Igal inimesel on enda kodu, vahet pole ,mis linnas. Tähtis on see ,et tal oleks seal mugav elada.Et ta saaks elada, tööd teha,süüa osta ja arsti juures käia. Parem oleks ikkagi elada väikses linnas
Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole. Aga sinna ei saa jällegi midagi parata kuna maakohtades pole võimalusi huvidega tegelemiseks ja siis noored hakkavadki halbu asju tegema
iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas maailmas 29 mln inimest linnades, sajandi lõpul kaheksa korda rohkem- 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Paljud külad muutusid linnadeks ja linnu ehitati isegi tühjale kohale
Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2. Iseloomusta asustuse arengut maailmas ning nimeta asustuse arengut mõjutavaid tegureid eri aegadel. Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse
2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad
teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius. Tava inimesed ei pääsenud tähtsamatele tsunftidele ja suurgildidele ligigi. 4)Linnades oli palju rohkem arenenud käsitöö , kuna linnades nähti rohkem käsitööd ja oli suurem võimalus seda ka endale soetada. Maal ei käinud kaupmehed oma tooteid eriti palju müümas , seega ei teadnud maalased nii palju muu maailma käsitöödest. 5)Rae võimu piiras usna veidi vaid maaisandate esindav linnafoogt. See oli hea , sest muidu oleks rae võimul olnud inimesed , liigselt omakasu püüdma. 6)Lihtrahval oli võimalus saada parem maine , kui neil on maksud kõik ilusti tasutud
Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiöigus. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna söjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, Oli juhtiv positsioon sakslaste käes, kellest enamik Oli saabunud siia Rein-Vestfaali või Põhja-Saksa rannikualadelt. Kuna nad kõnelesid omavahel alamsaksa keeles, sai ka linnade ametlikus asjaajamises valitsevaks alamsaksa keel. Arvuliselt Oli aga linnades selge ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem Oli linn, seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Üldiselt anžatakse, et Liivimaa linnades Oli
Riigi rahvastik Ukrainas Rahvaarv ulatub üle 47 miljoni inimese. 63% inimestest elavad linnades ja kõik teised külades või erapaikades. Sündimus on 9.6 inimest ja suremus 15.8 inimest 1000 elaniku kohta. Rahva populatsiooni suurenemine on 0.6 % aastas. Igal juhul absoluutne iive on -6.2 inimest. Suhteline loomulik iive on 0.0001 promilli 6.3% õpilastest visatakse koolist välja. Võib öelda, et nende haridustase on suhteliselt keskmine, üle 99%. Meeste haridustase on 0.3% võrra kõrgem, kui naistel. Immigrante on Ukrainas 0
tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning.
lihtsalt minema. Linnastumise mõju elusloodusele Vähendab bioloogilist mitmekesisust. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine. Samuti ka intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, inimasustuse pealetung, happevihmad ja kasvuhooneefekt muudavad erinevate liikide elutingimusi väga palju. Rikkus ja keskkonnaprobleemid Paljudes läänemaailma linnades on õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud. Suuremas osas arengu ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud. Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese.
Linnade piiriks võib olla rahvaarv, aga ka inimeste tegevusalad(linnades peab olema teenindus esikohal). Tavaliselt on arenenud riikidele iseloomulik suur linnastumiseprotsent ja arengumaadele väike. Ladina-Ameerikas on ka linnaelanike protsent suur tänu marginaalsele rahvastikule. Marginaalne rahvastik-inimesed, kes hiljuti on maalt linna tulnud lootuses leida elu- ja töökoht. L-Am tulevad paljud inimesed linna tööle, aga neil puudub elukoht. Arenenud riikides elab üle 70% inimestest linnades. Arengumaadel alla 50%. Agraarajastu linnad Hansalinnade liikumine Tekkisid kõigepealt jõgede äärde Hansalinnade liikumine. Põhiliselt tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed Elanike arv mõnisada-mõnituhat Agraarajastu lõpuks elas linnades 1-2%inimestest. Esimene suurem linn oli Rooma Industriaalajastu linnad Miljonilinnadeks said New York Linnades arenes tööstus Kiire linnastumine Tehnika rakendamine maal tööviljakus tõusis.
arengu tüüp. Austraalia on kaasaegne rahvastiku tüüp, sest seal esineb madal suremus ja sündimus, rahvaarv kasvab aeglaselt. Laste osatähtsus väheneb ja inimesed elavad vanemaks ja sellega vanurite osakaal tõuseb. Linnastumine Kogu Austraalia rahvastikust elab 89% inimesi linnades. Suurimad linnad on Sydney 4,429 miljonit elanikku, Melborne 3,853 miljonit elanikku, Brisbane 1,97 miljonit elanikku, Perth 1,599 miljonit elanikku ja Austraalia pealinn Canberra, kus on 384,000 elanikku Mina arvan, et linnastumise põhjusteks on et, linnades on rohkem tööd, kuid Austraalias on ka maapiirkondades tööstused ja kaevandused. Aborigeenid, kes varem asustasid maa kõrbelisi siseosi, on samuti hakkanud siirduma linnadesse. Suuremates linnades on kõik
raha läheb välja, raha läheb keele õpetamisele, muutub rahvuslik kooseis, oma kodanike töökaotus. Positiivsed mõjud Türgile: Raha tuleb sisse(kui saadavad koju) ja raha jääb türki, türklased saavad haridust(teise riiigi arvelt), globaliseerumine, vähendab tööpuudust oma riigis. Negatiivsed mõjud Türgile: ,,Ajude" äravool; rahvaarv väheneb ja riigile laekub vähem makse; perede lahusolek. Üldjuhul arengumaades on alla 70 % linnades elavad, aga Lõuna-Ameerikas(mehikos) elab 75 protsienti. Arengumaades u 30 % mõnedes ka 10%. Marginaalne rahvastik- inimesed, kes hiljuti on tulnud linna, et tööd leida. Erinevates maades muutub asula linnaks kui rahvaarv jõuab kuskile maale, osades maades vaatatakse, aga millega enamasti tegeletakse asulas või linnas. Agraallinnad. Tekkisid jõgede äärde umbes viis-kuus tuhtat aastat tagasi. Selle eelduseks
sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Nende linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus.Suuremad neist suutsid rajada oma tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri.Tallinna linnamüür oli võimsaim. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda öra mahutada ning nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse. Linnahooned olid algul puidust, mis tähendas kestvat tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk. Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus
KOOLIAJALUGU Sisukord Koolide tekkimine linnades...............................................LK 3 Esimesed toomkoolid.........................................................LK 3 Toomkoolide ülesanded ....................................................LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani ..
Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti, linnarahvastiku % alla 50%, tänapäeval kõrgelt arenenud riigid on selle järgu läbinud. Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika Väärlinnastumine tähendab linnastumise ettejõudmist industrialiseerumisest eriti kui demograafiline plahvatus veel kestab. Maha jäänud põllumajandus ei võimalda kiiresti
· Olema sündinud seaduslikust abielust · Omama kinnisvara linna piires · Kuuluma kaupmeeste hulka · Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses 3. Rae võim · Rae ülesanded olid · koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord · kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus · suuremates linnades münditi raha · Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5
Eestis uuriti Tallinna keskaegset arhitektuuri ning seda ka publitseeriti. Kaevamistel avastatud müüride kirjeldamine ning ilusamate leidude kogumine (Tartu, Pärnu, Tallinn). Wilhelm Neuman ja Eugen von Nottbeck. Nottbeck oli erialalt jurist, Neumann arhitekt, nende teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia. 20. sajandi I pool Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga asula, viikingitega seotud leide jne. Novgorodi kaevamised hakkasid pihta 1932. aastal ning esimeseks arheoloogiks, kes seal kaevas oli Artšihovski, enne seda olid suuremad kaevamised just vana Laadogas. 1930. aastatel olid kõige kõrgemal tasemel keskaegsetest linnadest Rootsi linna Lungi uurimine
aastased. Keeled Riigikeeleks on prantsuse keel ja inglise keelt õpetatakse põhikoolis. Seal on umbes 50 keelt ja murret. Enamik inimestest räägib vähemalt kahte keelt. 50% rahvastikust räägib Foni keelt; veel tähtsamad keeled on Yoruba, Aja, Mina, Goun, Bariba, Dendi, Ditamarri, Nateni ja Fulfulde. Umbkaudu 36% rahvastikust on kirjaoskamatud. Linnastumine, arhitektuur, ruumikasutus Üle 40% rahvast elab linnas, peamiselt Cotonous. Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades. Kuigi väikestes linnades ja külades ehitatakse uued majad tavaliselt betoonplokist ja neil on metallkatused, aga paljud majad ehitatakse mudatellistest ja katuseks kasutatakse õlgesid. Suurtes linnades on nii moseesid kui ka
Preisimaast. Rannarootslased Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalu- poegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka juba varasemast ajast Venelasi asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Juutide kohta Tallinnas on andmeid 1333. aastast Mustlaste kohta on teateid 16. sajandi esimesest poolest Sakslaste ja rannarootslaste rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad) aadlikud (sõdijad)
Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Varased teated muusikakultuurist Eestis....................................................................................3 Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni............................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus............................................................................................................4 Muusika linnades ja mõisates 18. sajandi II poole.........................................................5 Muusikaelust Eestis 19
Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. · Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. · Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. · Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid. 5 Asulaid võib jagada linnalisteks ja maa-asulateks · Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad · Rootsis, Islandil ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat · Jaapanis - 50 000 inimesega asulat · Malaisias - 10 000 inimest · Tsehhis antakse linna staatus siis, kui 5000 inimesega asulas on arenenud linna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
