Muldade vaesumine (0)

Muldade vaesumine
Muld , mis tundub olevat meile nii iseenesestmõistetav, on tegelikult väga õrn ja kord rikutuna uueneb see äärmiselt aeglaselt.
Suurim probleem on mulla vaesumine, sest üha rohkem inimesi üritab endale tagada toitu ja küttepuid.
Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige
- maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad
- karjatamine : karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad
- metsade üleliigne raie.
Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht , mille taastamine nõuab väga palju aega.
Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid. Kõige esmalt kaitseb erosiooni eest maastikule sobivate harimisviiside järgimine; laugetel nõlvadel tuleks järgida kõrgenemise suunda, järsematel nõlvadel on ainumõeldav terrasspõllundus.
Abiks on ka segaviljelusmeetmed, ribapõllunduses kasvatatakse vaheldumisi erinevaid taimeliike, nt soja ja maisi.
Ennetav abinõu on mulla viljakuse säilitamine ja suurendamine, külvikordi vahetades saab hoida mulla viljakust , vähendada erosiooni ja taimekahjurite ja haiguste mõju.
Lisaks ka orgaaniliste väetiste: loomasõnnik, kompost jms kasutamine.