.................................................................................................. 60 VALIME ............................................................................................................................ 60 OHHOHOO! ...................................................................................................................... 61 VÄRVILISED SAMMUD .................................................................................................... 61 SUURE KOERA KUTSIKAS ............................................................................................ 62 TEE JÄRELE! ................................................................................................................... 62 LÄHME POODI ................................................................................................................. 63 RÜTMIMÄNG ..................................................................................................................
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängi
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält". · Kui sa matkimist jätkad, püüab laps ka ise seda jäljendada. · Matki ka teisi hääli, näiteks tuule lõõtsumist või koerte haukumist. · Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. · omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm: "Mida ütleb koerake? "Auh, auh, auh." Mida ütleb kiisuke? "Mäu, mäu, mäu." Aga kuidas kala teeb? Kalake teeb nii." (Maiguta kala moodi suud.)
kulge eakohaselt), on mingil etapil seiskunud või toimub omandatud oskuste hääbumine. Varajase lapseea tserebraalparalüüs (PCI/CP): · lihastoonuse probleemid: spastika, rigiidsus, hüpodoonia, düstoonia; · tahtmatud liigutused: hüperkineesid, treemor; · tasakaaluhäired, liigutuste halb valitsemine ehk liigutuste kooskõlastamatus; · ebaadekvaatne liigutuste tajumine; · tahtlike liigutuste piiratus või võimetus neid sooritada; · patoloogilised refleksid jne. Liikumispuudega laste hulka kuuluvad ka seljaaju songaga lapsed: aeglustab või takistab lapse motoorika arengut. 3. Füüsiliste puuete raskusastmed: 1. aste – motoorne defekt puudub: · kerge kohmakus · peenmotoorika häire · lihastoonuse minimaalne tõus · reflekside elavnemine 2. aste – motoorikahäire nähtav ainult liikumisel: · väljendunud kohmakus – nähtav kõnnakudefekt · häiritud peenmotoorika · lihastoonuse tõus · reflekside elavnemine 3
2. Seksventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist. 3. Esemete asendamist. 4. Dekontekstualiseerimist ehk fantaasiaolukordade loomist. Detsenteerimine mängus tähendab enesele suunatud tegevuse üleviimist teistele. Mängija hakkab üha enam oma mängu võtma teisi, eelkõige ema, nukku, loommänguasju. Testele suunatud tegevus võib olla kas aktiivne või passiivne. Passiivse vormi puhul laps esineb tegevuse läbiviijana ja nukk, mängukoer või ema on tegevuse passiivsed vastuvõtjad. Aktiivse vormi puhul omistatakse teutsemisvõime teisele isikule või esemele, näiteks laps paneb kammi nuku kätte või hoiab peeglit, et nukk või ema saaks ennast peeglist vaadata. 5 Sekventeerimises muutuvad mängu kujutlused üha loogilisemaks ja omavahel seostatumaks. Järk-järgult lisanduvad mängu toimingute kombinatsioonid, st kahe või enama toimingu sooritamine, mis on suunatud ühele ja samale vastuvõtjale
sõrmemänge või käsitlevad erinevaid kehaosi, lihtsa meloodiaga panemiseks. mängud, mis räägivad lastele tuttavatest inimestest, asjadest ja Etendamismängu juurd tegevustest ning kordamööda etteasteid nõudvad mängud. kuuluvad mängutelefon Etendamismäng: Lihtsa etendamismängu algus. Selles mängus lennuk, köögiriistad, kasutatakse üht objekti mõne teise objekti etendamiseks loob suur nukk, mängukaru, eelduse probleemide üle abstraktselt mõtlema ning neile loovate mängumajatarbed lahenduste leidmiseks. Algust tehakse lihtsate argitegevuste (tolmuimeja, hari, etendamisega ning hiljem kaasatakse sellesse ka enda mänguasjad kühvel). (etendab mängutassist joomist, hiljem joodab tassiga mõmmit). Viieteistkuuselt hakkab laps kasutama tegelike esemetega vähem
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol -- vaid nende omavahelisel koostööl toimib tervisekas
Kui kõik lapsed on saanud sosistada, võivad nad oma elamustest rääkida. Siis aga kustutatakse valgulilled, pannakse lamp põlema ning külaskäik Sosinaparki on lõppenud. SUHTLEMIS- JA LOOVUSMÄNGUD LEIA TEGEVUS! Eesmärgid: arendada loovust, julgust ja oskust iseseisvalt mängida Vanus: 4-7 a Mängukoht: sobib mängimiseks nii ruumis kui ka õues Vahendid: vajalik on kogum mitmesuguseid erinevaid mänguasju, nii et igale lapsele jätkuks (nt pusle, lego, raamat, telefon, nukk, auto vms) Mängu käik: Andke igale lapsele, või laske lastel ise valida, üks ese ja laske neil mõelda, mida nad teeksid selle esemega, kui nad tunneksid ennast üksikuna. Näiteks: telefon võiks helistada sõbrale, tolmuhari teha vanematele rõõmu ja oma tuba koristada jne. Julgustage lapsi ideesid välja tooma. Mida rohkem on lastes loovust, seda enam on neil võimeid üksildust ja sellega seonduvat stressi vältida. MÕNUS KOHT
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule.
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
ladumine jne). Kasulikud on korduvad tegevused, sh liigutustega luuletused-salmikesed- mängitused, kus on rütm ja kordused, nt „patsu-kakku“ jms. Kõne (artikulatsiooniaparaadi) arengule tulevad kasuks ka järgmised lõbusad tegevused, nagu taldrikult keelega toidu (nt kamapalli) püüdmine ja suhu tõmbamine, keeleotsaga ülahuulelt millegi limpsimine, keele laksutamine, erinevate häälte ja häälitsuste tegemine (pss, põmm, tsuhh-tsuhh, koera ähkimine jne), huulte torutamine, puhumine. Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara. Räägi grammatiliselt õigesti (kaan elab järvemudas, poti peal käib kaas mitte kaan jne). Leia iga päev aega lapsega koos mängida. Seejuures on oluline vaikne ümbrus, sest väike laps ei suuda eristada olulisi helisid vähemolulistest taustahelidest. Tal on raske või lausa võimatu
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist.
Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab 6 oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga just nagu võimalusena olemas. Sinna laps ei näe. Et ta võiks näha, mis on selja taga, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab (Hellsten 2004: 16). Tänapäeval on vanemaksolekule esitatud mitmeid väljakutseid majanduslik stress ja vaesus,
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist
Kui keegi läheb toast ära, küsi. Kuhu isa läks? Kus isa on? Lase lapsel vastata. · Näitab sõrmedel oma vanust. Sina oled kolmeaastane. Tõsta üles 3 sõrme ja näita lapsele. Palu lapsel sama teha. · Teab oma sugu. Kasuta igapäevakõnes sõnu, mis näitavad sugu. Poiss, tüdruk. Ühenda need omadussõnadega: tubli poiss, suur tüdruk. · Täidab kaheosalise korralduse. Algul täidab laps 1-osalise korralduse. Too nukk. See järel esita sama korraldus uuesti ja lisa teinegi juurde: Joo kõigepealt piim ära ja pane siis kruus kraanikaussi. · Kasutab sõnu ,,kinni ja lahti". Ava ja sule uksi, karpe, küsi lapselt, kas need on kinni või lahti. Lase lapsel endal asju avada ja sulgeda. Umbes veerandil lastest aga esineb kiirkõnet. 2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama
Puudest tulenevalt võib inimene vajada sekkumisi ja abi (teenuste, toetuste jm meetmete näol) mitmetest valdkondadest – nii tervisevaldkonnast kui sotsiaalvaldkonnast; samuti abi võimetekohase hariduse omandamisel, ligipääsetavat keskkonda, kohandamist ja abi tööle saamisel ja töötamisel. Puuetega inimeste alane statistika Eestis on väga suur. Leidsin sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi statistika 1. jaanuari seisuga 2017 aastal. Eestis on füüsilise ehk liikumispuudega noori ligi 1200, vanuseni kuni 24 eluaastat. See number on väga suur. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
reageeri ikkagi positiivselt näiteks naeratuse või noogutusega. Ta vajab julgustavat tagasisidet. · Arvesta, et laps võib seltskonnas endasse tõmbuda. Vaatamata loomulikule tähelepanu vajadusele võib laps terve nägudemerega vastamisi olles äkki rääkimisjulguse kaotada. Kui ta jälle sinuga kahekesi on. suhtleb ta taas. · Mängige nukkudega. Õpeta maimikule, kuidas nukuga mängida. Ütle näiteks: "Pane nukk sinna magama" või "Anna nukule juua." See ergutab last kuulama, kaasa mõtlema ja sinu juttu tõlgendama ning seejärel toimib ta vastavalt sinult saadud juhenditele. · Laulge koos. Lapse kasvav kõneoskus ja keeletaju võimaldab tal sinuga koos laulda. Kui valid esitamiseks tema lemmiklaulud püüab ta sinuga kaasa laulda. Kõne ergutamine 22.-24. elukuuni Nüüd on rääkimine lapse elus tähtsal kohal. Teiseks sünnipäevaks suhtleb ta juba palju
Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. Piaget leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui „iseenda peegel“
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng .....................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS
ja tema arusaamistes tekib sagadus. Kui lapse keeleline areng on puudulik või hilinenud, mõjub see lapse suhtlemisele eakaaslaste ja täiskasvanutega ja pidurdub tema vaimne areng. 5 3. Süsteemid, mida kasutada. Kõnelema õpib laps põhiliselt igapäevastes tegevustes- olgu see söömine, riidessepanek, pesemine või jalutuskäik. Mitmesuguste esemete ja nähtustega tutvub laps oma kõige lähemas ümbruses tegutsedes: kodus, oma rühmaruumis, lasteaia õues. Kahe-kolmeaastase lapse maailma avardavad argipäevased sündmused, nagu poeskäik, mänguväljakul mängimine või jalutuskäik lähimasse metsatukka. 3.1. Jäljendusmängud Maimiku kõne arengule aitavad kaasa mitmesugulised hääliku-, silbi-, puhumis-, ja huulemängud
reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. P leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui ,,iseenda peegel"
reeglitega mängu suunas. P põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. Sümbolmäng tekib sensomotoorse staadiumi lõpul, 2.eluaasta teisel poolel. Sümbolmäng jaguneb kolmeks alatüübiks: esimene alatüüp- kõigepealt omandab laps ise sümbolistliku skeemi, st ta õpib sööma, magama minema, telefoniga rääkima. Seejärel kasutab ta õpitud skeemi teiste objektide juures, näiteks paneb laps nüüd nii koera kui ka karu magama, millega assimileeritakse endasse välismaailm. Teise alatüübi juures võib eristada lihtsat assimilatsiooni ja assimilatsiooni teiste objektide suhtes. Kolmas alatüüp sisaldab endas mitmesuguseid sümbolkombinatsioone. Kolmandale mängutüübile on omane mitmesuguste kujuteldavate kaaslaste olemasolu. P leidis, et niisugused isikud kujutavad endast heasoovlikke kuulajaid või esinevad kui „iseenda peegel“
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad.............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saa
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. Mängu võiks
Kokkuvõte / analüüs: Sellise käitumise põhjus võiks olla see, et lapse arvamusest teiste laste käitumise matkimine on normaalne ning ta ei märka, et ta teeb midagi valesti. Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 40 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kartus Situatsiooni kirjeldus: Terve jalutuskäik laps mängis kullimängu. Kõik oli normaalne, lastel oli lõbus. Kuid ühel hetkel mingi poiss lükkas juhuslikult Leo maha. Leo kukkus otse porri. Ta tõusis püsti, tahtis hakata nutma, aga suutis pisaraid tagasi hoida. Leo kartis tulla täiskasvanute juurde ja paluda abi, sest ta mõtles, et ta saab emalt selle pärast riielda. Ta otsis lompi
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
