Kas Kolmikliidu ja Atandi loomine tugevdas võimalusi rahuks või suurendas veelgi maailmasõja ohtu? (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Esimene maailmasõda

appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli

Ajalugu

7

doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord ­ isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ­ ainuvõimalik. 20.saj alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa (Venemaa k.a), oli maailmas veel ainult kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ning Jaapan. Kuigi euroopalike põhimõtete hulka kuulus rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Erandiks sai Norra 1905.a Rootsist eraldudes. Teised riigid võitlesid selle vastu kõigi võimalike vahenditega. Saksamaa ja Venemaa

Ajalugu

3

docx

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised

Ikkagi hoogustus kodanlik-demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Maailmamajanduse areng: # suurenes toodetud kaupade ja teenuste hulk e sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1 inimese kohta üle 2x # majanduses esikohal kaubandus, turusuhted, riiklik regulatsioon taandus. # Arenesid sadamad ja kaubandusfirmad. Tihenes raudteede võrk # Tööstus muutus rahvusvaheliseks, rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid. # Riigid muutusid üksteisest sõltuvad, arvati, et sõjad on võimatud. # 19 saj oli majanduse juhtiv riik inglismaa # 20 saj algul ka USA ja Saksamaa. Saksa kaubalaevastik maailmas II koht. # Teravnesid vastuolud Saksamaa ja Inglismaa, Prantsusmaa vahel. Saksamaa omas 3milj/km2 kolooniaid, Inglismaa 31,4 ja Prantsusmaa 11milj/km2. Rahvusvahelised suhted 20 sajandi algul Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria, Türgi) kujunemise lugu:

Ajalugu

3

docx

12-kl-tööleht � 2

 Väke maavägi aga suur laevastik.  Parteriks Euroopas oli Inglismaa kel oli tihe kaubavahetus Ühendriikidega. See määras paljuski ette ära Ühendriikide hoiaku Euroopat ähvardavas konfliktis IV Nimetage vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni! Otseselt ei puutunud seal toimuv ei Saksamaa, Prantsusmaa ega Inglismaa huve, kuid kõik nimetatud riigid olid liifus kas Austria-Ungari või Venemaaga, võis iga vastasseis Balkanil kergesti üle kasvada kogu Euroopat hõlmavaks kokkupõrkeks. Lisaks oli pool saarest ülemvõimule pretendeeriva Serbia agresiivse poliitika käes. Konflikt Venemaga tähendab konflikti Serbiaga. Türklased nõrgenesid, mis õhutas kogu poolsaarelt türklasi välja tõrjuma. V Toetudes õpiku tekstile ning kaardile lk 15, leia vastused järgmistele küsimustele: 1) Millistele riikidele kaotas Türgi (Osmanite impeerium) oma valdused Põhja- Aafrikas

12. klassi ajalugu

8

docx

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - vallutusi peeti progressiks ­ mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine Antisemitism - vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale (nt. Viinis, Pariisis ja Peterburis) Kolonialism - kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire - 20. saj. alguseks hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama ning see teravdas vastuolusid suurriikide vahel - katsed valdusi ümber jaotada Globaliseerumine - rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega

Ajalugu

6

docx

20. sajandi ajalugu

valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid paranema. 1904. Aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppele (Entente Cordiale ,,südamlik liit'' ehk Antant . Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus oli kohustatud abistama Prantsusmaad

Ajalugu

4

docx

Maailm 1900-1920

Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmärgid. vastus: 1879 tehti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 Liitus nendega Itaalia ning tekkis Kolmikliit. Saksamaa ­ soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) ­ selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri- Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust

Ajalugu

4

doc

Maailm 20.saj alguses

Moest kadus ülima piirini viidud kombekus. Kaotati korsetid. Moes olid karusnahk, pärlitega peapaelad. Spordi tähtsuse tõus ja ka esimesed olümpiamängud. 2)Rahvusvahelised suhted 1879. sõlmisid liidulepingu Saksamaa ja Austria-ungari. 1882 ühines nendega Itaalia. Tekkis Kolmikliit. 1893. ühinesid Venemaa ja Prantsusmaa, 1904. ühines nendega ka Inglismaa ja tuli Antant. 1907. jagasid Inglismaa ja Venemaa oma mõjusfäärid Aasias. Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi just see protsess eeldused I MS puhkemiseks!! Oma osa andus ka sõjatehnika areng ja raudteede tekkimine, millega sai mehi kiiresti rindele saata. Kolmikliit-kandvaks jõuks oli Saksamaa. Eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kinnitada oma mõjuvõim Euroopa mandril. Austria-ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalial oli kavatsus eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa. Antant- Võtmeriigiks Prantsusmaa

Ajalugu

Kommentaarid (0)