Eesti rahvuslik ärkamiseaeg Eesti 19.sajandil Pärisorjuse kaotamine ❏ Pärisorjuse kaotamisele aitasid kaasa Prantsuse revolutsioonist alguse saanud uued ideed. ❏ Pärisorjus takistas majanduse arengut. ❏ 1816.a-l Eestimaa ja 1819.a Liivimaa kubermangus anti välja talurahvaseadus, mis kaotas pärisorjuse. ❏ Seda seadust peetakse üheks tähtsamaks seaduseks Eestimaa ajaloos. ❏ Mujal Venemaal kehtis pärisorjus veel pool sajandit. ❏ Maa jäi endiselt mõisniku omaks ja talupoeg pidi seda rentima. Renditasu oli ikkagi sama kõrge, kui varem. ❏ Sisuliselt muutusi talurahva elujärjes siiski ei olnud ja see tingis palju rahutusi. Majanduselu 19.sajandil ❏ Et võistelda teiste piirkondadega kaubatootmises, pidid siinsed mõisnikud võtma kasutusele kaasaegseid põlluharimisviise ja moodsaid riistu. ❏ Lisandusid uued põllukultuurid (lina ja kartul). ❏ Majapidamise suurendamiseks vaj
talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Rahvuslik ärkamine Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste
Venemaa saatis oma väed seda maha suruma. Tulemused: Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad. Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile. Laienesid inimõigused. Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil. Toimusid parlamendivalimised. Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse. Toimusid muutused kõikjal Euroopas, va- Venemaal. EESTI - Euroopa rahvuslik liikumine ja revolutsioonid mõjutasid ka Eestit,tekkis rahvuslik liikumine 1860. Aastatel.Ka eestis oli väga suur pühendumus ajaloole. Romantism on mõjutatud rahvuslikest liikumistest.Tähendas ajaloo idealiseerimist. ,,Jumalaema kiriku kellamees". Tekkis mõiste romantika.Asuti ajalugu uurima, hakati antiikkultuuri uurima. Tekkis huvi väikerahvaste vastu.Etnograafia,uuriti keelt ja kombeid.Pandi kirja jutte, laule jne. Hispaanias tekkis ühtne riik 1866, käis suurte võitlustena,vastu oli Austria. Guiseppe Garibaldi.
suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Napoleoni sõjad said lõpu Waterloo lahinguga 1815.a, mil Napoleoni väed purustati tema enda liitlaste poolt. Kuigi Napoleoni sõjad otseselt Eesti territooriumile ei jõudnud, mõjutasid need
Venemaa saatis oma väed seda maha suruma. Tulemused: Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad. Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile. Laienesid inimõigused. Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil. Toimusid parlamendivalimised. Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse. Toimusid muutused kõikjal Euroopas, va- Venemaal. EESTI - Euroopa rahvuslik liikumine ja revolutsioonid mõjutasid ka Eestit,tekkis rahvuslik liikumine 1860. Aastatel.Ka eestis oli väga suur pühendumus ajaloole. Romantism on mõjutatud rahvuslikest liikumistest.Tähendas ajaloo idealiseerimist. ,,Jumalaema kiriku kellamees". Tekkis mõiste romantika.Asuti ajalugu uurima, hakati antiikkultuuri uurima. Tekkis huvi väikerahvaste vastu.Etnograafia,uuriti keelt ja kombeid.Pandi kirja jutte, laule jne. Hispaanias tekkis ühtne riik 1866, käis suurte võitlustena,vastu oli Austria. Guiseppe Garibaldi.
Suure Prantsuse revolutsiooni mõju Euroopale Suur Prantsuse revolutsioon etendas olulist osa rahvusriikide kujunemisel ja paljude teiste probleemide tõstatamise ja neist mõne lahendamisega viis ka prantsuse rahvuse kujunemisele. Pärast Prantsuse revolutsiooni tõusis rahvusküsimus Euroopas üha enam esiplaanile. See oli probleemiks juba Prantsuse keisririigi ajal, kui Napoleon püüdis luua Euroopa föderatsiooni. Föderatsiooni vastu tekkinud liikumiste seas oli juhtiv saksa rahvuslik liikumine, mille mõju ulatus ka Baltimaile. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Suur Prantsuse revolutsioon kaotas feodaaligandid, mis vabastas tee
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv.
konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. Suurbritannia muutus lihtsalt muret tundvast sekkujast tõeliseks revolutsiooni ja kõikide, kes olid sellega seotud, vaenlaseks. Prantsusmaa ise oli aga halvatud, kuna seal hakkas valitsema Maximillien Robespierre´i eestvedamisel läbiviidav terror ning riigis oli avalik mäss. Seetõttu oli uutel liitlasvägedel õnne kõigil rinnetel. Nad taganesid alles siis, kui rahvuslik levee en masse järk-järgult võimaldas prantsuse juhtimiskorpusel olukorda stabiliseerida. Järgneva kahe aasta jooksul ajati austrialased Hollandist välja ning Ühendprovintsid (Põhja-Holland) annekteeriti. 1795. aastaks lahkusid Prussia, Hispaania, Hanover ja Saksoonia koalitsioonist, jättes seega Suurbritannia ja Austria üksinda võitlema prantsuse revolutsioonilise valitsuse vastu. Austria oli nüüd Mandri-Euroopas sõdimas üksinda ja vaatamata kohalikele edudele
Kõik kommentaarid