Leopard - esitlus (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Leopard
Diana Tärn
7a
2012
Ajalugu
Pantri perekond tekkis umbes 11 miljonit aastat tagasi.
Tänapäevaste pantriliikide viimane ühine eellane elas
umbes 6,37 miljonit aastat tagasi.
Oletatavasti kujunes leopard tänapäevase liigina väja
470825 tuhat aastat tagasi Aafrikas ja levis 170300
tuhat aastat tagasi üle Aasia.
Varaste leopardide jäänuseid on leitud IdaAafrikast ja
LõunaAasiast 23,5 miljoni aasta vanustest lademetest.
Väliskirjeldus
Leopard on ilus saleda ja jõulise kehaehitusega loom.
Tema tüvepikkus on 91180 cm, saba pikkus 75110 cm,
kaal tavaliselt 3240 kg, erandjuhtudel aga üle 100 kg.
Karvastik on põhi toonilt kollane ning sellel on üle kogu
keha selgepiirilisi musti laike ja rosette.
Samas pesakonnas võib koos olla nii musti kui
normaalselt värvunud pogi.
Troopikas elavate isendite karvkate on ere ja tihe, aga
mitte kohev.
KaugIdas on nenede talvekarv paks, kohev ja tuhmim.
Elupaik
Leopard elab tihedas segametsas nii mäenõlvadel kui
tasandikel.
Ta võib elada ka savannis* või jõe kaldatihnikus.
Ta elab erakuna ja peab jahti öösel.
Ta ronib puu otsa väga osavalt, jäädes tihti sinna
päevaks puhkama või ööseks saaki varitsema.
Ta hiilib saaklooma lähedusse ja tabab selle mõne
võimsa hüppega.
*savannpuisrohtla
Toitumine
Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid*, hirved,
metskitsed ja teised sõralised.
Nenede nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid
ja putukaid.
Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et
hüäänid, saakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks.
Seevastu vanad loomad võivadmuutuda ise raipesööjateks.
*antiloobidkiiresti jooksvad sõralised
Sigimine
Levila lõunaosas, kus aastaaegadel suurt vahet pole,
sigivad leopardid suvalisel aastaajal.
Nagu teistelgi kaslastel, kaasnevad sellega isaste
võitlused ja vali kisa.
Tinnus kestab kolm kuud.
Pesakonnas on 13 pimetat tähnilist poega.
Pesaks on raskesti ligipääsetavas kõrvalises kohas
asuv koobas, kaljulõge või mahalangenud puu juurte
alla kaevatud auk.
Pilte leopartidest
leopardi ajaloost, tema kehaehitusest, elupaigast, kuidas toitub ja sigimine.
Sarnased õppematerjalid
11
pptx
Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik
kui ka kõrvu seest kui ka väljast.
4) Kõrvad on peaga võrraldes suured.
5) Isastel okopaadidel on lühikese nahaga
kaetud sarvmürgad.
6) Nad elavad 5001000m kõrgusel
merepinnast.
7) Okaapatide peamine looduslik vaenlane on
leopard.
8) Nad toituvad puulehtedest,puuviljadest ja
rohttaimedest.
Click icon to add picture
Click icon to add 1)
leopard
Leopard elab tihedas segametsas nii
picture mäenõlvadel kui tasantikel ta võib elada
savannis või jõe kaldatihentikus ta elab
30
doc
Eesti imetajad
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja
Euroopas.
Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500
kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega
kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on
põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta
värvi.
Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune
loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas.
Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg.
Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, ka
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid