Põldlõoke (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

72

doc

Kevade värvid õpimapp

..........................................................20 Kägu..............................................................................................................................20 Laulurästas....................................................................................................................21 Lepalind........................................................................................................................22 Põldlõoke......................................................................................................................22 Suitsupääsuke...............................................................................................................23 Valge-toonekurg..........................................................................................................24 Ööbik.......................................................................................

Keskkond

28

doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

saavad tema õõnsusi kasutada mitmed teised 9Põldlõoke Alauda arvensis Põldlõoke on varblasest veidi suurem, jässaka kere, suure pea ja võrdlemisi väikese koonusja nokaga lind. Emas- ja isaslind välimuselt ei erine, mõlemal on ülapool muldpruun heledamate triibukeste ja laigukestega. Alapool on roostepruun, kõhualune kollakas. Lind paistab veidi raskepärane, kui ta liigub maapinnal kõndides, hüpates ja joostes väga kiiresti ning osavalt. Elupaik ja -viis Põldlõoke on väga sage haudelind peaaegukõigis lagemaastiku elupaikades - niitudel, laialdastel metsaväludel ja metsaservadelgi, eriti meelsasti aga põldudel (teravilja- ja heinapõllud). Elutseb ka steppides ja kinnistatud liivaaladel poolkõrbetes. Päevase eluviisiga, algul viibivad saabuvad linnud salkades, mõne päeva pärast jagunevad paaridesse. Ränne Oma leviala põhjapiirkondadest rändab talveks ära, lõunapoolsetele aladel on paikne. Talvituvad Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas

Eesti linnud

64

ppt

Laululinnud

Emas ja isaslind on koos ca 6 nädalt enne pesitsemist. Selle ajal tehakse paaritumisrituaale, mis teinekord muutuvad omavaheliseks võitluseks. Mai algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 ­ 6 muna. Haub emaslind. Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju. Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 2,5 miljonit paari, Euroopas elab 130 240 miljonit paari. Põldlõoke  Põldlõoke saabub esimeste sulailmadega märtsis. Linnud lahkuvad augusti lõpus või septembri algul. Pesitseb enamuses Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas. Läänepoolsemad linnud on rohkem paiksed, idapoolsemad rändavad talveks lõuna poole. Talvituvad LääneEuroopas, Aasia lõunaosas ja PõhjaAafrikas.  Sulestik on tal pruunikas, heledama alapoolega, ähmaste tumedate triipudega pugualal, seljal ja lagipeal. Pealael on põldlõokesel väike tutike.

Bioloogia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Kommentaarid (0)