Kõrbestumine (1)

Mis on kõrbestumine?

• Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks.
  

Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe taimi või vähe sademeid. Viljakal alal hävivad puud ja põõsad. Miljonid inimesed on selle pärast sunnitud elukohta vahetama . Igal aastal muutub kõrbeks Sri Lanka suurune ala. 
Miks on kõrbed just seal kus nad on?

• Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine . Kliima muutub kuivaks ja kuumaks.
  
• Külmade hoovuste tagajärjel
  
• Mäestike varjus
  
• Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes)
  

Miks tekivad kõrbed?
Kõrbestumine algab tavaliselt põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks.
Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine.
Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni.
Kõrbete liigid:

• Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid.
  
• Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik .
  
• Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus . Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik
  
• Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi , mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.
  
• Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veerežiim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb.
  

Taimestik ja loomastik
Taimedel on sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik . Neil on lihavad varred või nahkjad lehed niiskuse hoidmiseks. Väikesed lehed või muundunud astlad niiskuse vähendamiseks.
Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajadus . Neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus. Loomad tegutsevad põhiliselt öösiti ning õhu ja kuumuse korral varjuvad urgu. Nad läbivad pikki teid veeotsinguteks.
Inimtegevus
Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid . Nad elavad telkides.
Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte , mis taastub väga aeglaselt.
Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, see võib maa kasutamiskõlbmatuks muuta.
Midagi huvitavat
Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole.
Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast.