Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised Luua 2012 Liblikõieliste sugukonna nimi eesti ja ladina keeles Liblikõieliste sugukond kuulub taimede Plantae alaliiki. Hõimkonna järgi liigitub katteseemnetaimeks Magnoliophyta. Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas
Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed. Liblikõieliste ja kõrreliste iseloomustamiseks ning valikuks potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik Rohusööda kvaliteeti mõjutab kõige enam heintaimede
Libilikõielised Hernes Kasvab mineraalmuldadel Võib kasvatada erinevate kultuuride järel On hea eelvili teraviljadele On tundlik põua suhtes Vajab kobedaks haritud mulda Valmib varem põlluosades, kus niiskust on vähe Kasvab hästi savimuldadel Maapähkel Kaunvili Sisaldab kaltsiumi, magneesiumi ja rauda Süüakse toorelt või röstitult Üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast On arenenud palju sorte, mis üksteisest erinevad Õied on kollased või valged Kaunad ei avane, on umbsed Kaunas on enamasti 13 seemet Põõsas on tavaliselt üsna tihe,5060 sentimeetri kõrgune Ristik Leidub nelja erinevat sorti: kassiristik, keskmine ristik, kuldristik, mägiristik, valgeristik. Kasutatakse loomadele söödaks ja rahvameditsiinis. Võib kohata igal pool. Liblikõieline taim. Aeduba Üheaastane rohttaim Valgurikas taim
Fifth level Tomat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Avamaal kasvab 0,5-1,5 m kõrguseks. On olemas punase-,roosa-,kollase-, oranziviljalisi sorte. Valmimata viljad sisaldavad alkaloidi solaniini. Baklazaani ja kartuli sugulane. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hernes Päritolu: Edela-Aasiast. Kuulub liblikõieliste sugukonda. Sisaldavad 5-7% valku. Aitab tõsta mullaviljakust. Tera raskus 0,05-0,5 g. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uba Päritolu: Lõuna-Ameerikast ja Mehhikost Kuulub liblikõieliste sugukonda. Seeme 0,25-0,70 g raskune. Kasvuaeg 45-60 päeva. Sisaldab keskmiselt 22% valku. Kasutatud kirjandus Vikipeedia.
Võrreldes kõrrelistega on liblikõielised suurema lõhustamatu NDF-ga, kuid NDF lõhustuvuse kiirus on liblikõielistel suurem (Hoffman et al, 1993). Lutserni rakuseinad on rohkem lignifeerunud ja vähem seeduvad kui kõrrelistel. Vartes ja kõrtes on ksüleemi ja sklerenhüümi kudede kontsentratsioon kõrge (Moore, Jung, 2001). Ksüleemi ja sklerenhüümi kudedel arenevad väga paksud sekundaarsed seinad, mis on tugevasti lignifeerunud. Liblikõieliste paksuseinaline ksüleem on põhimõtteliselt seedumatu, 133 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile vaatamata väga pikale vatsas püsimise ajale, kuid kõrreliste paksuseinalise sklerenhüümi koed on suures osas aeglaselt seeduvad (Jung, Engels, 2002). Sõltuvalt arengufaasist seedivad veised 60-70% kõrreliste NDF-ist ja 40-50%
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica
Generatsiooni aeg: iseloomustab aega millal tekib uus bakteri põlvkond. Ca. 20 minutit. Bakterid looudses. 1. Lagundajad ehk destruendid mullas ühes grammis on miljon erinevat liiki . garanteerivad ainete ringlemise ökosüsteemis. Lagundavad orgaanilist ainet. 2. Sümbiondid taimede, loomade aj seentega. Inimese nahal on 1012 (inimese lõhn). Sooletorus elab enamasti soolekepike (aitab moodustada K-vitamiini). Mügarbakterid. Mügarbakterid elavad liblikõieliste juurtel. Muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks nitraadiks. Veise maos elavad tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid bakterid mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi. Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid e. toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekandjaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Funktsionaalne toit
VIKK ISELOOMUSTUS Liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piim...
elutegevus, rohelised idulehed. Valguproteiini probleemid heintaimede kasvatamisel. Valk on proteiini kõige väärtuslikum osa, mis on iga elusa raku põhikomponent. Toorproteiin on kõigi taim- ja loomorganismis leiduvate lämmastikku sisaldavate ühendite üldnimetus. Nende ühendite koostis ei ole ühesugune. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitefaktor. Kõik taimsed söödad ei sisalda seda piisavalt. Rohkem kasvatada sobilikke taimi! Meetmed: 1. Laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2. Kasvatada enam ida-kitsehernest 3. Laiendada kaunviljade kasvupinda 4. Rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure I Rohusöödad Loomadele väga sobivad, saab kõike, mis vaja, Vajalik mahukus ja koredus, energia, proteiin, vitamiin ja mineraalainet. Kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi
ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka. Õige väheste saak on niidetuna söödaks kõlbmatu (luht-kastevars, sinihelmikas). Kõrreliste heintaimede tähtsus söödakultuurina põhineb nende bioloogilis-majanduslikel omadustel, nimelt nende suurel võrsumisvõimel, heal ädalakasvul, heal söödavusel ja suurel saagivõimel. Kõrrelised mitmeaastased heintaimed on liblikõieliste heintaimede kõrval väärtuslikumaid söödataimi. Nende kestus heintaimikus on pikem, osadel nendest on parem karjatamiskindlus kui liblikõielistel heintaimedel. Kõrreliste heintaimede puuduseks liblikõielistega võrreldes on nende madalam valgusisaldus, väiksem positiivne mõju mullaviljakusele ja suur lämmastikväetise vajadus viljelemisel mineraalmullal. Kõrrelised on enamasti vastupidavad talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele ja
Lääts ajaloost • Pärit Kesk-Aasiast • Üks esimesi toiduks kasvatatavaid kultuurtaimi • Söömine oli populaarne egiptlaste, roomalaste ja kreeklaste seas • Levis edasi Europaase, Aasiasse, Indiasse • Eestis talupoegade menüüs tähtsal kohal (läätseleen) Iseloomustus • Üheaastane rohttaim (25-60 cm kõrge) • Liblikõieliste sugukonnast • Õied on tillukesed, helesinised • Vili lame kaun, milles 1-3 läätsjat seemet • Harilik lääts-ainus viljeldav liik • Peamiselt toiduteravili, enim Indias Toiteväärtus • Maitseomadustelt ja toiteväärtuselt esikohal kaunviljade seas • 24-35% valke, süsivesikuid 48-53%, rasvu 0,6-2%, mineraalaineid 2,3-4,4% • B rühma vitamiinide allikas • Soodustavad seedetegevust, aitavad kontrolli all hoida
Taimedes toimub fotosüntees, mille tõttu eralduvad orgaanilised ained. Neid aineid tarbivad inimesed ja loomad. Neis toimub ainevahetus ning nad ka surevad ja nende laipu ja väljaheiteid lagundavad bakterid. Bakterid toodavad lagundamisel omakorda orgaanilisi aineid, mida tarbivad taimed. Mügarbakterid elavad peamiselt liblikõieliste taimede ja leppade juurtel ning moodustavad nende taimede juurtel silmaga nähtavaid mügaraid. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Toimub sümbioos e. Vastastikune kasulik kooselu. Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene reovete puhastamisel. Baktereid kasutatakse ka toiduainete valmistamiseks(piimhappebakterite abil), ravimitööstustes, põllumajanduses, energeetikas, sõjalistel eesmärkidel.
Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Punahirv on peamiselt levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja osaliselt Lääne- ja Lõuna-Aasias. Punahirvel on viie haruga sarved ja ta on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Taimed Kanada kuldvits on liik korvõielisi taimi kuldvitsa perekonnast.Eestisse ilutaimena sisse toodud võõrliik. Alates 1990. aastaist kiiresti invasiivsena levinud, peamiselt niitudel, jäätmaadel, teeservades. Galeega on liblikõieliste sugukonda kitseherne perekonda kuuluv taimeliik. Eestis esmalt söödakultuurina sisse toodud ja aretatud, on ta muutunud järjest laiemalt levivaks ohtlikuks invasiivseks võõrliigiks.
Loomade karjatamine Loengu konspekt Lehmade karjatamine Lehmad on karjatamise suhte väga nõudlikud. Kõige sobivamad on lehmadele kõrreliste alusheinte ja liblikõieliste rohked ning kõrreliste pealisheinte rikkad rohukamarad. Piimalehmade karjamaad peavad paiknema parasniisketel muldadel, võimalikult lauda ligidal. Liiga pikka tee karjamaale (> 2km) ja tagasi lauta põhjustab piimatoodangu languse kuni 20% ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha.
Bakterid 1)Kõige väiksemad üherakulised organsmid. 2)Moodustavad omaette batkerite riigi.(nad on eeltuumsed - pole tuuma) 3)Nad on tähtsad surnud orgaanilise aine lagundajad. Mügarbakterid - võimelised siduma õhulämmastikku, elavad nad sümbioosis liblikõieliste taimedega. Mullas on alati puudu lämmastikust. Tänu batkeritele ja seentele lagundatakse. Põllul on ka lämmastikväetis (sõnnik, lagunevad lämmastiku ühendid). Õhu koostises on lämmastikku üle 70%. Ükski organism ei ole võimeline seda kasutama, peale mügarbakteri. Bakteritel on ka halb külg - põhjustavad toiduainete riknemist(inimeste toit). Selle tulemusena tekib ebameeldiv lõhn. Selleks, et nt. piima kauem kasutadakse - bastoriseeritakse ta.
Harilik lääts (Lens culinaris) Praegu Eestis haruldane, kuid väga vana kultuurtaim. Viljeldi juba arvatavalt 8000–10 000 aastat tagasi Egiptuses ja Väike-Aasias. Liblikõieliste sugukonnast, üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras. Viljaks jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba
tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas mulla sügavamatesse kihtidesse või põhjavette. Mõningal määral eemaldatakse lupja saakidega. Rohkesti eemaldatakse mullast lupja liblikõieliste heintaimedega ja kapsaga. Mulda võib hapestada ka füsioloogiliselt happelised mineraalväetised. Kui vaba kaltsiumi ja magneesiumi ioonid eemaldada mullast võivad selle asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Kui pH on alla 3,5 , siis on tegu väga tugeva happelisusega; 3,6 4,5 tugevasti happeline; 4,6 -5,5 mõõdukalt happeline; 5,6-6,5 nõrgalt happeline ; 6,6 -7,2 - neutraalne
ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil. Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud
Tõrje: keemiline, taimejäätmete põletamine, resistentsed sordid. o Kurgi ebajahukaste o Kurgi-kuivlaiksus talvitub seeneniidistiku ja eostena taimejäänustel. Kasvuperioodil levib tuule, veepiiskade ja putukate abil. Tõrje: kasvuhoone õhustamine, haigestunud lehtede hävitamine. o Ristiku-varrepõletik haigustekitaja säilib seemnetes, taimejäänustel. Levib tuule abil kastega. Tõrje: seemned puhtida, keemiline tõrje. o Liblikõieliste pruunlaiksus talvitub taimejäänustel, taimedel, seemnetel. Levik kotteostega tuule abil. SEENED . tõrje: enne õitsemist pritsida fungitsiididega, seemnepõlde äestada sügisel. o Liblikõieliste laikpõletik kandub edasi seemnete ja taimejäänustega. Alates mai lõpust vihmapiiskade ja putukate abil. Tõrje: viljavaheldus, haigestunud taimik niita vara, seemned puhtida. o Liblikõieliste jahukaste talvitub taimedel ja taimejäänustel, levib õhuvoolude abil.
esimesel juhul väetatakse taimi kogu nende kasvuala (põllu) ulatuses, paiklikul väetamisel aga suunatakse väetis taimele võimalikult lähedale. Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Orgaanilistest väetistest sobib künni alla anda sõnnikut või liblikõieliste ädal haljasväetisena. Iga taliviljale antud sõnnikutonn vähendab mineraalväetistega antavat. Orgaaniline väetis katab seega, olenevalt kogusest, taimede lämmastikuvajadusest, kõrgete saakide saamiseks tuleks seetõttu kasutada lisaks mineraalväetisi. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures antavad kogused sõltuvad mulla varustatusest toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust.
VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ja on liigispetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid – koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid – koosnevad ainult aminohappe jääkidest AMINOHAPPED Valke moodustavaid aminohappeid on 20. 8 aminohapet on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ja need peab saama toiduga. Biofunktsioonid
Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede kõrgus on 0,8-1,8 meetrit. Lehemass on keskmises kolmandikus. kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks liitriteks N: timut, h. kerahein, punane nstik, hübriidlutsern
Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Päevalill Üks väheseid PõhjaAmeerikast pärit kultuurtaimi Indiaanlased on teda kasutanud vähemasti 5000 aastat Euroopasse jõudis 1510. aastal Eelistab sooja temperatuuri Mõõdukas parasvööde Ei vaja palju niiskust, mõõdukalt sademeid Kasvab hästi liivastel ja savistel muldadel Armastab päikesevalgust Hispaanias, USAs, Brasiilias, Argentiinas
1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese elus: + -piimhappebakterid bakter haigusedetanooli tootmineravimite tootmiseksreovete puhastamiseksBakterirakk:tuuma pole.pärilikuse ainemitokondreid poleLoomarakk:tuum esinebpärilikuse ainemitokondrid olemas-varustavad rakku energiagaTaime-ja loomaraku erinevus:rakukestkloroplastid(taimerakk)vakuool(taime rakk)Rakutuum-juhib raku elu tegevusttsütoplasma-toimub raku elu tegevus.rakumembraan-
Gaasiline õhulämmastik õhulämmastikku võivad siduda nii mullas vabalt elavad kui ka taimedega sümbioosis olevad mügaraid moodustavad bakterid. *Mullas vabalt esinevate õhulämmastikku siduvate bakterite alla kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel.
Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
a) hapendatud piimatoodete valmistamine: hapukoor, jogurt (Keefir on segajuuretis-pärmid) b) köögiviljade hapendamine: hapukapsad, -kurgid, -tomatid c) mikrobioloogiline äädikas: õunaäädikas nt d) salaamivorstide valmistamine 2) Meditsiin: a) antibiootikumide saamine !!! (enamus AB-st aaktinomütseetidest tänapäeval) b) vaktsineerimine c) bakterkultuurid seedekulgla rikastamisekt peale AB-ravi (probiootilised bakterid) (reisile) 3) Põllumajandus a) bakterväetised (liblikõieliste kultuuride mulda rikastatakse lämmastikuda) b) bruloonsilo juuretised (valged pallid, sees bakterijuuretised) c) biotõrje kasutamine katmikaladel (kasvuhoonetes) (konkurentsiga tõrjuda seenhaigusi) 4) Energeetika a) metaani kasutamine * prügimägedest eralduva metaani kogumine ja põletamine * sea lägast metaani tootmine b) bioetanooli tootmine- toodetakse teatud bakterite mitte pärmide abil. Taimsete jääkide (suhkruroo-, puuviljatööstusejääkide) baasil
Lääts (Lentil) Lääts kuulub kaunviljade hulka, üheaastaste rohttaimede perekonda, liblikõieliste sugukonda. On olemas 10 läätse liiki. Ainus viljeldav liik on harilik lääts (Lens culinaris). Lääts on 25-40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Õied on valkjad või õrnsinised. Ta on üks esimesi põllukultuure. Vili on lame, lühike kaun, sisaldades ainult 1-3 seemet ja seetõttu on lääts saagikuselt väga tagasihoidlik. Seemned on seibikujulised läbimõõduga 3-9mm. Idulehed oranzid või kollased, harva rohelised.
Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! 1 -1,5m, harva kuni 1,8m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurmised lehed meenutavad esmapilgul kullerkupu lehti, on pikarootsulised, sõrmjalt 3 - 5 osaks jagunenud ja alumisel pinnal karvased. Varrelehed on väiksemad ja tihti rootsuta. Õied on pikas tihedas kobaras peavarre ja külgharude tippudes, kahvatukollased ja meenutavad veidi liblikõieliste õisi. Ka viljad on kaunataolised, tegelikult on tegemist aga kukkurviljaga. Ühes puhmikus võib olla 1 kuni 6 õisikuvart.Vegetatsiooniperiood kestab mai algusest septembri lõpuni. Õitsemine algab juuni lõpul - juuli algul ning kestab keskmiselt kolm nädalat. Külgharude õisikud arenevad tavaliselt hiljem kui peavarre õisik. Putuktolmleja. Kukkurviljad valmivad augustis. Seemned idanevad kergesti ja noored taimed hakkavad õitsema teisel arenguaastal Kasutamine
• Vili aitab taimel ka levida Varred ja lehed • Juhtsooned keerukamad – moodustavad torustike süsteemi • Lehtede ehitus erineb olenevalt kasvukohast. Meile tähtsad viljad, • õied. Kirjuta vihikusse, kuidas inimene õisi ja vilju kasutab. • Lisa mõni näide Meile tähtsad õied ja viljad • Tärkliserohked teraviljad on tähtsaim toiduallikas • Peamine taimne valguallikas on liblikõieliste seemned • Suure õlisisaldusega seemnetest ja oliividest valmistatakse toiduõli • Erinevaid vilju kasutatakse toiduks nii värskelt kui töödeldult • Jookide valmistamiseks kasutatakse kakaoube, kohvipuu seemneid ja idandatud otra. Meile tähtsad õied ja viljad • Kasutatakse toidu maitsestamiseks (köömned, pipar, vanill jms.) • Ravimiks • Kangast ja vatti saadakse puuvillapõõsast • Ilutaimed
Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad, liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa Kaer talub suvist kuuma ja kuiva ilma halvemini kui oder ja nisu, olles nendest niiskusenõudlikum. Seepärast vajab võimalikult varajast külvi, eriti tundlik on veepuudusele just loomise ajal. Sademed loomisel ja sellele järgneval perioodil põhjustavad hilisvõrsete tekkimist ja
terviklik hingamisprotsess. Hapniku asemel kasutatakse glükoosi lagundamise viimases etapis, hingamisahela Lämmastikku siduvad mügarbakterid reaktsioonides, mõnda muud ainet, näiteks liblikõieliste juurtel väävlit, nitraate või rauda. Anaeroobne hingamine ei ole sama tõhus kui aeroobne hingamine, kuid see mängib olulist rolli globaalses väävli-, lämmastiku- ja süsinikuringes.
kemosünteesivad nt tsüanobakterid ehk rahvakeeles sinivetikad Bakterite osa looduses 1. Lagundajad mullas – ühes grammis on miljon erinevat liiki – garanteerivad ainete ringlemise. 2. Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal on 10¹² (inimese lõhn). suus 10¹º sooles 10¹³ (500 eri liiki) flatu ninas 10³ Antibakteriaalsed seebid? Soolekepikesed (Escherichia coli) Mügarbakterid –liblikõieliste juurtel seovad õhu lämmastikku Veise maos tselluloosi lagundajad. Inimene kasutab funktsionaalset toitu … toidule on lisatud midagi, et see parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt – lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. “Hellus” sisaldab Eestis patenteeritud Lactobacillus fermentum ME-3, mis hävitab düsenteeria, salmonelloosi ja ateroskleroosi. L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas
tootma viirusosakesi, rakk hukkub; lüsogeenne- tungides rakku viiruse pärilikkusaine ühineb raku pärilikkusega ja paljuneb rakuga rakku hävitamata. 59. viirusevektor- selle abil asendatakse vigased geenid rakus tervetega 60. plasmiid- väikesed DNA-rõngad bakterirakkudes, mille abil geene kasutatakse eri olukorras 61. antibiootikumid- bakterhaiguste vastased ravimid, mida toodavad teised bakterid, hallitusseened 62. mügarbakterid- liblikõieliste ja leppade juurtel elavad bakterid, kes aitavad taimel siduda õhulämmastikku 63. saprotroof- surnud organismidest toituvad organismid 64. mükoriisa- taime juurtel ja seeneniidistiku vaheline koostöö.
VALKUDE METABOLISM Valkude metabolism - üks osa lämmastikuringest. Gaasiline lämmastik (N2 ) moodustab -80% atmosfäärist. Lämmastiku üldhulk Maal on ~4 x10 15 tonni = ~80 t/m2 LÄMMASTIKU FIKSEERIMINE · Molekulaarne (gaasiline) N2 Assimileerivad ainult mõned mikroorganismide ja vetikate liigid, sh mulla mikroorganismid (Azotobacter, Klebsiella, Clostridium) liblikõieliste taimede juurte sümbiootiline mikrofloora (Rhizobium) vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD
Sellist üleminekut nimetatakse nitrifikatsiooniks, vastupidist protsessi näiteks bakterite toimel aga denitrifikatsiooniks. Paneme tähele, et veekogude hapnikusisaldusest sõltub ka eelmainitud redoksprotsesside aktiivsus. Näited element lämmastiku ringlusest: · Taimede mineraalne (nitraadid) toitumine surnud taimede lagundamine bakterite ja seente poolt ammooniumühendid mullas nitritid mullas taimede mineraalne toitumine Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2 Ammonifikatsioon - orgaaniliste N-ühendite (valgud jm.) lagundamine ammooniumi tekkega Nitrifikatsioon - ammooniumi oksüdatsioon nitritite ja nitraatideni Denitrifikatsioon - `nitraatne hingamine', nitraatide redutseerimine molekulaarse lämmastikuni Lämmastiku fikseerimine mõnede prokariootide võime kasutada molekulaarset lämmastikku Fosforiringe
Eriloomaliikide karjatamine Lüpsilehmad 1. Lehm sööb päevas kuni 100kg rohtu 2. Karjamaa vajadus: madalasaagilisus0,5-0.6ha,Kõrgesaagilisus0,3-0.5ha 3. Karjagrupi suurus 200-250 lehma,Sobivaiks 150-200lehma 4. Koplite arv : kahepäevased:15-18koplit , ühepäevased:28-32 koplit 5. Karjatamise vaheaeg - 30päeva 6. Loomad söövad 10h , mäletsevad 6h 7. Heal karjamaal saab 15-16kg piima rohu arvelt 8. Loomad joovad päevas 60-80l vett Noorkarja karjatamine 1. 6-8kuust-lehmani on noorkari, kuni 6 kuu on vasikas 2. Söövad päevas 25-40kg heina 3. Noorkarja ja lüpsilehmade vahele peaks jääma 1-2 tühja koplit 4. Karjamaa vajadus 0,3-0,4ha 5. Koplite arv 8-10 6. Pullvasikad 30-50 looma 7. Rohukamar väheviljakas ei tooda piima,seedeorganid kujuneksid mahukaks VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale ...
peediliigid, päevalill. (Samal kohal ei tohi kasvatada enne 3...6 aasta möödumist, lina puhul peab vahe olema tingimata 5...6 aastat). Kultuuride väärtus eelviljana: 1. Head eelviljad: rühvelkultuurid (kartul, mais, söödajuurviljad, köögiviljad), eriti need, mida intensiivse kasvuaegse vaheltharimise kõrval väetatakse ka orgaaniliste väetistega. 2. Keskmise väärtusega eelviljad: üheaastased liblikõielised kultuurid (hernes, vikk, põlduba), teraviljade ja liblikõieliste segukülvid, raps ja rüps. 3. Halvad eelviljad: teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teraviljade kasvu ja arengut. Külvikorra koostamise lähtealusteks olekski: 1. Kesksel kohal on liblikõielised heintaimed. 2. Väga hea umbrohtude allasuruja on ristiku ja kõrreliste segu, võimaldab jagu saada ohakast. 3. Kaer allakülvina liblikõielistega surub alla orasheina.
Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. 4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 5.Mis on mulla veereziim, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud
Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. 4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 5.Mis on mulla veereziim, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud
Mahepõllumajandus. MAHEPÕLLUMAJANDUS ON loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. MULLAVILJAKUST säilitatakse ja parandatakse: liblikõieliste taimede abiga, kes toodavad mullas mügarbakterite abiga lämmastikku ehk rikastab mulda toitainetega. Orgaaniliste väetistega (nt sõnnik), samuti rikastab mulda. Viiepõllusüsteem, mis tähendab, et teatud aastate järel kasvatatakse erinevaid taimeliike ühel põllul. Selle abiga saab põld puhata ja toitaineid koguda. Nt 2 aastat kasvatatakse kõrrelisi taimi, siis 2 aastat kasvatatakse liblikõielisi taimi ja 1 aasta mustkesa.
Aminohapete metabolism 1. Millistes piirides võib lämmastiku metabolismis N oksüdatsiooniaste muutuda Tooge näiteid erineva N oksüdatsiooniastmega ühenditest. Muutuda võib siis III V. N2, NO2-, NH4+, NO3-. 2. Millised toodud organismidest on lämmastiku-fikseerijad (omastavad atmosfääri N 2)? a) kõik taimed b) kõik mulla mikroorganismid c) teatavad mulla bakterid d) kõik loomad e) mõningad tsüanobakterid [Anaeroobid. Liblikõieliste taimede juurtel resideerivad bakterid!!] 3. Ensüüm nitrogenaasi kompleks N-fikseerivates organismides (rohkem kui üks õige) a. koosneb peamiselt dinitrogenaasist ja dinitrogenaasi reduktaasist b. koosneb peamiselt glutamiini süntetaasist c. taandab õhus sisalduva N ammooniumiks 2 d. nitrifitseerib NH nitritiks 4 + e
VIIRUSED Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed,
MAAPÄHKEL Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel. Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee- les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal
sugukonna kasteheina perekonnast. Puhmarinne Kanarbik Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on mitmeaastane igihaljas puhmas kanarbikuliste sugukonnast, kanarbiku perekonna ainuke liik. Rohurinne Punane aruhein Punane aruhein teeb muruvaiba tugevaks, nii et selle peal võiks muretult kõndida. Rohurinne Mägiristik Mägiristik (Trifolium montanum) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast. Täname vaatamast.
Kindlasti kasutada orgaanilisi väetisi, manustada sügisel. Kevadel antav sõnnik peab olema hästi käärinud või komposteeritud. N’ga üleväetamisel pikeneb kasvuperiood. PK-väetised vastavalt tarbele. P vähendab N’ga väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 1 43. kultuurrohumaade väetamine. Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P’st. 44. põldheina väetamine –Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N’i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N’i nädal
kasvu pärsimiseks d) puhastuses bakterid on osa biopuhastites tekkivast biokilest 12. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? a) Lagundavad jääkaineid ja surnud organisme, sinivetikad (tsüanobakterid) koos vetikatega toodavad märkimisväärse koguse hapnikku b) Oluline osa mulla kujundamisel c) Moodustavad laguahelaid, osalevad fotosünteesis d) Elavad sümbioosis taimedega nt mügarbakterid, kes elavad liblikõieliste juurtel Antiseptika - võitlus infektsiooniga erinevaid keemilisi vahendeid kasutades, kas haavas või väljaspool haava. Aseptika - mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega (kõrge temperatuur nt). Steriilimine - eseme kõrgel temp kuumutamine, et vabaneda bakteritest.
Kasutatakse külvikordi, kus erinevad köögiviljad on pidevas ringluses. Sedasi saavutatakse, et muld saab pidevalt juurde neid toitaineid, mis on eelmise kultuuri kasvatamisega ära kulunud. Alati külvatakse ka mõnda liblikõielist taimekultuuri, sest neil on võime siduda ning edastada mulda, õhus leiduvat lämmastikku. Taimetoiduliste koduloomadeta ettevõttes küntakse selline taimemass mulda. See jääbki sinna orgaaniliseks väetiseks. Loomadega majapidamises kasutatakse liblikõieliste taimed ära söödana. Talutöölised ei puutu põllupidamisviiside ohutuse tõttu kokku ka potentsiaalselt ohtlike saasteainetega. Seetõttu on mahepõllundus väiksema terviseriskiga ka tootja jaoks. Mahetoidu tarbimine aitab säästa keskkonda ja tervist, sest mahepõllumajandus ei koorma ümbrust sünteetiliste väetiste ega taimekaitsevahenditega. Mahepõllumajandus on intensiivne informatsiooni tarbija, sest mürkidevaba tootmine nõuab märksa suuremat läbimõtlemist oma tegevuses
16. Mis on steriilimine? Kuidas säilivad steriilitud toiduained? Mida veel peale mõningate toiduainete tihti steriilitakse? Steriilimine on toiduainete töötlemine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Steriilitud toiduained säilivad kaua, kuna hävivad ka bakterirakkude spoorid. Peale toiduainete steriilitakse ka meditsiinivahendeid. 17. Mis on bakterite tähtsus looduses? Nad lagundavad surnud organisme ja elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku ühenditeks. 19. Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga bakterid, kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. 20. Kuidas saab inimene ennast haigusttekitavate bakterite eest kaitsta? Bakterhaiguste vältimiseks kasutatakse vaktsiine. 21. Mis on antibiootikum
liikuvad (nt P, Ca, K, Mg). Elemente saadakse kivimite murenemise teel. Biogeokeemiliste aineringete häirimine Eriti problemaatiline just lämmastiku (N) ja fosfori (P) ringe häiringud Põhjus: tööstuslikud ja põllumajanduslikud protsessid Mõlemad elemendid on hädavajalikud taimede kasvuks, seega on põhiprobleemiks väetiste tootmine ja nende kasutamine Lämmastiku sidumine Looduslikult toimub lämmastiku sidumine atmosfäärist nt liblikõieliste taimede juurtel sümbiootiliselt elavate mügarbakterite abiga. Taimed ise ei ole võimelised atmosfäärist N omastama. ÖKOSÜSTEEM ÖS funktsionaalne süsteem, mille moodustavad organismid ja neid ümbritsevad keskkonnatingimused ning nendevahelised seosed. ÖS on isereguleeriv ja arenev tervik. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva
annaabi.ee 
