Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti TOP 10 muusikasündmust (0)

1 Hindamata
Punktid
11. klass
  • Esimene Üldlaulupidu
    Toimus aastal 1869, 18.20. juunil, Tartu linnas. Idee algataja ning ürituse läbiviija oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. Aasta juunis koguneski Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Tähtis, sest sealt sai alguse laulupidude traditsioon.
  • Eurovisiooni võit Eesti poolt (Tanel Padar & David Benton looga „ Everybody “)
    Eurovisioon , mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku Suurhallis. Tähtis, kuna see on Eesti ainuke võit Eurovisiooni lauluvõistlusel.
  • Viljandi pärimusmuusika festival (Viljandi Folk)
    Toimus esimest korda Viljandis 22. – 24. juuli, aastal 1994. Sellest ajast peale toimub see rahvamuusikaüritus Viljandi linnas igal aastal juulikuu lõpus. Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus.
  • Arvo Pärt
    Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja . Pärt on sündinud 11. Septembril 1935 Paides . Üks tuntuimatest teostest on „ Spiegel im Spiegel“, tõlgitult „Peegel peeglis“. Tähtis, kuna on edendanud Eesti muusikakultuuri (välismaal).
  • Laulev revolutsioon
  • Laulev revolutsioon hõlmab aastatel 1987-1988 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk muutmine, avalikustamine, Isemajandav Eesti ja liidulepingu alusel Nõukogude Liidu koosseisu astumine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta.
  • Tõnis Mägi
    On Eesti laulja, helilooja ja näitleja. Kuulsaim lugu on „ Koit “, mis valiti ka saates „Eesti otsib lemmiklaulu “ finaalis 24. Mail 2009 võitjaks .
  • Rahvusooper „Estonia“
    „Estonia“ on muusikateater Tallinnas. Teatril on olnud varasemalt palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper „Estonia“. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist juunini . Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. Aastast Vello Pähn.
  • Gustav Ernesaks
    Gustav Ernesaks oli märkimisväärne Eesti helolooja ja koorijuht, kes edendas Eesti muusikakultuuri ja juhtis tuntumaid koore, eriti laulupidudel. Tema on kirjutanud loo „Mu isamaa on minu arm“, mis on saanud omaette rahvuse säilivuse sümboliks ja mis ühendab Eesti rahvast.
  • Kerli Kõiv
    Kerli Kõiv, artistinimega „Kerli“, on Eesti laulja. Tema album „Love Is Dead“ jõudis Ameerika Ühendriikide Billboard 200 edetabelisse. 2006 aastal sõlmis ta lepingu plaadikompaniiga Island Def Jam.
  • Eesti TOP 10 muusikasündmust #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marisKivi Õppematerjali autor
    Eesti TOP 10 muusikasündmust ja lühikirjeldused

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti rahvamuusika
    13
    doc

    Eesti rahvamuusika

    · Pelleas ja Melisande- Arnold Schönberg, sümfooniline poeem · Kevadpühitsus- Igor Stravinski, ballett · Carmina Burana- Carl Orff, kantaat · Fauni pärastlõuna- Claude Debussy, sümfooniline poeem Sõduri lugu- Igor Stravinski, ballett · Kuningas Oidipus- Igor Stravinski, ooper · Petruka ­ Igor Stravinski, ballett · Kuu- Pierrot- Arnold Schönberg, ooper · Porgy ja Bess- George Gerschwin, ooper · Tark naine- Carl Orff, ooper 5. Eesti rahvamuusikast. 1. regilaulude liike a) töölaulud (5) karjuselaulud, lõikuslaulud, karjuselaulud b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) pulmalaulud, peiulaulud, orjalaulud c) kalendritähtpäevade laulud (5) mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud d) muud laululiigid (3) itkulaulud, kiigelaulud, mängulaulud 2. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis, saartel 5

    Muusikaajalugu
    Eesti kultuurilugu- eksamiks
    17
    doc

    Eesti kultuurilugu- eksamiks

    uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hiljem leiti veel vanem asula: Pulli (umbes 9000 eKR). Aga nimeks jäi ikkagi Kunda kultuur. Peamiselt tegeleti kalastusega, seega asulad ka veekogude ääres. Kütiti ka veekogu äärde tulnud loomi. Tööriistu tehti nt sarvest. ·Narva kultuur- (umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr) oli Euroopa neoliitikumi aegne

    Eesti kultuuriajalugu
    Esiajalugu
    37
    odt

    Esiajalugu

    Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed.

    Ajalugu
    Eesti kultuurilugu
    85
    rtf

    Eesti kultuurilugu

    Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.

    Kultuurilugu
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

    Muusika ajalugu
    Suuline exam
    69
    doc

    Suuline exam

    kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli pealkirjaga ,,Meie esimene luuletaja". Nooreestlased, eesti haritlaste uus põlvkond, nö avastaski Petersoni, tõstis tema luule eesti kirjanduses aukohale. Seejuures rõhutati ka Petersoni noort iga: Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust ­ romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. Petersoni luule K. J. Petersoni luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks. Ta ei kirjutanud nii, nagu oli üldiselt

    Kirjandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun