Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liht-, liit-, väljend- ja ühentegusõnad. Abiks õppijale.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegusõna, lauses, väljendtegusõnad, liittegusõna, näided, lihttegusõnad, tuletatud, põgenema, liittegusõnad, järjekord, erinevast, liitsõna, hindasnäiteks mitmuse partitiivi lõpp –sid väljendab korraga nii mitmust kui partitiivi, kuid ei ole osadeks jaotatav. 2. Sõnavormide moodustamine. Analüütilised ja sünteetilised keeled. Isoleerivad, aglutineerivad, polüsünteetilised ja flekteerivad keeled. Aglutinatsioon. Fleksioon (fusioon). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4). Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
) nt ronides, hüpates, süües KESKSÕNAD 1) v- ja tav-kesksõna (mida tegev? mida tehtav?) nt laulev, lauldav, hüppav, hüpatav 2) nud- ja tud-kesksõna (mida teinud? mida tehtud?) nt laulnud, lauldud, roninud, ronitud, hüpanud, hüpatud TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE TEGUSÕNA MÄRKUS NÄITED LIHTTEGUSÕNA koosneb ühes sõnast istuma, reisima, põgenema, naerma, laulma, hüppama koosneb kahest osast abielluma, ebaõnnestuma, LIITTEGUSÕNA naeruvääristama, alahindama, umbusaldama, esietenduma, koosneb kahest sõnast: alla andma, läbi otsima, üle värvima,
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
Monstrumsõnad moodustatakse tavad peamiselt esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi ning oma- Piirangutest hoolimata on tüve- Milline on kõige pikem sõna eesti keeles? tüvede ja liidete dusi. Nende tähendus on tavaliselt kergesti kirjeldatav. Tüved de ja liidete kombineerimis- Sellele küsimusele on raske vastata, sest abil saavad lauses esineda täiesti iseseisvalt, ilma et neile liituks teisi võimalused eesti keeles siiski eesti keel sõnamoodustus võimaldab luua tüvesid või liiteid. nii suured, et nende abil saab üsna pikki sõnu. 2. Tuletusliited väljendavad üldist (abstraktsemat) tähendust, sõnavara pidevalt uute sõnade- Igapäevastest sõnadest on suhteliselt pikad
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
Nt: pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes. <- sarnaselt ka veerand ja kolmveerand. Tegusõnade KOLAKI 1.Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada. Nt: abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietendma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama. 2.Liittegusõnade osad kirj. kõigis vormides kokku. Nt: alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime. 3
sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI
kuritarvitama, kuumsuitsutama, on kollaseks värvitud, selgesti loetav pealkirjastama, pealtväetama, käekiri, hiljuti saabunud külalised, lauldes rahvapärastama, salakuulama, tehtud töö, õppimata jäetud tükk, õitsema vastunäidustama, võidurõõmutsema hakkav rukis, kannatada saanud hooned Ühend- ja väljendtegusõnad Nt Ühend- ja väljendtegusõnade hulka ühendtegusõnad Nt. alla tulema, ette mittekuuluvad kesksõnaühendid , kui võtma, juurde astuma, juures seisma, läbi on moodustunud iseseisev otsima, maha hüppama, vastu panema, omadussõna Nt paljutõotav algus, välja sõitma, üle doseerima, üle värvima põhjapanev uuendus, väheminev kaup, väljendtegusõnad Nt. andeks andma,
tehtud, oli käinud, peab olema, metsa poole, laua all. 5) Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid tunnuseid ja lõppe, seega seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm
kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: kõigepealt, päevapealt, jaopärast. 4. mööda kirjutatakse käändsõnast tavaliselt lahku: teed mööda, katuseid mööda, nurki mööda; kirjutatakse kokku, kui tekib eritähenduslik väljend: pikkamööda, kordamööda Tegusõnade kokku-ja lahkukirjutamine (Kui saad 2 sõna vahele asetada veel 1 sõna või on võimalik nad ümber pöörata, siis kirjutatakse lahku) Ühendtegusõnad Väljendtegusõnad Liittegusõnad vastu panema, paneb vastu juttu ajama, ajan juttu jalga kooskõlastama alla andma, annan alla osa laskma, lasi jalga ilmale pealkirjastama võtma, võttis osa tulema, tuli ilmale 1. Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest enamasti lahku: hiljuti saabunud kiri, selgesti loetav tekst, õppimata jäetud luuletus, on maha müüdud, pidi läbi elama. 2
pooljoostes, poolnuttes, pooltoores • Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis TEGUSÕNADE KLK • Üldreegel: käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku, • Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias: - Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleeastuise teel:abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, esietenduma - Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku:alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav,alahinnanud, alahindan - Ühend- ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade
Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu)
tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad
uurimisega. 'aknast tuleb külma õhku' Pragmaatika keele struktuuri tasand, mis tegeleb lisaks keelelisele ka mittekeelelise konteksti uurimisega (suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid). 'Aknast tuleb külma õhku.' Grammatisatsiooniteooria tegeleb grammatiliste elementide muutuste ja tekke uurimisega. Näiteks kuidas eesti keeles tekkis kaasaütlev kääne. Analüütiline keel keel, milles liitub vähe või üldse mitte morfoloogilisi elemente. Üldjuhul koosnevad sõnad lauses eraldiseisvatest morfeemidest, kasutatakse abisõnu. NT inglise keeles on the table Sünteetiline keel keel, milles on palju morfoloogilisi elemente. Morfeemid liidetakse käänete või pöörete abil sõnadega. NT eesti keeles laua+le Poüsünteetiline keel keel, milles on väga palju morfoloogilisi elemente, mis liituvad sõnadega. NT tsuktsi keel Siberis. Keeleuniversaal nähtus, mis peab esinema kõikides maailma keeltes. Täielik universaal esineb kõikides maailma keeltes
tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad
Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.
) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka.
VII kk-st küünal/de te IV kk `aasta/te, redeli/te, `kringli/te, koleda/te, habeme/te, `õela/te,magasi/te V kk soolas/te, `jõulis/te, olulis/te, `juus/te VI kk-st suur/te, uu/te, küün/te, kä/te VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de 26. Kääne Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: Lisaks loetletuile on eesti keeles vähestest sõnadest võimalik moodustada kaviisiütlevat käänet ehk instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu
Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47
terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister meisterdama, `julgus julgustama, `peegel peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: · osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult);
5. Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh, ai-ai. 1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised (sõnadega väljendatakse nii leksikaalset kui ka grammatilist tähendust) ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid afikseid (tunnuseid ja lõppe), s.t seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele
igasugune adjektiivi ja adverbi laiend, nt. Käisin nädalavahetusel metsas, Tänavune sügis on üllatavalt soe. Täiend e. atribuut nimisõna laiend, nt. sinine taevas, koorega kohv. 6. Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse? Liigitamise aluseks on lause teema (nimetatud ka pragmaatiliseks subjektiks), grammatilise (GS) ja semantilise subjekti suhe kontekstivabas, neutraalse sõnajärjega lauses. TS tegevussubjekt Subjektisuhe Lause põhitüüp Näiteid GS = TS = teema Normaallause: transitiivne Mees ehitas maja intransitiivne Poiss jookseb 2 Mari on haige MITTENORMAALLAUSED
Foneetika: A-k-n-a-s-t t-u-l-e-b ... Fonoloogia: Ak-nast tu-leb... Morfoloogia: Akna--st tule--b külm-a õhk-u Semantika: 'Aknast tuleb külma õhku' Pragmaatika: 'aknast tuleb külma õhku' (vrd. Külma õhku tuleb aknast.) Funktsioonist: Missugune keelevahend seda tähendust/funktsiooni keeles väljendatab? Nt Jah/ei küsimus: sm. Tulet-ko? Ee sk Tuled-vä? Ingl. K Are you coming? Ee ki. Kas sa tuled? Eri keeltes on see vahend erinev. Meil on sõna järjekord. Suulises keeles intonatsioon. KOOD/SIGNAAL(märgisüsteem) KANAL SAATJA(kõneleja) -----------VASTUVÕTJA(kuulaja) MÜRA Foneetika ja fonoloogia Kirjutatud keel ja suuline kõne. Edaspidi selles loengus osalt Einar Meistri kõnekommunikatsiooni materjalide põhjal. Kõneleja mõte > kõnesignaal-> kuulaja mõte Lingvistiline tasand- füsioloogiline tasand-akustiline tasand- füsioloogiline tasand(närviimpulsid)- lingvistiline tasand.
Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ 17 konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', š, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /š/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Minimaalpaar - sõnad, mis erinevad ühe foneemi poolest NT: „kana“ ja „kala“ Foneemide distinktiivsed omadused 6. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on keele vähim iseseisvalt kasutatav üksus lauses. Sõnad koosnevad morfeemidest. Tüüpiline sõna liigub üksi, esineb tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilised sõnad: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad ( tee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall) Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 7. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid.
Kuulake rändajat Hendrik Relvet. SIHITIS Sihitis näitab, kellele või millele on tegevus suunatud. keda? mida? kes? mis? kelle? mille? Aitasin oma sõpra. Ta otsis võtmeid. Lilled pandi vaasi. Anna mulle pliiats. Tõstsin paberi üles. Võtsin selle raamatu kaasa. TÄISSIHITIS (nimetav / omastav) OSASIHITIS (osastav) On seotud tulemusega, tervikuga. Ei ole nende tingimustega seotud; Virve õmbles endale uue kleidi. eitavas lauses. Virve õmbles endale uut kleiti. Virve ei õmmelnud endale kleiti. Ajutine tulemus – mõlemad võimalused. Anna mulle pliiats = pliiatsit. Korrigeerisime maksegraafiku = maksegraafikut. Volitan Jüri Kase = Jüri Kaske välja võtma … *Kas talle andestatakse nõukogudeaegset tegevust? > Kas talle andestatakse nõukogudeaegne tegevus?
Sõnad on ajus omavahel seotud, kuna muidu ei oleks võimalik, et leian ajust õige sõna. Grupeeritud (nt sendid on jaotatud kotis oma rühmadesse selleks, et ma leiaksin õige sendi) sõnad. See eksperiment võimaldab uurida, millised seosed on. Kaks põhiviisi- vabade assotsiatiivide eksperiment (esitatakse suvaline sõna ja palutakse öelda esimene sõna, mis pähe tuleb). Suunatud assotsiatiivne eksperiment- piiratakse ära, millega vastama peab- mina ütlen sõna ja ütle esimene tegusõna, mis pähe tuleb. Vajadus uurida : · kõnemehhanismi kujunemist- kuidas aju osaleb lapse kõne arengus, kuidas seotud kõneloomega, mis kindlustab kõneloome mõistetavuse, kenaduse · Kõnemehhanismi ja keelesüsteemi seos, keelesüsteemi roll- nt liitsõnade moodustus (erivajadustega lastele tuleb palju moodustust õpetada, kuna väga konkreetse tähendusega pudel vs veepudel).
Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis". Jutumärkidesse pannakse ka sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus. Nt Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt Ostis mustalt turult, soome lauluisa Elias Lönnrot. Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend. Nt Verbi ,,olema" selles lauses välja jätta ei saa. Jutumärkidesse ei panda hüüdsõnu. Nt Lõi ukse põmm kinni. Kui ja nagu. Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on öeldis > koma: On hea, kui on olemas stardiraha. Tee nii, nagu soovid. Mõnikord võib liitajavormist puududa abiverb olema: Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud). Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas ei ole öeldist > koma ei panda: Tervik on suurem kui tema osade summa. Mees nagu orkester.
Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 24 Määratud omadussõna 25 Den / det / de + määratud omadussõna 25 Omastav asesõna + määratud omadussõna 25 Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
· Dresseeritud loomad · Imikpõrsad · Merinetisid · Väljamõeldud loomad · Ärakesinud koerad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad · Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad · Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga · Teised · Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi Sõnaliigid Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti. · nimisõna ehk substantiiv · tegusõna ehk verb · omadussõna ehk adjektiiv · määrsõna ehk adverb · arväsõna ehk numeraal · asesõna ehk pronoomen · määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms) · abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Sõnaliik ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud grammatilisi kategooriaid väljendatakse teatud sõnaliigi sõnadega. Substantiivis Verbid Adjektiivid
disput, v, tum, re arutlema, vaidlema esile tooma; laiali kandma, levitama; (üles) disser, seru, sertum, ere üksikasjalikult tõstma; ülistama arutama, käsitlema; ette kandma, kõnelema effici, fc, fectum, ere tegema, looma; täide dissimilis, e erinev viima; tekitama, põhjustama; toime tulema di adv. (comp. ditius; superl. ditissim) effugi, fg, fugitrus, ere ära jooksma, kaua põgenema, pagema; vältima dversus, a, um eri suunas; mitmesugune, ege, gu, , re vajama; ilma olema, puudust erinev; vastupidine, vastas- tundma (c. abl. / c. gen.) dves, vitis adi. rikas, jõukas eg (ego), gen. me, dat. mih (mihi), acc. ja dvid, vs, vsum, ere jagama, jaotama; abl. m pron. pers. mina eraldama gredior, gressus sum, gred välja minema v
ei ole põhjendatud. Indoeuroopa keeltes on sugu tulnud ladina keelest läbi prantsuse keele. WALS Sex-based and non-sex-based gender system Muid substantiiviklasse: -Aine (1a) elusus / (1b) abstarksed ja verbaalsubstantiibid / (1c) elutus -Kuju (2a) ühedimesiooniline / (2b) kahedimensiooniline / (2c) kolmedimesioonilsed -terviklikkus, konsistents: painudv; kõva, jäik; mittejagatav -suurus Kääne käändekategooria peamine fn on eristada lauses gram funktsioone või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. -agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega -patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele -teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises) -saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee
Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? Kes te olete? Kui öeldis koosneb kahest osast, siis jääb abiverb 2. kohale ja põhiverb jääb lause lõppu. Lahutatava eesliitega verbidel läheb eesliide lause lõppu.. Ich werde Ihnen alles zeigen. Ma näitan teile kõike. Wann sind Sie angekommen
annaabi.ee 
