Kontserdi retsensioon "Kratt" (0)

Kontserdi retsensioon „ Kratt ”
24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses , mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene.
Eduard Tubin oli Eesti helilooja , kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele.
Esines sümfooniaorkester ja baleriinid. Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja oli Jevgeni Grib, hirmuäratavat ning vaimukat kratti mängis Eneko Amoros ning armas Peretütar oli Marta Navadardyan. Rahvusooper Estonia orkesti solistid: oboed mängis Olev Ainomäe, metsasarve Inno-Mart Kont ja viiulit Kristina Kriit. Laulis Rahvusooper Estonia naiskoor ning ooperikooli solist oli Greete Kivisild. Dirigent oli Kaspar Mänd , imeline koreograaf- lavastaja Marina Kesler, libretist Elfride Saarik ning etenduse juht Anton Osul.
„Krati” muusika on väga värvikas. See on igakülgne rahvuslik helitöö , kus on ka rakendatud sümfonismipõhimõtteid. Seepärast ongi balleti suurimaks väärtuseks meisterlik muusika, mille motiivid pärinevad peamiselt rahvamuusikast. Tubinal on minu arvates õnnestunud ühena esimestest Eesti heliloojatest loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika, kaasaegne helikeel ja sümfooniline väljenduslaad. Eduard Tubin on kasutanud peamiselt tantsulist folkloori, mida tol ajal (1940. aastatel) oli vähe kasutatud. Vanu motiive on arendatud vabalt, seejuures on helilooja rohkesti kasutanud mitmesuguseid polüfooniavõtteid. Helikeel on lihtne, kuid samas sisaldab ka palju kvardikõlasid. Kogu etenduse ajal oli vaid üks vokaaliga osa, mille esitajaks oli naiskoor.
Ballett koosnes kahest vaatusest. Esimeses vaatuses oli ülekaalus rõõmsamad ning tempokamad palad . Kahe armunute - peretütre ja sulase koosolemisel oli muusika lustakas ning romantiline. Kurati väljailmumisel aga pigem müstilisem. Laval toimunu sulandus muusikaga ühte. Teises vaatuses toimus palju dramaatilist - krati kiusamine, hoone põlemine, tööliste põgenemine, peremehe hukkamine . Helid olid salapärased ning sünged. Mõne pala ajal hakkas ka endal kõhe ning ärevus oli sees. Mulle isiklikult meeldis rohkem teise vaatuse muusika, sest see oli müstilisem ning mulle pakub isiklikult huvi salapära ja müstika. Kasutati ka palju värvi- ning tehnilisi heliefekte, mille tõttu oli kogu kontsert väga kaasahaarav.
Minu varasemased kogemused on seotud rohkem ooperite, operettide, pop-muusika kontsertidega ning antud kogemus oli hoopis midagi muud. Ma olen sellest balleti etendusest vaimustatud ja olen kindel, et selliseid külastusi tuleb mul tulevikus veel ette. Tundus, nagu tegemist on populaarse etendusega, kuna terve saal oli välja müüdud. Ma ei kahetse oma kontserdivalikus ja jäin etendusega väga rahule.
Lisa 1: Lisa 2:
Eduard Tubin, 1947 „Kratt” aastal 1944