põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon tuule tõttu Rohtla- ja kõrbevööndis Põhjus: Väga suurte alade üles harimine www.vaderstad.com/web_page.aspx?translation =2103 Kõrbestumine Põhjused: 1. Kliima muutumine (globaalne soojenemine) 2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud
- metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus. Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi. Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab
trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee-erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ja hakkab liikuma. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kliima muutumine (Sahara kõrb)
EROSIOON Erosioon mullastiku looduslik ärakanne Pinnase erosiooni põhjustavad: · Sademed · Vooluvesi · Tuul · Temperatuuri kõikumine Erosiooni soodustavad/kiirendavad: · Liigkarjatamine · Metsade hävitamine · Väärad maaharimisviisid [1.] Erosiooni tagajärjed Maakera viljakamaimatel põllualadel läheb kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. · Mulla produktiivsuse ja veesidumisvõime vähenemine [1.] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.]
Euroopa riigid ja Jaapan. Suurema osa maailma mineraalidest on töötlemisel Venemaa, USA, Kanada, Austraalia ja LõunaAafrika poolt. Tähtsamad kasutatavad metallid on raud, vask ja alumiinium, vasevarusid peaks jätkuma järgnevaks 56 aastaks. Ammendumine tekitab vajaduse uute lahenduste ja säästlikkuse jaoks Muld Kogu põllumajanduslik tootmine põhineb mullal. Haritavate muldade pindala väheneb aastas 70 000 ruutkilomeetrit. Viljaka mulakihi hävimist põhjustavad peamiselt liigkarjatamine, metsade raiumine, põllumajandus ja tööstus Mullakiht on hävitatud enam kui 10% ulatuses kogu maailma olemasolevast. Levinud probleemid on erosioon ja kõrbestumine. Vesi Magevett on 2,6% kogu veevarudest, suur osa sellest on saastunud või kättesaamatu. Kõige rohkem kasutatakse vett põllumajanduses, tööstuses ja majapidamises. Veeressursid on jaotunud väga ebaühtlaselt: arenenud maades kasutab inimene kuni 220 l vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit.
protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. · Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni.
· Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Miks tekivad kõrbed? Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus
puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos. Käesoleva sajandi alguses oli kõrbete kogu pindala juba üle miljardi hektari. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Põhjused ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Samuti ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole
Vastavate organisatsioonide toetamine Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt Mulla hävimine Mulla hävimist põhjustavad tegurid Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskemetallis mullas Inimtegevus Hävimise põhjused Seoses üha suureneva inimmõjuga väheneb haritavate muldade pindala aastas 70 000 km2. Viljaka mullakihi hävimist põhjustavad eelkõige liigkarjatamine (35%), metsade raiumine (30%), põllumajandus (28%) ja tööstus (1%). Ülejäänu eest vastutavad mitmed väiksema osatähtsusega tegurid, millest nii mõnigi on loodusliku protsessi tagajärg. Kõige rohkem mulla hävimisi Viimase viiekümne aasta jooksul on mulda kõige enam hävinud : Aasias Järgnevad Aafrika (4,9), Lõuna-Ameerika (2,4), Euroopa (2,2), Põhja-Ameerika (1,6) ja Okeaania (1,0). Kokku on rikutud üle 10% maakera viljakast mullakihist.
kõrbestumine · Veereostus · Õhusaaste · Metsatustumine · Taastumatute loodusvarade hävitamine Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine ! Umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nõue põllukultuuride järele on kasvanud! · Intensiivne põllumajandus - Üleväetamine; · Monokultuuride kasvatamine; · Ekstensiivne põllumajandus - tuuleerosioon; · Liigkarjatamine; · Pestitsiitide ja herbitsiitide kasutamine; Veereostus · Käitlemata heitevesi - veepuhastusjaamade puudus; · Tööstuslik termiline vesi ja keemilised ühendid; · Üleväetamine; · Happevihmad; ! Eriti saasteohtlikud on M to ee ik ot s s a t? mageveekogud = 1 % m m
gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O) jt. 12. Keskkonnakaitse- rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 13. Kõrbestumine- kõrbealade laieneminelooduslike tegurite või inimtegevuse (metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis-, niisutamis- või maaharimisvõtted) tagajärjel. 14. Looduskaitse- eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tuleneb riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasusest. 15. Natura 2000- üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik 16. Säästev Eesti 21- Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 17
kõrbestumist. ... Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel- Maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama Liigne põlluharimine. Maaharimine halvendab mulla sidusust ning soodustab tuuleerosiooni, mistõttu mulla kõige pindmine ja viljakam kiht kantakse lõpuks ära. Tuuleerosiooni soodustab ka ühekülgne väetamine Liigkarjatamine. See paljastab maa, muutes selle erosioonitundlikuks, vaesustab ala taimestikku Metsade raie. Taimkate takistab ersiooni. Peale taimestiku hävitamist saavad liivaluited vabalt edasi liikuda Liigniisutamine. Niisutuskanalite ehitamine tõstab põhjavee taset, tõusev vesi toob endaga kaasa mullavees lahustuvaid sooli. Vee aurudes sadenevad soolad maha ja moodustavad lõpuks vettpidava kõva sooldunud kihi, mis ei sobi taimede kasvuks TAGAJÄRJED §
täielikult kuivada. Kuivada võivad järved, kuhu jõed vett enam juurde ei too. Nii on juhtunud Araali järvega, mille pindala on juba peaaegu poole võrra kahanenud. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või vähe taimi. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Paljud talupojad, kes elavad maal on sunnitud linna elama minema. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja veeerosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma.
metsaraie; aerosoolide kasutamise vooluveed; tuul; tuule, jõgede ja biomassi põllumajandus jm. vähendamine; prügi inimtegevus: energia). Atmosfääri satuvad nn. sorteerimine ja liigniisutamine; Probleemi tagajärjed: kasvuhoonegaasid nõuetekohaste prügilate metsade hävimine; taastumatud loodusvarad (Süsihappegaas, rajamine. liigkarjatamine saavad otsa; moodustuvad Metaan,dilämmastikoks Probleemi tagajärjed: jäätmed (nt põlevkivist iid;freoonid) viljakate muldade elektrienergia tootmisel Probleemi tagajärjed: hävimine; tekivad süsihapegaas ning kõik taimed ja loomad harimiskõlbmatute tuhamäed); loodusvarade
§ mineraalväetistest (Pb, Cd) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Protsess, mille lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks. Tekib mulla puhvedusvõime ületamisel. Kõrbestumist soodustavad tegurid: § Kuiv kliima § Hõre taimkate § Intensiivne tuuleerosioon § Sooldumine Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Kõrbestumist soodustavad inimtekkelised tegurid: § Põõsastike hävitamine tundlikel kõrbete servaaladel. § Troopiliste vihmametsade raied § Liigkarjatamine § Väärad põlluharimisviisid (üleniisutamine, üleväetamine, monokultuursus) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon § Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5km aastas. § Saheli piirkond levib lõuna poole kiirusega kuni 48km aastas. § Viimase 50 aasta jooksul on kõrbestunud 810 miljonit hektarit maad, mis on ligikaudu Brasiilia territooriumiga võrdne ala. Ehitusdegradatsioon § Viljakad alad kaetakse ehitiste ja teedega. § Maavarade kaevandamine. 2002
Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,200 km2 · Poolkõrbeline kliima · Pilt[5]
monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: kliimategurid ja suures osas inimtegevus. Metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis-ja maaharimisvõtted ning niiskuvate maade sooldumine. Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. Taastumatud loodusvarad: metallimaak, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Veepuuduse all mõistetakse magevee nappust. Happevihmad: · Otseselt tingitud inimetegevusest. · Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid
leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tuul,monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine, liigkarjatamine. Lahendus: tõkete rajamine põldude äärde, õige maaharimisviis, puude istutamine. Taastuvad loodusvarad: muld, vesi, päikese energia, tuule energia Taastumatud loodusvarad:põlevikivi, maagaas, nafta,metallimaagid, tuumaenergia.Lahendus: metalle saab kasutada korduvalt, tuleks parandada looduskaevamise tehnoloogiaid ja meetmeid, tuleb tarbida säästlikult,peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid.
Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine muudavad mulla vaesemaks ja soodustavad tuuleerosiooni. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Tekkepõhjused: Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid. Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel. Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid
Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Arutleme veel ühe tõsise globaalprobleemi üle, selleks on happevihmad. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena.
Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, metaan, dilämmastikoksiid jt. Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks Kõrbestumine Kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse(metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis-, niisutamis,- võ mhaaharimisvõtted) tagajärjel Looduskaitse Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest Natuura 2000 Üleeuroopaline loodus- ja linnhoiualade võrgustik Säästev Eesti 21 Riigikogu poolt 2005. a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030
elupaikade säilitamine;kaitsealade rajamine;osaliselt ka loomaaiad;võitlus röövkaubadusega;loodusvarade säästlik tarbimine. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne,mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Mis on probleemi põhjusteks? * Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed * Tuul * Monokultuuride kasvtamine * Liigniisutamine * Metsade hävimine * Liigkarjatamine Probleemi tagajärjed * Viljakate muldade hävimine * Harimiskõlbmatute maa alade suuremine * Sooldumine,mis ohustab inimese tervist * Veekogude kuivamine Probleemi lahenduseks: Õiged maaharimisviisid;tõkete rajamine põldude äärde; puude istutamine; Loodusvarade kasutamine Taastumatud loodusvarad on metallimaagid,kaevandatavad kütused,mineraalsed maavarad, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad
läppastikoksiidid kahjustab inimese immuunsussüsteemi Kliima soojenemine Kasvuhoonegaasid, Õhusaaste vähenemine, metsaraie, tööstused kasvutada teostuvaid energiaallikaid Liikide ja elupaikade hävinemine Energiaprobleemid Erosioon ja kõrbestumine Liigkarjatamine, tuul, Viljakad mullad hävivad, inimtegevus sooldumine, veekogude kuivamine Kasvuhoonegaasid: 1) Süsihappegaas kogub soojust, hoides temp Maal elukõlbulikuna 2) Metaan- tekib vähesel määral looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt 3) Dilämmastikoksiid tekib lennukite heitegaasidest 4) Kloororgaanilised ühendid e freoonid 5) Troposfääri osoon
Mulla looduslik ärakanne e erosioon (paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. See on eriti ulatuslik piirkondades kus taimestik puudub või kasvatadakse monokultuure. Seda saab vähendada oskusliku maaharimisega,terass- ja ribapõllumajandusega ning õigete külvikordade jälgimisega. Kõrbestumine on tingitud kliimateguritest, kuid ka inimtegevusest. Põhjused: Ülatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõige väetamis- ja maaharimisvõtted, niisutavate maade sooldumine. 3) happevihmad: see on tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattunud oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemusel on happelised sademed. Veel soodustab ka ülemäärane CO2 happelised sademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Taime kasvu pidurdamine tuleb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse.
2'11' Tooge niiide inimtegevusest, mis vdib pdhjustada erosiooni. Selgitage pikemalt, millised tagajflrjed sellel vdivad olla. I 1p Niiide: Liigkarjatamine, metsade hävitamine ja väärad maaharimisviisid võivad erosiooni põhjustada. Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus. Igal aastal hävineb üle 25 tonni mulda. Vee-erosiooni 1p tr puhul võivad tekkida sügavad orud
Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel serva-aladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Porsumine – ehk keemiline murenemine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. Toimub ka leostumine ehk vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Porsumist esineb rohkem, kui rabenemist. Tegurid on süsihappegaas, hapnik ja vesi.
Tagajärjed: muutused toiduvõrgustikud/ahelas; Lahendused:hävimisohus olevate liikide kaitse alla võtmine; haruldaste liikide elupaikade säilitamine; kaitsealade rajamine; võitlus röövkaubandusega Erosioon ja kõrbestumine: Erosioon on tuulte või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ja maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused:paduvihmade ja üleujutuste põhjustatud vooluveed; tuul; metsade hävimine; liigkarjatamine; liigniisutamine Tagajärjed: viljakate muldade hävimine; veekogude kuivamine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Lahendus: õiged maaharimisviisid; tõkete rajamine põldude äärde; puude istutamine Loodusvarad: Põhjused: taastumatute loodusvarade liigkasutamine Tagajärjed: taastumatud loodusvarad saavad otsa; loodusvarade kaevandamine kahjustab seda ümbritsevat loodust Lahendused:loodusvarade säästlik tarbimine; tuleks kasutada rohkem taastuvaid
Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või vähe taimi. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23000 ruutmiili) viljakat pinnast. See suurus kasvab pidevalt teadmata, kui kaua. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja veeerosioon
kõrbeks muutumine Kõrbestumine on nii intensiivne (aastas 12 miljonit ha maad = 0,12 milj. km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele. Pinnase erosioon Mullakihi keskmine paksus on 15 cm. Pinnase erosiooni ehk ärakannet põhjustavad: Sademed Vooluvesi Tuul Uhutakse ära viljakas kiht tugevam erosioon esineb troopikas, nõrgem parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Erosiooniprobleeme soodustavad: Liigkarjatamine, metsade hävitamine, väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem)
bioloogilise kandevõime. Inimene aitab vööndite üleminekualadel ning kõrbestumisele tõhusalt kaasa. muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Looduskatastroo Looduskatastroof on loodusliku ohu – fide sagenemine, üleujutuse, keeristormi, orkaani, suurenemine vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Maavärinad ja Maavärin on seismilistest lainetest Maavärinaid tuleb Nõrgemaid maavärinaid tuleb
protsessid, mis viivad taimkatte hävimisele, mullastruktuuri muutusele ja ala muutumine viljatuks kõrbeks. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Väga suures ohus on Saharast lõuna pool asuvad maad. Rahvastikukasvu, karjakasvatuse ja eksportvilja kasvatamise tulemusel laieneb Sahara mitu miili aastas. Ka Põhja-Ameerikas on peamine kõrbestumise põhjus karjakasvatus. Loomad söövad rohumaadel ära taimed, mille juured pinnast kinni peavad hoidma. Suurenev
huumusesisaldus, lähtekivimi liik, lõimis, kuivendatus. 4. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskide vähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldade kahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine) Mullakaitse: Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2
jätkusuutlikult kasvada(areneda) ning võivad hävida samuti ning taas kaduda liikide nimestikust. Lisaks on sõltuvuses kindlatest taimeliikidest ka kindlad loomaliigid, kui need taimed kaovad, siis kaovad ka loomad. Aafrika kõrbestumise põhjusteks on kliimategurid, liigintensiivne inimtegevus, millega ületatakse pinnase bioloogiline kandevõime. Antropogeenset kõrbestumist põhjustavad ebasobivad maaharimisviisd, liigkarjatamine, vihmametsade lageraie, mis kõik tekitavad taimestiku hävimist ja erosiooni, mille tõttu orgaanikat sisaldav horisont uhutakse ära. Kõrbestumine saab tihti alguse servaaladel, kus kasvavaid põõsaid kasutatakse kütteks.
o Üks peamisi mulla hävitamise põhjuseid on mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon. (põhjustavad: paduvihmad, vooluveed, tuul, temperatuuri kõikumine.) o Mullastiku hävimist saab vähendada oskusliku maaharimiseg, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. o Maa-alad muudab kasutuskõlbmatuks ka kõrbestumine. (põhjustab: kliimategurid, ulatsulik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamisvõtted) Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest? o Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. o Taastumatud loodusvarad: metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused. o Maailmas on puhta magevee puudus. o Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust, ulatuslikult rakendatatakse heitvete puhastamist.
· Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega · Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6
· Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega · Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale · Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt · Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid 1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. 2. Keemiline sadestamine-setitamine 3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks) 4. Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi 5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid 6
selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa.Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel serva-aladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna- Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Inimene peaks oma põõsaid mitte maha võtma ,nii saab takisatada. 8. Kas kõrbeid esineb ka parasvöötmes? Miks ja kus sellised kõrbed asuvad? Milline kõrb asub Eestile kõige lähemal? Mitu kilomeetrit sinna maad on? Troopiline kliimavööde, aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes Seal on laskuvad õhumassid
km2), et viib Maa põllumajanduseks kõlblike alade olulisele vähenemisele. 1.2.6. Pinnase erosioon 7 Mullakihi keskmine paksus on 15 cm. Pinnase erosiooni ehk ärakannet põhjustavad: Sademed Vooluvesi Tuul Uhutakse ära viljakas kiht tugevam erosioon esineb troopikas, nõrgem parasvöötmes ja arktilistes tingimustes. Erosiooniprobleeme soodustavad: Liigkarjatamine, metsade hävitamine, väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi uuenemiseks 200-1000 aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on
või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rbestumine) Kõrbsetumise põhjusteks võivad olla kas looduslik või inimtegevus. Loodusliku alla kuulub paduvihmadest või üleujutustest tekkinud vooluveed. Inimtegevuse hulka läheb 9 monokultuuride kasvandus, liigniisutamine, metsade hävimine või liigkarjatamine. Nende põhjuste tagajärgedeks on: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis võib ohustada inimese tervist. Selleks, et neid probleeme vältida, saab puid maha istutada, rajada tõkkeid põldude äärde või teha õiged maaharimisviisid. Kõige rohkem esineb kõrbestumine aladel, kus on vähe taimi või sademeid. Kõrbestumine on ka seotud inimeste rändega
küiki eluliselt tähtsaid vajadusi Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud 32. Millest on tingitud mullastiku vaesumine? liigkarjatamine põllumajandus (väetised [saatumine], monokultuurid, mürkained [jäätmed], rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu) metsade taandumine looduslik mulla vaesumine (sademed, vooluvesi, tuul, tempratuuri kõikumine) erosioon 33. Mis soodustab kõrbestumist (antropogeensed tegurid)? Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne).
kandevõime. Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima
Aafrika põud on probleemiks Tagajärjed: Imikute ja laste ebapiisav toitumine pärsib ende füüsilise ja vaimse potentsiaali väljaarenemist Väheneb riigi kõige väärtuslikum ressurss inimkapital Lahendused: Inimeste toitumisharjumuste muutmine (rohkem kalatooteid tarbida) Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha Arengumaades täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat Erosioon Põhjused: Sademed Vooluvesi Tuul Liigkarjatamine Metsade hävitamine Väärad maaharimisviisid Tagajärg Metsatud mäenõlvad on avatud erosioonile., mis uhub mulla minema. Tuul ja vesi annavad pinnase minema. Lahendus Vähendada liigkarjatamist Istutada puid mäenõlvadele Tõkkeid rajada põldudele Kõrbestumine Põhjused: Taimkatte hävitamine ülekarjatamisega, transpordiga, oskamatu niisutamisega Globaalne kliimasoojenemine Sajandite jooksul väljakujunenud eluviiside muutus ja inimeste arvu kasv nõuab järjest
kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi; Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need on vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke; Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv-ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud. 32. Millest on tingitud mullastiku vaesustumine - Liigkarjatamine; Põllumajandus; Metsade taandumine; tööstus ja muud mulla saastumised(väetised, monokultuurid, mürkained, rasked masinad) 33. Mis soodustab kõrbestumist(antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine. 35
chryssy 8 7. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused: Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed; Tuul; Suurt rolli mängib inimtegevus: Monokultuuride kasvatamine; Liigniisutamine (maa sooldumine); Metsade hävimine; Liigkarjatamine; Tagajärjed: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis ohustab inimese tervist; Mida saaks ette võtta: Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus); Tõkete rajamine põldude äärde; Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine Taastuvad loodusvarad
väärtuslik ressurss mõne teise loodusvaraga. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivara. 4. Looduse reostumine, metsade üleraie, kõrbestumine, veepuudus, muldadega seotud probleemid. 5. Muuta tarbimisharjumusi, toidutagavarade kavandatav kogumine ja parem säilitamine, saagikuse suurendamine. 6. Inimtegevusest (liigkarjatamine, väetised, mürkained, rasked masinad), loodusest (erosioon, mis on üldiselt ka inimtegevuse pärand). 7. Võtta kasutusele efektiivsemad veepuhastus-, niisutus-, süsteemid. Võimaluse korral rajada tamme ja veehoidlaid. Teatud tingimustel kasutada merevee magestamist. 8. ,,Maa kopsud", elatusallikas. 9. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad probleemid (põhjavee raiskamine nt), mulla kurnamine. 10
ammendumine, maade sooldumine. · Abinõud vanade harimisviiside ja nüüdisaegsete oskuste ühitamine, uued toitumisharjumuse (toiduahela lühendamine, toitu mitte raisata ja välja visata, toota säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine) 6. Looduse mitmekesisus mullastiku vaesumine, kõrbestumine · Põhjused liigkarjatamine, põllumajandus (väetised, monokutuurid, mürkained, rasked masinad), metsade taandumine, tööstus, erosioon. · Abinõud metsade istutamine, kaitseribade rajamine, segaviljelusmeetodid, organailised väetised. Metsade hävitamine: · Tagajärjed kliimamuutused, kujundab maa geograafiat, taime- ja loomaliiide
7. Erosioon ja kõrbestumine Erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused: Paduvihmadest ja üleujutustest tekkivad vooluveed; Tuul; Suurt rolli mängib inimtegevus: Monokultuuride kasvatamine; Liigniisutamine (maa sooldumine); Metsade hävimine; Liigkarjatamine; Tagajärjed: Viljakate muldade hävimine; Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine; Veekogude kuivamine; Sooldumine, mis ohustab inimese tervist; Mida saaks ette võtta: Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terrass- ja ribapõllundus); Tõkete rajamine põldude äärde; Puude istutamine; chryssy 9 8. Loodusvarade kasutamine
Teravilja kasvatamisel 1 t/ha, 1-a heina all 0,7 t/ha. Huumusesisaldust suurendavad - libl. + kõrreliste segu 1,5 t/ha, kõrrelised 1 t/ha. 0,1 % huumusesisalduse (3 t/ha) tõstmiseks vaja Lk muldadel 100...130 t, K muldadel 80... 90 t/ha sõnnikut Muldade väljakurnamine - vaesunud mullad. Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast (põhjused kulutavad maaharimisviisid, liigkarjatamine, ebaõiged niisutusvõtted, metsade lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon. Maakeral kaob erosiooni tõttu ca 26 mlrd t/aastas huumusmulda, meil põhiliselt Otepääl ja Haanjas saagid 20...40% madalamad. Maailmas erosiooni vastu mittekünni meetodil mullaharimine. Huumuskihi paksus keskmiselt 15 cm, taastumine väga aeglane, parasvöötmes 2,5 cm taastumiseks 200...1000 aastat. Saaste Tehnogeense saaste allikad (soojuselektrijaamad, katlamajad, metallurgia, tsemendi-, klaasi-,
põhjaveevarude ammendumine, maade sooldumine. Abinõud – vanade harimisviiside ja nüüdisaegsete oskuste ühitamine, uued toitumisharjumuse (toiduahela lühendamine, toitu mitte raisata ja välja visata, toota säästvalt, vajalikest ainetest toitumine, ise kasvatamine) Looduse mitmekesisus – mullastiku vaesumine, kõrbestumine Põhjused – liigkarjatamine, põllumajandus (väetised, monokutuurid, mürkained, rasked masinad), metsade taandumine, tööstus, erosioon. Abinõud – metsade istutamine, kaitseribade rajamine, segaviljelusmeetodid, organailised väetised. Metsade hävitamine: Tagajärjed – kliimamuutused, kujundab maa geograafiat, taime- ja loomaliiide hävimine, maapinna kuivamine ja vaesumine, erosioon, halvendab elamistingimusi.
Kui ärakanne ületab uuenemiskiiruse, tuleb vaesuvat mulda käsitleda kui taastumatut loodusvara. Maapinna kulumine - looduslik nähtus, mis muutub probleemiks, kui inimene oma tegevusega loob erosiooni soodustavaid tingimusi. Erosiooni esmane tagajärg on nii mulla produktiivsuse kui ka veesidumisvõime vähenemine. Juhul kui erosioon jätkub praeguse kiirusega, kaotab inimkond lähema saja aasta jooksul 2/3 oma põldude viljakast mullast. Erosiooni kiirendavad: · liigkarjatamine, · metsade hävitamine · väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põldudel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. Oluliselt pidurdavad erosiooni erilised segaviljelusmeetmed. Näiteks ribapõllunduses kasvatatakse mäenõlvadel vahelduvalt erinevaid taimeliike. Looduslikul viisil tasakaalustavad mulla toitainesisaldust orgaanilised väetised, loomasõnnik, kompost. Vesi Maailma veeressursid jaotuvad maade vahel väga ebavõrdselt.
annaabi.ee 
