50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
devoted
Õppematerjali autor
Liittegusõnade osade järjekord säilib lauses alati muutumatul kujul ja need osad kirjutatakse omavahel alati kokku: Ta alakoormas, siirdistutas, ristküsitles, külmsuitsutas. Liittegusõnu on eesti keeles suhteliselt vähe. Ühendtegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad tegelikult kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast, nt alla andma, maha magama, otsa saama, üle elama (vt ka SÜ 14). Mõned sõnade ühendid võivad esineda nii liit- kui ühendtegusõnana, nt ülehindama, taasavastama ja üle hindama, taas avastama. Vrd Poiss ülehindas oma võimeid – Poiss hindas oma võimeid üle. Tema luule taasavastati alles saja aasta pärast – Tema luule avastati taas alles saja aasta pärast. Väljendtegusõnad koosnevad samuti kahest sõnast: tegusõnast ja noomeni- või pronoomenivormist, nt silma hakkama, jalga laskma, korrale kutsuma, kindlaks tegema, omaks võtma (vt ka SÜ 13). Mõned väljendtegusõnad
ühilduvad arvus põhisõnaga. Nt Kumb õde sulle rohkem meeldib? Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? 6) umbmäärased (indefiniitpronoomenid) Viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tuletatud) tüvest, nt elama, õppima.
Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal. ÖELDIS Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks see on tegusõna pöördeline vorm. Nt Ma astun vaikselt. Ma koputan vaikselt. Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. ÜTE JA OTSEKÕNE
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
Türgi keeles võib moodustada koguni kahekord- seid kausatiivverbe. Näiteks tegusõnast öl- 'su- Teine eksootiline nähtus eesti rema' on kausatiivliitega moodustatud tegusõna Eesti keelele on iseloomulik, et mitmed sama kõlaga liited tule- keele tuletuses puudutab öl-dür- 'tapma' (ehk põhjustama suremist, vrd tavad erinevaid sõnaliike. Näiteks esineb liide -u nii nimisõna-
Tähistatav (tähendus) Tähistaja (hääliku kuju) ! Keelemärgid peab olema tähendus ja tal peab olema häälikuline kuju, mis seda tähendust kannab (kui üks puudub, siis poole keelemärke). o Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustavad keerukamaid. Liht- ja liitmärgid. Keelemärke kombineeritakse omavahel, mille tulemuseks on liitmärgid. Näide: Lamp (lihtmärk), laualamp (liitmärk). Polüseemia on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. Mater- joogi- Ühele tähistajale vastab mitu, teineteisega mõisteliselt seotud tähendust. Jal snum klaas 2
Nt: pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes. <- sarnaselt ka veerand ja kolmveerand. Tegusõnade KOLAKI 1.Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada. Nt: abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama, esietendma, heakorrastama, helilindistama, häbimärgistama, hädamaanduma, järelvalmima, kahekordistama. 2.Liittegusõnade osad kirj. kõigis vormides kokku. Nt: alahindama, alahinnata, alahinnates, alahindav, alahinnatav, alahinnanud, alahinnatud, alahindan, alahindas, alahindaksime. 3
sorti, sama tüüpi Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet vanaema, elavnurk, kergetööstus, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kümmepäevak, sügavkünd, üksmeel, vanemteadur Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm kinnistäht, lihtsaadetis, normaaltasu, pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid