TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 .......................................
on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal
"Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.". Nii ajalugu kui ka ennast ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2. Kokkuvõte ,,Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid. Edasi tuleks aidata neid, kellel pole võimalik kulutada ajalisi ressursse jätkusuutliku eluviisiga tegelemiseks." 3
"Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.". Nii ajalugu kui ka ennast ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2. Kokkuvõte ,,Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid. Edasi tuleks aidata neid, kellel pole võimalik kulutada ajalisi ressursse jätkusuutliku eluviisiga tegelemiseks." 3
werro.ee). Aina rohkem ilmub meedias alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Alkoholi tarbimine kasvab naiste ja noorte hulgas ning on jõudnud isegi lasteni. Seega läheneb meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. Selle uuringu eesmärk on hinnata noorte alkoholi tarbimisega seotud asjaolusid ning hinnata noorte teadlikkust seoses alkoholi kahjuliku toimega. Eesmärk on hinnata ka tegureid, mis mõjutavad noori tarvitama alkohoolseid jooke. Uurimustöö hüpoteesiks seadsin, et noored tarvitavad alkoholi peamiselt pingete maandamiseks ning et noored ei ole piisavalt teadlikud alkoholi tarbimise kahjulikust mõjust tervisele. Uurimustöö jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas kirjeldan, mis on alkohol, kuidas see mõjub inimese (täpsemalt ka lapse) organismile. Tutvustan noorte suhtumist alkoholisse. Teises osas kirjeldan ja analüüsin Tallinna 37.Keskkooli õppiva 16-17 aastase noore suhet alkoholiga.
Heaks näiteks on sport või muusika nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Võid osta suures tuhinas maja, auto, kassi, naise... On ka võimalik hakata enda ümber inimesi kokku ostma, saamaks tunnet võimust ning tähtsusest. Kuid kui sa neid asju omades ikka veel õnnetu oled, pole sel kõigel võltsil ju mõtet. Seega võib järeldada, et rahal pole olulist rolli. Kuid asjale võib ka teisiti läheneda. Seades eesmärgiks midagi suurt... midagi ilusat ja kallist... (ent siiski mitte midagi
kasutamine, lühenenud haridustee, suurenenud vaesus, haigused, nälg ja elu tänavatel ning laste kasutamine sõdades ja seksuaalsetel eesmärkidel •Paljud lõunapoolsed noorsoouurijad on kriitilised taolise lähenemise suhtes mis piirab nooruse teatud vanusekategooriaga. Erinevad täiskasvanuikka jõudmise kriteeriumid. Noorte vanus varieerub 5 kuni 35 aastani. •Põhjapoolsetes ühiskondades vähe noori ja palju vanu, lõunapoolsetes vastupidi Konservatiivsed noorsooteooriad Domineeriv konservatiivne lähenemine vaatab suuresti mööda kriitikast ning keskendub indiviidi bioloogilisele ja sotsiaalsele arengule mis väljendub tavaliselt sotsiaalbioloogilistes ja arenguteooriates. • Nendes seisukohtades nähakse noori inimesi võimsate bioloogiliste seisundite meelevallas ning otsitakse teid, kuidas panna neid valitsevaid reegleid ja norme omaks võtma. Kriitilised noorsooteooriad
HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................
Kõik kommentaarid