kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. Liikumise mõju tugevus on varieeruv. Selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ja varasem kehaline aktiivsus. Esmajärjekorras mõjutab liikumine selliseid tegureid, nagu lihaste omadusi ja üldist kehalist töövõimet. Näitena vanuse tähtsuse kohta võib nimetada liikumise suurt mõju luude tugevusele enne murdeiga ja selle nõrka toimet täiseas, eriti naistel östrogeenivaeguse korral. Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine vähemalt keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, -jõu, -energia,
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida
mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule ja enesetundele. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). 5 Liikumise mõju tugevus on varieeruv ja selle põhjuseks võib olla näiteks vanus, sugu ning varasem kehaline aktiivsus. Kõigepealt mõjutab liikumine selliseid tegureid nagu lihaste omadus ning üldine kehaline töövõime. Näitena vanuse kohta on liikumine organismile eriti oluline enne murdeiga ning naistel östrogeenivaeguse korral (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). Paljude haiguste korral on liikumine vaid üks haigestumise riski vähendavaist tegureist, kuid enamiku üldiste degeneratiivsete haiguste, nagu osteoporoosi, diabeedi jt ohtu vähendavate tegurite hulgas on liikumine keskmise tugevusega riski vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, jõu, energia, vastupidavuse suurendamiseks ja
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise. Toiduenergia ja energiakulu peavad tasakaalus olema, et kehakaalu normis hoida. Peale kalorite hulga tuleb ka jälgida, millest toit koosneb. Igal ainel oma tähtsus ja erinevaid aineid tuleb manustada nii, et need oleksid tasakaalus. Süsivesikud ja rasvad on energiaallikad, valgud on organismi nn ehitusmaterjaliks, vitamiinid, mineraalid, ja mikroelemendid mõjutavad meie ainevahetust, vedelik transpordib aineid organismis ja omab
liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste töövõime parandamiseks
poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (s.h kutsehaiguste) ennetamine, enneaegse ja varajase pensioniseerumise edasilükkamine. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. Tervise üle võib arutleda ja talle ka hinnanguid anda järgneva kuue valdkonna kaudu: (Lepik, 2007) Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta,
on inimese organismi erinevate osade talitluse reguleerimine, koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse õõneselundeid ja õõneta elundeid, mõlemad võivad koosneda mitmest erinevast koest. Näiteks lihases esineb peale lihaskoe ka närvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad ülesanded: südamel vere pumpa- mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata- vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine jne. 9 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! ELUNDKOND
Mõju tuleb väljast. Peamine on toitumine. Seostas kehavedelikke ka aastaaegade domineerimisega. Nt lima seostas talvega, veri kevadeda , must sapp sügisega ja kollane sapp suvi. Lisaks oli seos kindla isiksusetüübiga. Sangviinik (jõuline, optimistlik) domineeriv veri. Platon. Tema vastupidiselt vaatas keha ja vaimu kui eraldiseisvat kooslust. Need üksteist ei mõjuta. Ütleb, et keha on noorem kui hing ja et hingel on erinevad osad. Galenos. Vana-Rooma arst ja anatoom. Arendas edasi Hippokratese vaateid. Tema teadmised pärinesid suuresti gladiaatoritega töötamisest ja loomade lahkamisest. Hiljem oli lahkamine keelatud nii et kuni 15.sajandini jäid tema ideed ületamatuteks. Inimesi ta ei lahanud. Tema arvates põhineb nii kehaline kui ka psüühiline haigus kehalisel baasil. Usus, et need neli kehavedelikku ei
piim ja selle produktid. Vale toitumise tagajärjeks on tütarlastel menstruatsioonihäired (näiteks valkude või rasvade alatarbivusest). Laste kõhuvalud õhtuti võivad olla ka sapipõieprobleemid tingitud valest toitumisest. Sel perioodil on organism biorütmide häirimise suhtes väga tundlik.Pingeseisund tekib korrapäratust söömise-, une ja ärkvelolekurütmist. Tunnused: jõuetus, nõrkus, kehvveresus, töövõime langus, unehäired, meeleolu halvenemine, apaatsus, agressiivsus või loidus, kõhukinnisus või -lahtisus. Näljutamine koolilastele on väga ohtlik. Miks? Organismi ainevahetusetüüp muutub aeglasemaks ja peale näljutamist sööma hakkamisel tulevad lisakilod ruttu juurde. Kannatada saavad kasvueas ka elutähtsad organid ja nende varustamine toitainetega. Kasvueas tekitatud muutused mõnes
Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine
- Vastupidavustreening kutsub lihasrakus esile mitokondrite arvu ja mõõtmete suurenemise, lihasraku oksüdatiivse potentsiaali kasvu, glükoosi transport verest rakku väheneb ja suureneb lihases kapillaaristiku tihedus. Lipiidide osakaalu suurenemine põhineb lipiidide oksüdeerimise suurenemisel aeroobse ATP taastootmiseks. 4. Selgitage lühidalt, mida mõistetakse anaeroobse läve all ning milline on anaeroobse läve ja vastupidavusliku töövõime seos. - Anaeroobse lävena mõistetakse kehalise koormuse intensiivsust, mille puhul vere laktaadisisaldus tõuseb tasemeni 4 mmol/l. Mida kõrgem on sportlase anaeroobne lävi, seda suurema intensiivsusega koormust on ta võimeline pikka aega taluma. Vastupidavustreeningu töövõimet suurendav efekt põhineb suuresti anaeroobse läve tõusul. 5. Miks annab treenitud sportlase puhul anaeroobse läve määramine tema treeningu efektiivsuse kohta olulisemat informatsiooni kui VO2max-i mõõtmine
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe.
võistluse tingimustes. Eesmärgiks on alandada vigastuse tekkimise potentsiaali. 3. Rehabilitatsiooni massaaz soodustada raskematest vigastustest taastumist. 4. Parandav, raviv massaaz leevendada sportlase kergemaid vigastusi ja sportlase jõuetust. See on kõige keerulisem ja spetsiifilisem ning nõuab suuri kogemusi ja teadmisi. 5. Säilitav massaaz et kiirendada sportlase taastumist pingelistest harjutustest, eesmärk on parandada alanenud töövõime seisundit ja aidata säilitada optimaalset tervislikku seisundit. Sooritatakse sportlastel pidevalt ja süstemaatiliselt treeningperioodil. Jaotatakse veel eraldi kolmeks: 6. Võistluseelne sportlase füüsiline ja vaimne ettevalmistus spetsiifiliseks sportlikuks tegevuseks. Lühiajalise kestusega spetsiifiline menetlus, mis viiakse läbi 30 min 24h enne sportlase võistlema asumist. 7. Võistlusaegne sportlase taastamine eelnenud pingutusest ja ettevalmistamine järgnevaks
erinevatest valdkondadest: valest kehahoiakust, ebasobivast toidust, negatiivsetest tunnetest jms. Kinesioloogiliste meetodite abil saab tõsta inimese organismi energianivood, aktiveerida enesetervenduslikke jõude ja parandada selle abil tema tervist. Olulise osa moodustavad siin harjutused, mida inimene ise oma energeetilise tasakaalu saavutamiseks teha saab. 2.1 Mis on kinesioloogia? Sõna kinesioloogia tuleneb kreeka keelsest silbist " kin-", mis tähendab liikumist. See on õpetus liikumisest, mis baseerub Hiina energiaõpetusel ja tegeleb energia ringlusega inimese kehas. Hiina energiaõpetuse kohaselt sõltub inimese tervis tema eluenergia vabast voolust. Kui see vool on blokeeritud, energia tõttu takistatud, siis võivad tekkida kehalised vaevused, meeleolu muutused, hirmud ja kontsentratsiooni langus. Kinesioloogia vaatleb inimest kui ühtset tervikut: nii tema kehaline kui ka vaimne tervis on sõltuv eluenergia vabast voolust. Kinesioloogia sobib:
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme
6 Arvud ja paradoksid Seljavalu on muutunud tänases maailmas, eelkõige Läänes, epideemiliseks nähtuseks. Pole võimalik välja tuua täpsemaid arve seljavalu käes kannatajate kohta, kuna tihti selle vaegusega arsti juurde ei pöörduta paljud naeratavad ja kannatavad valu ära. Järgnevalt mõningaid faktilisi hinnangud ja paradokse, mida kogusime seljavalu kohta: seljavalu on haiguste ja töövõime kaotamise põhjuseks sagedamini kui gripp või muud külmetushaigused; nimmevalud esinevad eluea jooksul 60-80% elanikkonnast, neist alajäsemetesse kiirguvaid valusid 40-50%-l; Arstiga on konsulteerinud 40-60% nimmevaludega inimestest ja haiglaravil on olnud kuni 5% (Skandinaavias läbiviidud uuring); USA-s kokku kulutatakse nimmevalude ravile aastas 5 miljardit dollarit; Eestis tehakse tervishoiukulutusi ühele seljavaluga inimesele umbes 1 milj
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks.
Sündivuse vähenedes ja keskmise eluea pikenedes arenenud maades Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja eriti Jaapanis töötajate keskmine vanus kasvab. Suureneb üle keskea inimeste protsentuaalne osakaal. Paraneb nende majanduslik olukord ja probleem muutub üha olulisemaks. Lisaks kasvab nüüdisajal huvi kestva tervise ja pikaealisuse vastu. Need probleemid haakuvad gerontoloogia probleemidega, näiteks töövõime, -oskused ja kogemused noorel ja vanal töötajal. Pole õnnestunud leida selget piiri, millal on tegemist vananemisega ja millal eluaastatega seotud haigustega. Eluaastatega kaasnevad protsessid organismis sõltuvad käesoleval ajal suuremal määral keskkonnatingimustest kui geenidest. Üha rohkem koguneb andmeid, mis näitavad, et organismi funktsionaalsete võimete langus vanas eas on eeskätt tingitud haigustest, mitte aastatest (vt van Bezooijen, 1996)
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 10 Hz.
7. organiseerida õige ravikoht 8. tagada ravi järjepidevus 9. minimaliseerida pikaajalise ravile jäämise võimalus. 10. vajadusel organiseerida vanurile sobiv ja asjalik pikaajaline ravi. PSÜHHILINE VANANEMINE Vananemisega koos ilmnevad muutused ka inimese psüühikas. Need muutused on põhjustatud ühelt poolt sellest, et ajapikku tekib vananemisnähte ka psüühika substraadis meeleelundeis ja KNS - s. Kuid oluline on ka see, et inimene ise tunnetab oma kehalist ja psüühilist vananemist ning sellest sugenevaid töö ja suhtlemisprobleeme. See aga avaldab omakorda mõju kogu psüühilisele olemusele. Nii kujutab psüühiline vananemine endast komplitseeritud nähtust, milles on tunduvalt rohkem individuaalseid variante, kui kehalisel vananemisel . Psühhomotoorsed muutused vananedes nõrgeneb elundite uuenemine. Lihasjõud ja kiirus vähenevad liikumasaamine muutub raskemaks. Närvirakkude edastamise langus viib reaktsioonikiiruse vähenemisele
kohta. *GALENOS (130 200 m.a.j.) Kreeka loomaarst ja loodusuurija. Uuris F-t laipade (looma) lahkamise teel (lihaste, seede-, hingamiselundite ja aju ehitust ning talitlust. Paistis silma olemasolevate teadmiste süstematiseerimisega ja taotlusega luua neist terviklik pilt. *ANDREAS VESALIUS (1514 1564) tegutses Itaalias. On avaldanud "7 raamatut inimkeha ehitusest". Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 1637) avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F
3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
kaudu). Lihase kontraktsioonulatus sõltub lihase pikkusest, ent kontraktsioonijõud selle paksusest. Mida rohkem filamente paikneb lihases kõrvuti, seda tugevam ta on. Kui lihas ei lühene kontraktsiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus kuid pinge jääb samaks. Lihase efektiivus näitab, kui suure osa kasutatud energiast suudab ta muuta mehaaniliseks tööks, näiteks raskuse tõstmisel. Lihase töövõime paraneb harjutamisel. Põhjuseks on lihase vereringe paranemine. Lihasrakud paksenevad ja koos nendega kogu lihas, kuid uusi lihasrakke ilmselt ei teki. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul moodustab vesi 60% kehamassist, s.o. 70 kg inimesel 42 l. Kehavedelikud jagatakse intratsellulaarseks ja ekstratsellulaarseks vedelikuks. Intratsellulaarset vedelikku on 2/3 ja
operatsioonid, vigastused, müra, ehmatus, hirm, valujaviha. ·Stressorite kauakestev või sagedane mõju kutsub esile adaptatsiooni sündroomi koos neerupealiste koore hüpertroofiaga. ·Eriti psüühilisele sfäärile mõju avaldavad stressorid põhjustavad ebaküllaldase puhkuse korral häireid. Tüüpilisteks sümptomiteks on unehäired, vereringe regulatsiooni häired, äkilised higistamishood, krooniline väsimus ja üldise töövõime langus. ·Stressi all mõistetakse organismi jõuvarusid tarbivaid füüsilisi, keemilisi ja psüühilisi reaktsioonei. ·Organismi stressitaluvusvõime sõltub oluliselt glükokortikoididest. Oksütotsiin Stimuleerib emaka kokkutõmbeid ja piima eritumist. Rinnanäärme müoepiteel ümbritseb piimaalveoole nii, et selle kontraktsioon surub piima näärmejuhadest välja. Seega ei ime imik rinnanääret tühjaks aktiivselt, vaid teda "abistab"selle juures piimaväljutusrefleks.
koefitsiendiks (APK). 1kcal on energiahulk, mis on vajalik 1 liitri vee soojendam 1 kraadini. Toidupala, mis sisaldab märkimisväärsel hulgal valku ja kiudaineid (nt rukkilevaviil õhukese võikorr, juustu ja paprikaga 300kcal), mille omastamiseks peab organism lisatööd tegema s.t osa energiat läheb miinuskaloriteks. Energiavajaduse sõltuvus kutsetöö iseloomust: iga inimese individuaalne vajadus toiduenergia järele on oluliselt mõjutatud tema kutsetöö iseloomust. Reeglina jääb üldine energiatarve vahemikku 1,4 - 2,4 põhikäbe ühikut. I. grupp vaimne istuv töö APK=1,4 (arvutioperaator). Ii. grupp kerge keh töö APK = 1,6 (üliõpilane, müüja). III. grupp keskmise raskusega töö APK=1,9 (koristaja, autojuht). IV. grupp raske keh töö APK=2,2 (ehitus-, metsatööline). V. grupp- väga raske keh töö APK=2,4 (kaevur, põllumajanduses).
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks. (31) Töötervishoiu ja töohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas kehtestab Vabariigi Valitsus. [Lõike 4 sõnastus kuni 30. 06. 2003]
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
