Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori.
Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku , on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal.
Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega , ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks. Näiteks eelmine aasta panid noored mu vanaema lähedal asuvas külas mahajäetud maja põlema. Kas see on normaalne, ei ole. Aga sinna ei saa jällegi midagi parata kuna maakohtades pole võimalusi huvidega tegelemiseks ja siis noored hakkavadki halbu asju tegema. Ja sinna ei saa midagi teha ka sest maakohad hakkavad välja surema, pannakse koole ja lasteaedu kinni.
Noorukit pidutsevad igal pool. Linnades käiakse rohkem klubides ja väljas pidutsemas, aga maal saadakse kuskil kokku kus täiskasvanuid lähedal pole ja siis tarbivad rohkelt alkoholi. Linnas tarbitakse ka alkoholi, aga vähem kui maal. Ma olen käinud ka erinevatel pidudel ja ma olen täheldanud ,et maakohtades on pidude põhirõhk alkoholil, aga linnas on põhirõhk seltskonnal. Ilma pidutsemata ei saa. Noortel on vaja ikka ju kokku saada ja lõbutseda. Nagu kunagi kreeka filosoof Demokritus ütles: „Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta“.
Noored on õnneks igal pool aktiivsed nii linnas kui maal, käivad koolis, suhtlevad sõpradega. Seda elukoht ei muuda. Maal sõbrad abistavad näiteks kartuli võtmisel. Linnas lihtsalt saadakse kokku ja käiakse erinevates kohtades aega viitmas. Sõbrad aitavad noorusest rõõmu tunda. Kunagi ütles üks rooma riigimees Cicero „Elu ei ole midagi ilma sõpradeta“.
Maakohtades hoiavad inimesed rohkem kokku ja see kehtib ka noortele. Paljud noored on seal juba lasteaiast saati head sõbrad. Ja sellepärast seal on see ühtehoidmine ja kehtib deviis „Üks kõigi ja kõik ühe eest“. Linnades on, aga nii palju inimesi, et tuntakse vaid väheseid. Koolides on sama asi, on suured koolid kus on palju õpilasi, enamasti on klassides 30+ õpilast ning 3+ paralleeli. See tähendab, et on raskem see ühtehoidmine kuna paljudel on erinevad arusaamad ja tõeks pidamised. Ja sellistes klassides on ka rohkem kaklusi erimeelsuste pärast.
Elukoht mõjutab noori, maal on nad töökamad ja ühtehoidvamad, linnades nad tegelevad rohkem oma huvidega ja nad on jõukamad. Linnades tegeletakse rohkem huvidega sellepärast, et neil on selleks rohkem võimalusi kui maal elavatel noortel. Linnades nad käivad rohkem klubides ja teistes kohtades lõbutsemas kuna neil on kuhu minna ja nad saavad seda endale lubada. Maal on noored ühtehoidvamad ja töökamad. Kui kellelgi on abi vaja siis sõbrad tulevad ja aitavad. Noored on Eesti tulevik ja nagu kunagi Lennart Meri ütles: „Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist.“
Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andrekas Õppematerjali autor
Hinne 5

Sarnased õppematerjalid

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis
36
docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 .......................................

Eesti ühiskond ja poliitika
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal

Geograafia
Retsensioon R1
6
docx

Retsensioon R1

"Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.". Nii ajalugu kui ka ennast ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2. Kokkuvõte ­ ,,Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid. Edasi tuleks aidata neid, kellel pole võimalik kulutada ajalisi ressursse jätkusuutliku eluviisiga tegelemiseks." 3

Väljendusoskus
Retsensioon - 27 30 punkti Väljendusoskus
6
docx

Retsensioon - 27/30 punkti Väljendusoskus

"Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.". Nii ajalugu kui ka ennast ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2. Kokkuvõte ­ ,,Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid. Edasi tuleks aidata neid, kellel pole võimalik kulutada ajalisi ressursse jätkusuutliku eluviisiga tegelemiseks." 3

Väljendusoskus
Noorte tervisekäitumine
20
docx

Noorte tervisekäitumine

werro.ee). Aina rohkem ilmub meedias alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Alkoholi tarbimine kasvab naiste ja noorte hulgas ning on jõudnud isegi lasteni. Seega läheneb meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. Selle uuringu eesmärk on hinnata noorte alkoholi tarbimisega seotud asjaolusid ning hinnata noorte teadlikkust seoses alkoholi kahjuliku toimega. Eesmärk on hinnata ka tegureid, mis mõjutavad noori tarvitama alkohoolseid jooke. Uurimustöö hüpoteesiks seadsin, et noored tarvitavad alkoholi peamiselt pingete maandamiseks ning et noored ei ole piisavalt teadlikud alkoholi tarbimise kahjulikust mõjust tervisele. Uurimustöö jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas kirjeldan, mis on alkohol, kuidas see mõjub inimese (täpsemalt ka lapse) organismile. Tutvustan noorte suhtumist alkoholisse. Teises osas kirjeldan ja analüüsin Tallinna 37.Keskkooli õppiva 16-17 aastase noore suhet alkoholiga.

Psühholoogia
4 kirjandit
5
doc

4 kirjandit

Heaks näiteks on sport või muusika ­ nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga ­ selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Võid osta suures tuhinas maja, auto, kassi, naise... On ka võimalik hakata enda ümber inimesi kokku ostma, saamaks tunnet võimust ning tähtsusest. Kuid kui sa neid asju omades ikka veel õnnetu oled, pole sel kõigel võltsil ju mõtet. Seega võib järeldada, et rahal pole olulist rolli. Kuid asjale võib ka teisiti läheneda. Seades eesmärgiks midagi suurt... midagi ilusat ja kallist... (ent siiski mitte midagi

Kirjandus
Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
40
docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

kasutamine, lühenenud haridustee, suurenenud vaesus, haigused, nälg ja elu tänavatel ning laste kasutamine sõdades ja seksuaalsetel eesmärkidel •Paljud lõunapoolsed noorsoouurijad on kriitilised taolise lähenemise suhtes mis piirab nooruse teatud vanusekategooriaga. Erinevad täiskasvanuikka jõudmise kriteeriumid. Noorte vanus varieerub 5 kuni 35 aastani. •Põhjapoolsetes ühiskondades vähe noori ja palju vanu, lõunapoolsetes vastupidi Konservatiivsed noorsooteooriad Domineeriv konservatiivne lähenemine vaatab suuresti mööda kriitikast ning keskendub indiviidi bioloogilisele ja sotsiaalsele arengule mis väljendub tavaliselt sotsiaalbioloogilistes ja arenguteooriates. • Nendes seisukohtades nähakse noori inimesi võimsate bioloogiliste seisundite meelevallas ning otsitakse teid, kuidas panna neid valitsevaid reegleid ja norme omaks võtma. Kriitilised noorsooteooriad

Pedagoogika
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun