Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liha vasardamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pann, vasardamine, vasaraga, mõlemalt, ristikiudu, laiusedMaks tükeldatakse risti koekiudu, tükkide suurus sõltub valmistatavast roast. Neerud pestakse hoolikalt, eemaldatakse rasv ja uriinisooned. Selleks lõigatakse neerud pealt lahti või pooleks. Neerud pestakse uuesti, vanemate loomade neerusid leotatakse külmas vees 3-4 tundi. Seejärel neerud kupatatakse. 1kg neerude kohta võetakse 5L vett. Neerusid kupatatakse 15-20 minutit, vajaduse korral vahetatakse vett. Peale kupatamist neerud jälle pestakse ning tükeldatakse ristikiudu õhukesteks viiludeks. Kupatamist ei vaja üksnes vasikaneerud Aju pestakse ja pannakse 1-2 tunniks külma hapustatud vette likku. Seejärel eemaldatakse kelmed ja veresooned. Suurte loomade ajusid kupatatakse paar minutit, jahutatakse. Ajud tükeldatakse, tihti tükid ka paneeritakse riivsaias. Südamed pestakse hoolikalt, leotatakse 2-3 tundi külmas vees. Leotatud südamed loputatakse, lõigatakse ära veresooned ning südamed poolitatakse. Südamed tükeldatakse ristikiudu
väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Hele puljong + täitetooraine ehk nimetust andev toorainne (tangained, sai, köögiviljad, seened, puuviljad, marjad, linnuliha, mereannid, kala, kõrvits.) Portsjontükilise liha praadimise reeglid lehekülg 168-171 Portsjonitükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbreid, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid. Portsjonitükke praetakse 10-20 minutit. Biifsteekidel eristatakse kolme valmidusastet: Kergelt praetud (rare)- praetakse 1,5 minutit kummaltki poolt Keskmiselt praetud (medium)- praetakse 3 minutit kummaltki poolt. Läbipraetud (well done)- praetakse 4-5 minutit kummaltki poolt.
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud
Praad valatakse iga 10-15min järel praeleemaga üle. 11. Kuidas liha pikitakse? Veise ja uluki lihast, suuritükke pooltooteid. Pikkimiseks kasutatakse seapekki, porgandit, peterselli, sellerit. Need lõigatakse umbes 4cm pikkusteks kangideks ja torgatakse noa abil piki lihaskiudu lihasse. 12. Kuidas praetakse portsjontükke lihast? Portsjontükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. 13. Kuidas hautatakse suuri lihatükke? Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse pruunistatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140kraadi juures pehmeks. 14. Kuidas hautatakse portsjontükke lihast? Valmistamiseks võib pruunistatud lihatükid asetada ka eelnevalt valmistatud kastmesse
· Praetud kala võib praadida portsjon tükkidena, tervelt (mass alla 300 g) , fileetükkidena või tervete fileedena. Praetakse rasvas nii paneeritult kui ka naturaalselt. Paneeritud kalad maitsestatakse enne paneerimist, naturaalsed pärast praadimist. Paneerimiseks kasutatakse riivsaia/jahu ja muna. Paneeritult praetakse vahetult peale paneerimist väheses rasvas 160 170 'C juures, 10 20 min mõlemalt poolt kuldpruuniks. · Kalapihvid kahe räime vahele asetatakse maitsevõid, maitserohelist, võidakse raputada ka riivitud juustu. Puistatakse soola, pipart. Praetakse mõlemalt poolt kuldpruuniks, võib ka enne küpsetamist paneerida. · Kalakotlet- ümara kujuga, 1cm paksune toode, mida valmistatakse 2-3 tk portsjonis, paneeritakse jahus või riivsaias ning praetakse.
3. Pikitud liha pruunistada kuumas õlis- võisegus, maitsestada, lisada tükeldatud sibul, passeerida klaasjaseks. Lisada punane vein ja kuum vesi, et liha oleks ½ vedelikus. Liha hautada nõrgas kuumuses, suletud nõus (1,5-2 tundi). Praetud veiseliha Veiseliha, sinep, pipar Valmistamine: 1. Veiselihast lõigata 2-3mm paksused viilud. 2. Viilud tampida haamriga peenemaks. 3. Määrida sinepiga ja maitsestada pipraga. Praadida mõlemalt poolt. Hautatud veiseliha Veiseliha, õli, sibul, porgand, kontsentreeritud tomatipasta, lihapuljong, sool, must pipar Valmistamine: 1. Puhastada veiseliha vajadusel, lõigata u 3 cm kuubikud. Koorida sibulad ja porgandid, lõikada 2-3 cm tükkideks. Maitsestada liha soola-pipraga, pruunistada pannil. Tõsta pruunistatud lihatükid haudepotti. 2. Pruunistada porgand ja sibul. Lisada tomatipasta, kuumutada läbi ning lisada haudepotti. 3
Hautatakse nii suuri-, kui väikseid tükke. Näiteks Asuu, Klopsid, Liharullid, Pikitud liha, rulaadid jne... 5) Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 Kartulipüree, kartulipuder, keedetud kartulid, ahjukartulid, praetud kartulid. 6) Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2 roa valmistamist. 1. Kalapikkpoiss 2. Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. 3. Kalasupp 4. Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 5. Kalarullid 7) Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. 8) Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Nendest valmistatakse hakkliha
Kordamisküsimused1 1. Laktoositalumatus- Laktoos ehk piimasuhkur. Mida osad inimesed ei talu. 2. kirjelda maksapasteedi valmistamist?- Maks tuleb puhastada soontest ja kelmetest. Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroogi ja iseloomusta neid?- Verikäkist l
Iseseisvalt kastmega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapüreed Kv vees pehmeks, valada osa keeduveest ära, püreerida kuum piim ja või vahustada Iseseisvalt sulavõi ja maitserohelise Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapudingud Valmistada kv-püree vahetult enne küpsetamist või vesivannil keetmist lisada vahustatud munavalge. Viimasel juhul määritakse pann ainult võiga Iseseisva roana koos hapukoore, valge kastme ja (või) maitserohelisega Köögiviljaterriini TERRINE (terin´) Kartulipüree munakollane ja maitseained vahustatud munavalge kaanega terriinivormi keeta praeahjus vesivannil 1-2 tundi NB! Valmistatakse kihilisi (värvilised) Lauale antakse: Külmalt eelroana koos küpsetatud köögiviljade ja mädarõikakastmega Soojalt põhiroana koos keedetud köögiviljade ja magushapude kastmetega.
pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei tohi lõigata pikikiudu, kuna siis jääb liha vintskeks ja ei ole nii maitsev. - Lõigata tuleb liha terava noaga, et mitte närustada lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Kontide tükeldamiseks on vaja luusaagi. - Ka vintskest lihast on võimalik valmistada mahlakas ja maitsev roog. Selleks peame liha marineerima hapuaineid sisaldavas marinaadis. Liha vasardamine, sisselõigete tegemine ja kuumtöötlemine aitab samuti vintskeid tükke pehmendada. On võimalik kasutada ka lihapehmendaja (papaiini) abi. Liha tenderiseerimise (ehk kobestamise/murendamise) eesmärk on analoogne liha vasardamisega. Lihalõigud lastakse üks või kaks korda läbi nõelte või lõikerullidega varustatud tenderisaatori. Samas liigne kobestamine lõhub liigselt lihaskiudusid ja teeb liha kuivemaks.
värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud 4.Hautamine on kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Nt. Pikitud liha, rulaad, liharullid, klopsid, pajaroog, asuu, guljass, rahuu, pilaff, risoto, stroogonov. 5.Küüslaugukartulid, keedu kartulid, pariisi kartulid, praetud kartulid, pähklikartulid, prantsuse kartulid, kartulilaastud. 6. Kalakotletid- praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt, kokku 8-10min või küpsetatakse praeahjus. Kalapallid- keedetakse väheses maitsestatud kalapuljongis. Paneeritult võib kalapalle praadida väheses või rohkes rasvas, küpsetada ahjus. Kalapikkpoiss Kalahakkpallid Kalatimbaleid. 7. Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. Serveeritakse iseseisva suupistena või lisandina suppide, putrude, liharoogate jt toitude juurde. 8. Nendest valmistatakse hakkliha. 9
Pakkige liha korralikult sisse, et see ei kuivaks ja et rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb sulatada aeglaselt, soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. (Lõhmus 2009: 467,468) 1.2Liha eeltöötlusvõtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele,
Toiduvalmistamine suurköögis SISUKORD LIHA........................................................................................................................ 2 Rulaad:................................................................................................................ 2 Pikitud liha:.......................................................................................................... 2 Liharullid:............................................................................................................ 3 Klopsid:................................................................................................................ 3 Väikesetükilised hautatud liharoad:.....................................................................4 Kastmes road...................................................................................................... 4 Asuu.........................................................................................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Praadimine rohkes rasvas- rasva kogus peab olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 24.Milliseid putrusid serveeritakse liharoogade lisandina? Liharoogadele sobivad enm sõmarad pudrud. 25. Millised on liha praadimise kuldreeglid? 2/3 max on pannil kaetud lihaga, praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni. Praetakse vastaval kuumusel. Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas. Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel. 26.Milline peab olema kuum köögiviljalisand (toores, krõmps, poolkrõmps)? Poolkrõmps 27.Milliseid vedelikke kasutatakse putrude keetmiseks? Vesi, vee-piimasegu, piim, mahl või puljong. 28. Milliseid tangaineid töödeldakse enne kuumtöötlemist eriliselt? Hirsitangu ja kruupi pestakse mitme kuuma veega või kupatatakse, et kõrvaldada kibedat maitset. Tatratangu ja kruupi sõmera pudru keetmiseks ei pesta, vaid röstitakse parema
puistatakse peale soola ja lastakse 2030 minutit seista. Sidrunimahla või äädikaga piserdamine on eriti tarvilik merekalade spetsiifilise maitse kõrvaldamiseks. Enne praadimist kalad enamasti paneeritakse, siis pruunistuvad nad paremini, jäävad mahlasemad ega lagune praadimisel.Kalu praetakse väheses või rohkes rasvas. Väheses rasvas praadimisel kuumutatakse rasv pannil, sellesse laotakse ettevalmistatud kalad üksteise kõrvale ja praetakse mõlemalt poolt parajalt pruuniks. Paksemad kalad või kalatükid pannakse pärast pruunikspraadimist väheks ajaks ahju või pliidile nõrgemasse kuumusesse küpsema. Rohkes rasvas praetakse enamasti kahekordselt paneeritud või taignasse kastetud kalafileetükke. Seejuures olgu rasva nii palju, et kala oleks üleni kaetud või vähemalt poolest saadik rasvas.Praetud kala antakse lauale keedetud või praetud kartulite, keedetud aedvilja ja toorsalatitega
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong -
700 g kergelt soolatud, pekiga läbikasvanud sealiha 100 g odratangu 2 tomatit soola Valmistusviis Pane kapsad vähese veega keema, peale pane pestud tangud ja liha. Hauta pehmeks, vahetevahel segades, lisa sool. Kapsad aseta vaagnale, juurde lõika viiludena liha. Kaunista tomati ja hakitud maitserohelisega. Serveeri keedetud kartulitega. 6 ). Küpsetatud koorega kartulid Valmistusained 500 g kartuleid 1 spl võid 1 spl soola Valmistusviis Pese kartulid harjaga korralikult puhtaks. Määri pann võiga ja pane kartulid pannile. Puista peale sool, küpseta ahjus. Küpsetamise ajal võid kartuleid veel sulavõiga määrida. Serveeri kuumalt võiga, soolasilguga, murulaugu- või sibulakastmega, hapupiimaga. 7 ). Oasupp Valmistusained 2,5 l vett 200 g põldube 300 g suitsuliha 200 g kartuleid 1 sibul soola 3 spl hapukoort Valmistusviis Pese ja leota oad (u. 3-5h). Pane keema koos leotusveega. Lisa suitsuliha kamar, hakitud sibul ja sool
kahjustavad liha maitset ja tekstuuri. Pakkige liha korralikult sisse, et see ei kuivaks ja et rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb sulatada aeglaselt, soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. Liha eeltöötlus võtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred
võimalik kergesti kahvliga tükeldada. Rahvusroad Seasnitsel Koostis: 168g sealiha 1/5 muna 20g riivsaia 12g sulatatud võid 8g koorevõid 16g kappareid 10g sidruneid 21g heeringat 150g lisandeid Valmistamine: Sealiha lõigata risti lihaskiude tükkideks. Lihatükid vasardada tugevasti, anda ovaalne kuju, kasta lahtiklopitud muna ja koorevõi segusse ning seejärel veeretada riivsaias. Paneeritud lihalõigud praadida kuumas rasvas mõlemalt poolt pruuniks ja küpseks. Valmis snitslid asetada soojale alusele, valada üle sulatatud võiga ning kaunistada sidruniringikeste, heeringatükkide ja kappariga. Serveerides võib lisanditeks pakkuda kartuleid või juurvilju. Puuviljasalat Koostis: 75g apelsine 90g õunu 90g aprikoose 10g konjakit või portveini 20g suhkrut Valmistamine: q Aprikoosid, õunad, apelsinid pesta, koorida. Seejärel eemaldada kivid või seemned ning lõigata ühtlasteks viiludeks
reietüki d, sisemin e lihaskim p Antrek Veiselih portsjontü - 1,5-2 cm 150- Praetakse Praetud oot a kiline paksuses 180g väheses liharooga välisfile viilud rasvas dele e mõlemalt sobivad poolt või lisandid grillitakse, maitsestata kse Biifste Veiselih portsjontü - 1,5-2 cm 150-180 Praetakse Härjasil
Inglispärane paneering: toiduaine maitsestatakse, kastetakse munasegusse, kuhu on lisatud pisut õli, soola ja pipart ning lõpuks kaetakse riivsaiaga. Itaaliapärane paneering: analoogne eelnevaga, kuid riivsaiale lisatakse riivitud juustu. Kombineeritud paneerimisel kastetakse liha või kala kõigepealt väga vähese veega kergelt lahtiklopitud munasse, seejärel aga soola ja pipra või ükskõik milliste soovikohaste maitseainetega segatud riivsaiasse. Paneeritav toiduaine surutakse mõlemalt poolt riivsaiasse lühiajaliselt, aga tugevalt. Kolmekihilise paneerimise puhul kastetakse praetav toiduaine kõigepealt suurde taldrikusse sõelutud jahusse, seejärel veega lahtiklopitud munasse ning surutakse lõpuks riivsaiasse. Nõnda võib paneerida kartulikroketeid, räimi ja kalafileesid ning muidugi ka lihalõike. Riivsai, milleks võib olla ka värske saiapuru, on mõnikord segatud riivitud parmesani juustuga.
toimub piimavalkude kalgendumine, tekib hapupiim. Organismis kalgendumise näiteks võib olla vere hüübimine. 9. Kuidas teha ise desagregatsiooni? - Desagregatsioon on lihasvalkude lagunemine kuumutamisel. Seda saab näha näiteks puljongi keetmisel, kui pinnale tekib vaht 10. Liha töötlemise kiirendamiseks ... - Saab seda marineerida kasutades mõnda hapet (näiteks sidrun), karastusjoogid fanta ja cocacola kiirendavad liha valmimist (marinaadidesse lisamine), vasardamine jne.. 11. Kuidas liha pehmeneb? - Kuumutamisel vesiniku ja mittepolaarsed sidemed hakkavad värelema ja lagunevad ning selle tulemusel liha pehmeneb. Teine võimalus seda seletada on kollageeni lõhustumise tõttu, ehk kollageen vajab lõhustumiseks vett ja selleks, et pehmeneks liha peab ta lõhustuma 25-40%. Sellest järeldub, et pehmenevad paremini vähem sidekoerikkad lihatükid. 12. Kuidas tekib puljongi pinnale vaht? - vees lahustuvad valgud koaguleeruvad ja moodustavad helbed, tekib vaht
3. Hautamine 4. Grillimine 5. Küpsetamine 6. Röstimine 7. Frittimine 8. Pruunistamine 9. Kupatamine 10. Blanseerimine 11. nimeta 3 säilitusviisi 1. Soolamine 2. Marineerimine 3. Suitsutamine 12. nimeta 5 praadimise kuldreeglit 1.2/3 max on pannil kaetud lihaga 2.Praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni 3.Praetakse vastaval kuumusel 4.Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas 5.Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel 13. kuidas paisutatakse (valmistatakse ette) zelatiini toidu valmistamiseks? Zelatiin pannakse külma veega likku, kusjuures 1 osa zelatiini kohta võetakse 6 osa vett. Leotatakse 2030 minutit. Seejärel kuumutatakse segu pidevalt segades veevannil, kuni zelatiin on sulanud, ning kurnatakse. Zelatiinilehti leotatakse samuti külmas vees 45 minutit, seejärel surutakse liigne vesi välja ja lahustatakse väheses kuumas vees või otse kuumas tarretatavas leemes.
mahlas sisaldavaid toiduaineid, millest · Pliit ning lisad valitud aedviljad ja kalad eralduvast vedelikust piisab · Vesi toiduained ja keedad neid toiduaine valmimiseks. kuniks need vamis on. 7. Praadimine Toiduaine vailmistamine · Pann Asetatakse toiduaine · Liha väheses rasvas võimalikult väheses rasvas, see · Pliit kuumale pannile kuuma · Keedetud kartul tagab selle et toit ei ole liiga · Õli rasva sisse. Rasva võetakse · Pannkook rasvane. 5-10% praetava toiduaine
Liha ja liharoad Kristi Tüvi Miks peaks liha sööma? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-
KÖÖGIVILJATOIDUD Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta). NB:Pee
koores ning purusta seejärel kahvliga. Klopi Sidruni mahla *retsept pärineb Rannamõisa retseptiblogist köögipaberiga kuivaks. Kurna marinaad läbi sõela. 200C juures ca 20 min mõlemalt poolt kuni kala lisaks muna, sool-pipar ja 2 sl murulauku. Sega Esmalt pane värsked kartulid keema. Lisa sool. küps. Serveeri rohelise salatiga. Sõelale jäänud kraam viska ära. Kuumuta oliiviõli ja juurde hakkliha. Vormi 4 lamedat pätsikest. Keetmise asemel võib kartuleid ka aurutada
Allikas: Sõida maale! | Avaldatud: 14.02.2012 12:29 kõrvitsaõisi paneeringuks: mune jahu maitsestamiseks: soola maitsetaimi (iisop, petersell) täidiseks: oliive päikesekuivatatud tomateid juustu Vali peenralt kõrvitsaõied, vaata need hoolikalt üle ja kui tarvis, raputa välja putukad või mesimummud. Vajadusel pese ja kuivata õied. Vahusta munad, maitsesta soolaga, riivi juust, lõika päikesekuivatatud tomatid ribadeks, tükelda oliivid, peenesta maitsetaimed. Kuumuta pann, lisa veidi õli, täida kõrvitsaõied erinevate täidistega (oliivid, päikesekuivatatud tomatid, juust), paneeri muna ja jahu sees, prae kergelt mõlemalt poolt. Praetud õied aseta taldrikule, puista peale maitsesegu ja veidi juustu. Head isu! Iisop - Iisop on maitseaine, mida võib lisada kõikidele liha-, kala- ja köögiviljatoitudele, eriti sobib koos majoraaniga. Laialdaselt kasutatakse konservitööstuses, on tuntud likööri- ja veinivürtsina
Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 Sõnad köögileksikoni koostamiseks Sissejuhatav tund: Must pipar on üks maailma populaarsemaid maitseaineid, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks". Must pipar tõstab esile iga toidu maitse, ka magustoidu. Kvaliteetne jahvatatud pipar on jahvatatud tervest pipraterast, mille hele sisu annab heledat tooni pulbrile. Mida tumedam jahvatatud pipar, seda rohkem on selles koori, mis ei anna õiget, tugevat pipra maitset. Sellist pipart tuleb toidule mitu korda rohkem lisada. Valge pipar, pipraliaanil valminud kooritud mari, on pipardest kõige tugevama maitsega. Pipar sobib hästi keedetud kala ja linnulihaga, suppidesse ning kastmetesse. Võib panna ka liha-, maksa- ja munatoitudes ning salatites ja salatikastmetes. Roheline pipar pärineb samalt taimelt (piper nigrum) n
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue...................................................................................lk 5 Traditsiooniline Hiina toidusedel.....................................................................lk 5 Peamised toiduained.....................................................................................lk 5 Piim ja piimatooted.....................................................................................lk 6 Liha.............................................................................................
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, % Lambakasvatus 5-10 Veisekasvatus 7.13 Seakasvatus 10-20 Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31 Munatootmine 25-31 Pi
KONVEKTSIOONAHJUD Konvektsioonahi on tuletatud tavalisest praeahjust lisades ahjule kuuma õhku ringlema paneva ventilaatori. Nii on ahjus võimalik küpsetada samaaegselt suurt kogust tooteid Õhu ringlemine konvektsiooni korral Otstarve, mudelid Konvektsioonahjudes võib · küpsetada rooga ja küpsetisi · sulatada ja kuumutada valmis toitu. Konvektsioonahje on lauamudeleid, alusele paigaldatavaid ja käruga täidetavaid põrandamudeleid. Ahjude juures on kasutatud GN-mõõdustikku. Osa lauamudelitest on üksteise peale paigaldatavad - moduleeritavad. Ahje täidetakse ja tühjendatakse käsitsi või GN nõu kassettidega. Käruga täidetavates ahjudes on täitekäru, milles olevad nõud lükatakse ahju. Ühe korraga mahub ahju 8-10 GN nõutäit (GN 1/1 65 mm). Ahi on mõeldud sellistesse toitlustusettevõtetesse, kus on palju sööjaid ja sarnane menüü Alusega ahi käruga täidetav siinikasset
annaabi.ee 
