tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Selline tegevus mõjutas tugevasti NSVL presidenti Gorbatsovi ja päevade küsimuseks muutus NSVL lagunemine
Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust. GORBATŠOVI KAVAD Moskvas siiski loodeti impeeriumi koospüsimisele. Referendumi ametlike tulemuste järgi pooldasid Nõukogude Liidu säilitamist 77% hääletanutest. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Pärast pikki vaidlusi Moskva lähedal Nove-Ogarjovas jõudsid Nõukogude Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid kokkuleppele uue liidulepingu sõlmimise põhimõtetes ja ka tähtaegades. Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liit, mis ei kujutanud endast enam mitte föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nii loodeti impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Gorbatšov kutsus ka Balti riike üles liidulepingule alla kirjutama. Mõistetavalt jäi see üleskutse vastuseta. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu sisepoliitiline olukord veelgi
temaasemele tuli Janajev ja astuti augusti puts vastu. 9. Miks ei olnud pärast Ida Saksamaa kommunistliku reziimi kokkuvarisemist veel ikka Saksamaa ühendamine võimalik? Maailma võitjariigid pidid tunnistama saksa iseseisvust. 10. Kuidas toimus NL lagunemine? Kui augusti puts oli läbi kukkunud, tõusis esile venemaa föderatsiooni presidsent Jeltsin, tema eestvedamisel sõlmisid venemaa, valgevene ja ukraina liidulepingu moodustades SRÜ, see viis nõukogude liidu lõplikult lagunemiseni korbatsov loobus detsembrilõpus presidendi ametist. 11. Miks sattusid pärast sametrevolutsiooni kõik sotsialismimaad majanduslikesse raskustesse? 1. Sotsialistlik majandus mudel lakkas olemast. 2. Orienteerumine kapitalismile nõudis aega. 12. Millised olid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee nõudmised peale võimuletulekut? Soovisid kooshoida endist nõukogude liitu. 13
47. NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 13. jaanuar 1991, ründasi NSV Liidu sõjaväeüksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ähvardasi NSV Liitu sõjaliste aktsioonide jätkamise korral lõpetada neile majandusabi andmise. Ettevalmistused uue liidulepingu slmimiseks Uus poliitiline surve-üleliiduline referendum. Gorbatsovi populaarsus NSVL Liidus langes, kui üritas tagandada Boriss Jeltsinit. Jeltsini mõjuvõim selle tulemusena suurenes ja sai Venemaa presidendiks. Nurjus ka Gorbatsovi uus katse NSVL koos hoida, sõlmides liidulepingu. Balti riigid keeldusid alla kirjutamast. Sõjaväelise riigipöörde katse19.-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist.
Lõpuks toimus Lauluväljakul massimiiting ,,Eestimaa laul". 1988- Esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mille juhiks Lagle Parek ning mille eesmärgiks oli omariikluse taastamine. Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (Interliikumine), kelle seas on mitte-eestlased ning eestlased, kes pooldasid suurriigi poliitikat. Oktoobris 1988 toimus I Rahvarinde kongress, kus arutati ühiskonna valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist. Eesti taasiisesisvumise ettevalmistamine. Sündmused Eestis 1989-1990. Jaanuaris 1989 võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni tippu sinimustvalge, millega kuulutati iseseisvuspäev. Kuna impeeriumimeelsed ei olnud selle kõige nõus, siis neile vastu tulid ERSP, EMS ja EKL 24. veebruaril kodanike komitee liikumisega
aastal pälvis ta ka Nobeli rahupreemia. Gorbatsov NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president: Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. NSV Liidu lagenemine: Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste
· Boriss Jeltsin Oli Vene Föderatsiooni eesotsas, mis muutus väga võimukaks. · Aleksandr Jakovlev Avalikustamispoliitika üks eestvedaja, kes püüdis läänemaailma demokraatiat sobitada NSV ühiskonda. 4. Seleta mõisted : · Liiduleping uus liiduvabariikide majandusliku ja poliitilise ühenduse heakskiiduleping. · Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee Komitee, mis proovis võimule tulla, et takistada uue liidulepingu sülmimist. · Gorbatsovi koduarest President suleti koduaresti, et takistada uue liidulepingu sõlmimist. · Augustiputs Venemaa demokraatlike jõudude pöördekatse vastu väljaastumine, mille tulemusena poliitiline seadus riigis likvideeriti. · Sõltumatute Riikide Ühendus - Ühendus, mille tulemusena saadeti ametlikult laiali Nõukogude Liit, 5. Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused. 1) Välispoliitilised põhjused :
paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti
NSV Liidu lagunemine Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid
sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“
1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev
1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev
1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. ANTANT ( ENTENTE ): · Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). · 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid
Samuti võistles ta ka Inglismaaga majanduse arengus. Saksamaal oli vastasseis ka Prantsusmaaga, kuna viimane tahtis saada tagasi Elsassi ja Lotringut. Samuti oli ka vastasseis Venemaa ja Austria-Ungari vahel, sest neil oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel Kindlasti võib kindlalt öelda, et üheks põhjuseks oli ka liidusuhete süsteem, mis tekitas pingeid ja konkurentsi vastasleeride vahel. Kõigepealt tekkis Kolmikliit, kus Saksamaa sõlmis liidulepingu Austria-Ungariga. Veidi hiljem ühines Itaalia sellega ning tekkiski Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule, sõlmis Prantsusmaa liidulepingu Venemaaga. Nimelt kohustusid nad kallaletungi korral teineseisele appi minema. Nendega ühines veel Inglismaa ning aastaid hiljem ka Kolmikliidust Itaalia. Võib väita, et Saksamaa oli sõja algatajaks, kuna tema kuulutas esimesena sõja Saksamaale ja Prantsusmaale ning tungis kallale Belgiale, mille neutraliteedi rikkumine viis
majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses. · 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt. Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut liidulepingut. · Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. · Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. · 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999).
Napoleoni elu. Ta sündis 1769 aastal 15 augustil . Napoleon 1. Trafalgari merelahing. Sõdisid saksamaa ja inglise-hispaania laevastikud. Saksamaa kaotas inglise-hispaania laevastikule. Tilsiti rahu. · Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel,mis lõppes 1807.aastal Napoleoni hiilgava võiduga. · Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I Ida-Preisimaal ning sõlmisid rahu-ja liidulepingu. Ülessanne klassile. · Mis lahing see on.
1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust. 1991 nimetas Gorbatsov partei vanameelse tiiva lepitamiseks võimupositsioonidele mõned konservatiivid. Kevadel tuli 4 Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu
NSV Liidus jne. 14. NSV Liidu lagunemine Kindlasti ei olnud Gorbatšovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatšov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputš), mis kukkus läbi. Afganistani sõda-1979 dtes-1989 dets. Solidaarsus- ametiühingukoondis. 31. 08.1980 valitsuse esindajad ja Walesa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Solženitsõn-nõukogude teisitimõtleja, kirjanik. Saadeti NSV Liidust välja. Sahharov-akadeemik, nõukogude teisitimõtleja
boikoteerisid referendumit. Baltimaades korraldatud referendumis toetasid suurem osa elanikkonnast iseseisvumist. Gorbatsov üritas sundida Vene Föderatsiooni ülemnõukogu tagandama Jeltsinit esimehe kohalt, kuid katse nurjus. Juunis 1991 valiti Jeltsin Venemaa presidendiks. Tema korraldus lõpetada riigiasutustest kommunistliku partei tegevus vallandas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhtkonnas pahameelt. Gorbatsov üritas NSV Liidu koos hoida liidulepingu abil. NSV Liidu president ja 9 liiduvabariigi juhid jõudsid kokkuleppele Suveräänsete Riikide Liidu moodustamiseks, mis poleks föderatsioon, vaid lõdvemalt seotud konföderatsioon. Gorbatsov lootis nii impeeriumit säilitada, kuid Balti riigid keeldusid läbirääkimistel osalemast ning teatasid, et ei kirjuta lepingule alla. Gorbatsov oli oma autoriteedi kaotanud ning arvati, et Gorbatsov tuleks võimult kõrvaldada. RIIGIPÖÖRDE KATSE 19.-21. August 1991.
ning Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi Baltimaades teenivaid Nõukogude sõdureid üles mitte alluma kuritegelikele korraldustele. Tagasilöökidest kohkunud Gorbatsov ruttas kinnitama, et tema ei teadnud rünnakutest midagi ning et kohalikud sõjaväelased olid oma volitusi ületanud. 1991. aasta jaanuarikriis lõppes Baltimaade võiduga, tugevdas nende rahvusvahelist positsiooni ning viis Balti küsimuse tõeliselt rahvusvahelisele areenile. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks Nähes, et sõjalise jõu kasutamine ei anna soovitud tulemusi, võttis Gorbatsov kasutusele poliitilise surve. 1991. aasta märtsis korraldati NSV Liidu säilitamise küsimuses üleliiduline referendum, millele 3/4 hääletanuist vastas jaatavalt. Kuid sellel tulemusel puudus moraalne jõud, sest kõik iseseisvusmeelsed piirkonnad (Baltimaad, Armeenia, Gruusia ja Moldaavia) boikoteerisid referendumit. Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna
demokratiseerumiseks · tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) · üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti vabariigi taasiseseisvumine Sisemised faktorid Välised faktorid 1970 1980.a algus -Mahajäämus suurenes -Afgaani sõda Nõukogude -Breznev ei olnud huvitatud Liidul oli liiga vähe ressursse riigiasjadega tegelemisest niigi. -Partei ja valitsus oli -Johannes Paulus II korrumpeerunud. Kuulutas ja kutsus rahvast -Dissidentlus endaga kaasa vabadusele -Rõhk oli sõjatööstusel seega -Streik Poolas majanduslik seis polnud hea -Majandussõda USA ja NL-i -Tehnoloogia mahajäämus vahel ...
demokratiseerumiseks tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) võeti vastu keeleseaduseid osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin) üritades pidurdada NSV Liidu lagunemist kasutas valitsus ka relvajõudu (1989.a. Gruusias; 1990.a. Aserbaidzaanis; 1991.a. Lätis ja Leedus) · Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatsovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL
Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad. · 19201921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidzaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud lepingud. · 1922. aasta veebruaris, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidzaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud
Kirjelda Gorbatsovi katseid NSVL-i koos hoida Tugevnev rahvuslik vabadusliikumine sundis otsustavamalt tegutsema M.Gorbatsovi, kelle eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Pärast pikki vaidlusi Novo-Ogarjovas jõudsid NKL-i president ja 9 liiduvabariigi juhti kokkuleppele, märtsi lõpul avaldati keskajalehtedes ühisavaldus ( nn 9+1 avaldus), millega avalikkust teavitati sõlmitud kokkuleppest ja uue liidulepingu põhimõtetest. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. 1991a jul kiitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu need põhimõtted heaks ning 16.aug kutsuti Balti riike alla kirjutama, tulemus jäi vastuseta. Sisepoliitiline olukord pingestus, 1991 valiti Vene NFSV presidendiks Jeltsin, kes tühistas kõik senised impeeriumiaegsed traditsioonid. Gorbatsovi ja Jeltsini vastasseis aina võimenes. Järjesta õigesti ENSV liidrid alates varasemast
veristeks kokkupõrgeteks. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga. Ilmselgeks sai tõsiasi, et senine riiklik ühendus, Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK)
taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide reaalse iseseisvumise ahelreaktsiooni (Walker 1993, 289). Ukraina iseseisvusdeklaratsioon (1.detsember 1991.aasta) vormistas lõplikult NSVL-i lagunemise. Tajumine, et NSVL ei saa eksisteerida ilma Ukrainata kiirendas "lahutusprotsesside" algust (Bremmer 1994, 83). Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes üleliidulisel referendumil 1991.aasta märtsis olid hääletanud Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. NSVL-i valitsuse poolt algatatud läbirääkimised Uue Liidulepingu (vt ptk. 1.1.) loomise üle jooksid tupikusse. 8.detsembril 1991.aastal toimus Minski lähedal Valgevene valitsuse residentsis
a. novembris nimetati tema asemele Indrek Toome. Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL keskvõimude suhted üldiselt endiseks. EKP reformimeelse osa ja Rahvarinde programmiline eesmärk oli Eesti kui rahvusvabariigi autonoomia, mis pidi saama kinnituse liidulepingus Moskvaga. Liidulepingu vastu olid nii rahvuslased, kes nõudsid Eestile täielikku omariiklust, kui ka impeeriumimeelsed, kes soovisid näha Eestit NSVL osana. Ka Moskva keskvõimule oli liidulepingu idee vastuvõetamatu. See kriis leidis lahenduse 16. novembril 1988, kui Eesti NSV Ülemnõukogu võttis Vaino Väljase eesistumisel vastu suveräänsus-deklaratsiooni, mida hakati hiljem pidama NSV Liidu lagunemise alguseks. Deklaratsiooniga kinnitati Eestis vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. Samuti deklareeriti, et ENSV ja NSVL keskvõimu suhete aluseks pidi saama liiduleping. Moskva vastus oli
v Üritas peatada võidurelvastumist v osutus välismaal ülimalt populaarseks v paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene v NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine Tegevus Nõukogude Liidu presidendina v valiti 1989 riigipeaks v märtsis 1990 viieks aastaks laiendatud volitustega Nõukogude Liidu presidendiks v toiduainekriisi ning liiduvabariigid taotlus saada suuremat iseseisvust v liidulepingu plaan v võim nõrgenes v loovutas koha Boriss Jeltsinile Tunnustus v Ajakirja Time aasta inimene 1987 v Time'i aasta ja aastakümne inimene 1989 v Nobeli rahupreemia 1990 Gorbatsov ja Eesti v külastas Eestit 1987.aastal v oluline roll taasisesisvumises v päästis valla protsessid, mille tulemusena sai Baltimaade iseseisvuse taastamine võimalikuks. Hilisem elu asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei 1996 kandideeris presidendiks
sama aasta lõpus. 1990 serbia presidendiks sai endine kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic. 1990 veebruar Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19. august Leedu sai iseseisvaks. 1991 20. august Eesti sai iseseisvaks. 1991 21. august Läti sai iseseisvaks. 1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8
vastuolud. Peamised vastased olid Inglismaa ja Saksamaa. Inglismaa kui suurim koloniaalriik, valitses ka ookeanidel ja meredel. Saksa keisririik oli aga huvitatud uute kolooniate haaramisest ning püüdis maailmapoliitikas juhtohjad enda kätte haarata. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalispoliitilised rühmitused: 1879 aastal sõlmisid liidulepingu Saksamaa ja AustriaUngari. Nendega liitus natuke aega hiljem ja Itaalia kes siiski mõne aja pärast neist jälle lahkus. Seda liitu nimetati Kolmikliiduks. 1893 aastal sõlmisid liidulepingu Prantsusmaa ja Venemaa. Minu arvamus on, et nad mõlemad otsisid teineteiselt tuge, esimene neist liitlast Saksamaa vastu teine aga finansilist tuge.
Ajaloo KT I maailmasõda 1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. (Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood
Kas Kolmikliidu ja Atandi loomine tugevdas võimalusi rahuks või suurendas veelgi maailmasõja ohtu? 19. sajandi viimasel veerandil hakkas Euroopa jagunema sõjalistesse blokkidesse. Jaguneti peamiselt maailmavaate ning huvide põhjal. Tekkisid kaks peamist sõjalist blokki- Kolmikliit ja Atant, mis loodi justkui eesmärgiga säilitada rahu. 1882 aastal tekkinud Kolmikliit oli ohumärgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes sõlmisid peagi liidulepingu. See oli Saksamaale ülimalt vastumeelne ning Wilhelm II kutsus Nikolai II korduvalt üles liidulepingut lõpetama kuid siiski asjatult. Peagi soojenesid ka Inglismaa ja Prantsusmaa suhted ning ka Inglismaa ja Venemaa, kes unustasid kiiresti oma eelnevad erimeelsused. Kolmikliidus oli Saksamaa eesmärgiks kolooniaid haarata ning purustada Prantsusmaa ja saavutada ülemvõim Euroopas. Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil ning vajas selleks Saksamaa toetust
doktriinist, mis seisnes selles, et NSV Liit TOHIB tungida teise riiki ja vägivallaga rahutused maha suruda. Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs), mis kukkus läbi. Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs Balti riikide iseseisvumine 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha.
öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole üksi ükski maa" oli Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14. mail 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid
4. Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Pärt on sündinud 11. Septembril 1935 Paides. Üks tuntuimatest teostest on „Spiegel im Spiegel“, tõlgitult „Peegel peeglis“. Tähtis, kuna on edendanud Eesti muusikakultuuri (välismaal). 5. Laulev revolutsioon 6. Laulev revolutsioon hõlmab aastatel 1987-1988 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk muutmine, avalikustamine, Isemajandav Eesti ja liidulepingu alusel Nõukogude Liidu koosseisu astumine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. 7. Tõnis Mägi On Eesti laulja, helilooja ja näitleja. Kuulsaim lugu on „Koit“, mis valiti ka saates „Eesti otsib lemmiklaulu“ finaalis 24. Mail 2009 võitjaks. 8. Rahvusooper „Estonia“ „Estonia“ on muusikateater Tallinnas. Teatril on olnud varasemalt palju
1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 jaanuaris Leedus Vilniuses teletorni kaitsmisel hukkus 14 inimest, Lätis, Riias, hukkus 5 inimest Maailma reageering tugev Vene Föderatsiooni esimees B. Jeltsin kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Balti küsimus rahvusvaelisel areenil Leedu, Vilniuse teletorni kaitsmine 1991 jaanuar Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks 1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis 1991 B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti
aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulemusena tunnustas Saksamaa Prantsusmaa protektoraati Marokos ning Saksamaale anti osa Kongost
hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 7 Gorbatsov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil augustiputs. Gorbatsov suleti koduaresti ning vanameelsed putsistid püüdsid võimu üle võtta. Ka Eestisse saadeti väeosad, et need isemeelse valitsuse kukutaks. Eesti Ülemnõukogu ja rahvusmeelsed suutsid ähvardavas olukorras lõpuks kokku leppida ning esimene kuulutas 20. augustil Eesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka puts läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada
detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaministrite Nõukogu menetlusreegleid reguleeriv määrustik (vastu võetud 16. mai 1996. a., Minskis). SRÜ asutamine otsustati Valgevene, Venemaa ja Ukraina poolt 1991. aasta detsembris asutamise kokkuleppega, milles ülalmainitud riigid nimetasid ennast 1922. aasta Liidulepingu allkirjastajateks-asutajateks ning ,,konstateerisid" NSV Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksisteerimast lakkamist. Veidi hiljem ühinesid Alma-Ata deklaratsioonis nende kolme riigiga teised endise NSVL-i riigid. Seoses Sõltumatute Riikide Ühenduse õigussubjektsusega peab märkima, et vastavalt mainitud Alma-Ata deklaratsioonile ei ole SRÜ oma olemuselt ei riik, ega supranatsionaalne moodustis. Samuti tunnustatakse deklaratsioonis riikide õigusjärglust, nimelt tagavad SRÜ
Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. *** ANTANT:Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping.Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga
Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas.venemaa oli igati valmistunud uueks sõjaks.Samas olid natuke süüdi 2 maailmasõjapuhkemises ka lääneriigid. Kes ei söendanud rakendada vajalikke vastumeetmeid.Pikka aega olid lääneriigid kõrval nagu pealtvaatajad. Alles 1939aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid alles nüüd, pärast saksamaa suuri tagasi haldamisi ja vallutusi,sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu venemaaga. Venemaa oli aga sellega nõus ainult juhul kui temale jäetakse vabad käed balti-riikides,idapoolas ja bessaraabias.ilma väikeriikide vastuseisule oldi punaarmee soovidega nõus.Samal ajal Moskva lähenes berliinile ning berliinil polnud midagi selle vastu et ida-euroopa nende 2 riigi vahel jagada.23,aug.1939 kirjutati moskvas alla mittekallaletungi lepingule mis oli kuulus, kui Hitleri-Stalini pakt.lepingul oli ka salajane lisaprotokoll, millega jagati omavahel ida-euroopa
valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar.Ülemnõukogu vüttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ning kuulutas välja ka üleminekuperioodi. Taastati Eesti Vabariigi nimetus ning lõpetati NSV sümbolite kasutamine ja kehtivaks kuulutati vaid Eesti enda seadused. Ülemnõukogus langetati otsus referendumi korraldamise suhtes,selle tagajärjel leiti,et Eesti ja teised Balti riigid soovivad iseseisvumise taastamist ning liidulepingu läbirääkimiste eesmärk said olla nüüd vaid Eesti iseseisvumise taastamine.Mihhail Gorbatsovi ja NSVL kavad ning plaanid ei läinud läbi ja Eesti kuulutati taas iseseivaks 20.08.1991 . Kokkuvõte? Oli nii juhuste ärakasutamine kui ka määramatu protsess ajalooliselt,
Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleonile tõi edu Prantsuse vägede edu revolutsioonilisel reziimil laienemine piiride taha ja luua tütarvabariike. Napoleon suutis korraldada eduka riigipöörde ning mõni aasta pärast seda kroonis ennast ise kui keiser Napoleon I. Ajaloos tuntud Napoleoni sõjad said alguse, kui teised Euroopa riigid otsustasid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt eesmärgiks taastada monarhia. Austra ja Preisimaa sidusid lausa liidulepingu, et tegutseda ühiselt Prantsusmaa vastu. Sõja algul ei olnud Prantsusmaale edukas, kuid kui pöörduti rahvapoole, et isamaad kaitsa, astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke. Pärast seda Prantsusmaa edukus tõusis, ta liitis endaga väga mitmed alad (Madalmaad, Saksamaa..). Kuna Prantsusesõjavägi oli nii tugev, pidid Euroopa riigid oma vägesid taaskord ühendama. Moodustati viiest riigist koosnev koalitsioon Prantsusmaa purustamiseks. Sellega algas I koalitsioonisõda
NSV Liit pärast II maailmasõda. 1945-1953 - J.V. Stalin HILISSTALINISM Majandus: ¤plaanimajandus, käsumajandus ¤maj. raskused ¤sõjatööstuskompleksi eelisarendamine põllumajanduse allakäik ja näljahäda ¤kaardisüsteemi kaotamine ¤rahareformi läbiviimine ¤tarbekaupade defitsiit ¤algatati diskussioon maj. arenguteede üle ¤"abi ja toetus" Ida-Euroopa riikidele Sisepoliitika: ¤võimuvõitluse ägenemine, vana kaardiväe taandumine repressioonide uus laine ¤küüditamised ¤pol. süüasjade korraldamine ¤võimustruktuuri reorganiseerimine ¤äärealade soviteseerimine ¤Nõukogude patriotismi süvendamine ¤tsensuur hariduse ja kultuuri üle ¤eraldatus teistest riikidest (raudne eesriie) ¤rahvusküsimuse teravnemine ¤vene rahva esiletõstmine Välispoliitika: ¤stalinistliku sotsialismimudeli juurutamine Ida-Euroopa maades ¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias...
taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. · Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. · Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid.
Välispoliitika Breznevi doktriini rakendamine; osalemine Helsingi julgeoleku ja koostöö protsessis; võidurelvastumise uus algus (1979); osalemine regionaalsetes konfliktides Valdkond Perestroika ja glasnost (1985 1991) M.Gorbatsov Põhisisu Poliitika Kaadrireform; poliitilise süsteemi ümberkorraldamine; mitmeparteisüsteemi teke; uue liidulepingu väljatöötamine; vastuolude süvenemine keskuse ja liiduvabariikide vahel Majandus Majandusreformi algatamine; erasektori lubamine; alkoholivastane kampaania; esmatarbekaupade defitsiit; talongid; agraarprogrammi algatamine Ideoloogia Avalikustamine ehk glasnost; tsensuuri leevendamine; stalinismikriitika; ajaloo nn valgete laikude täitmine; ühiskondliku aktiivsuse suurenemine
ametikoha sisseseadmise üle. Referendum määrati samale päevale üleliidulise referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üleJuunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. Selle tööd koordineeris riigisekretäriks määratud Gennadi Burbulis. 20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Liidulepingu allakirjutamine oli määratud 20. augustile 1991. 29. juunil oli Mihhail Gorbatšovil, Jeltsinil ja Kasahstani presidendil Nursultan Nazarbajevil Novo-Ogarjovos mitteametlik kohtumine, kus lepiti kokku, et pärast liidulepingu sõlmimist vahetatakse välja KGB juht Vladimir Krjutškov, kaitseminister Dmitri Jazov ja peaminister Vladimir Pavlov ning Nazarbajevist saab Nõukogude Liidu peaminister. KGB lindistas selle jutuajamise.Seoses Vene NFSV presidendiks
a jaanuariseadustega? *24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks *Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? Fosforiidisõda. 6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi? *Saada rahva toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele *Muuta NL referendumi tulemus Eesti jaoks ebaoluliseks 7.Kes viis läbi augustiputsi? RESK 8.Miks algas augustiputs just antud kuupäeval? (19.08.1991) *Et takistada liidulepingu allkirjastamist *M.Gorbatsov viibis puhkusel 9. Mis oli suveräänsusdeklaratsiooni põhimõte? *ENSV Ülemnõukogu vastuvõetud seadused on ülemuslikumad üleliidulistest seadustest *Asuda läbirääkimistele liidulepingu moodustamiseks 10.Mil moel aitas NL kokkuvarisemisele kaasa R.Reagani poliitika? *Reagani poliitika vähendas NL ressursse *Reagani välispoliitiline eesmärk oli lammutada kommunistlik süsteem 11. Mis pidi muutuma tänu glasnostile?
Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990.a pärast märtsi valimisi sai valitsuse eesotsa Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu president, Lennart Meri välisminister. 1991.a Interliikumine aktiveerub. NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti * majandusprogramm * sai alguse 1987.a septembris televisioonis * sihiks Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist * üleminek turumajandusele * oma eelarve ja rahasüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
