Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Energiat saab toota ka hapnikuta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks saiataigen kerkib?

Mõisted
Anaeroobne – ilma hapnikuta.
ENERGIAT SAAB 
Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine – glükoosi osaline 
lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat 
TOOTA KA ILMA 
muudetakse piimhappeks või etanooliks.
Piimhappekäärimine – anaeroobne glükolüüs, mida 
HAPNIKUTA
teostavad mõned  bakterid  ja seened, aga hapniku  puudusel  ka ka 
loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on  piimhape .
Etanoolkäärimine – anaeroobne glükolüüs, mida teostavad 
Õpik lk 30-33 
mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on 
etanool  ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses.
Kristel  Mäekase ja Kersti Veskimetsa 
Anaeroobne  hingamine  – terviklik rakuhingamise protsess, 
ettekanne uue õppekava täiendustega
milles hapniku asemel kasutatakse  hingamisahela  reaktsioonides 
näiteks väävlit,  nitraate  või rauda.
Hapnikuvaestes oludes salvestub 
1.  Piimhapekäärimine
energia anaeroobsel glükolüüsil 
(hapniku puudusel) ehk käärimisel
Piimhappebakterite elutegevuse käigus; nii toodetakse 
mitmeid toiduaineid – jogurtid,  juustud , hapupiim,  keefir
Nii saavad energiat bakterid ja pärmseened, hapniku 
hapukapsad/ kurgid  jne.
nappusel aga ka päristuumsed  rakud .
Glükoos  → 2 piimhape (C H O )
3
6
3
Glükolüüs – glükoosi lagundamine, tekib 2 
2 ADP + 2P
2 ATP
pürovaadimolekuli, toodetakse 2 ATP-d ja 2 NAD-d.
Anaeroobse  glükolüüsi tulemusena muudetakse pürovaat 
sültuvalt organismist piimhappeksetanooliks või 
mõneks muuks vähem levinud aineks.
Hapupiima saamine on  biotehnoloogia
Helluse toodetes on eriti head     
piimhappebakterid –  Lactobacillus  ME-3
Toiduainetetööstuses
juba  sajandeid :
juust,  kohupiim ,  jogurt jt 
piimatooted
1
Anaeroobne glükolüüs võib 
2.  Etanoolkäärimine
toimuda...
...ka lihastes hapniku puudusel. Treenimata 
Glükoosi lagundamine pärmseente toimel. 
lihastes põhjustab valu, väsimust ja 
Eraldub süsihappegaas.
krampe tõenäoliselt piimhappe
kuhjumine .
Glükoos  → 2  etanool  (C H OH) + CO ↑
2
5
2
Hiljem piimhape kandub verega maksa ja 
2 ADP + 2P
2 ATP
lagundatakse seal püroviinamarihappeks, 
mis liigub edasi tsitraaditsüklisse.
Veini ja õlle valmistamine.
Loe lisaks õpik lk 32 teksti „Piimhappe müüt“ ehk 
saa teada, miks on lihased raske pingutuse järel 
valulikud.
Miks saiataigen kerkib? 
Taina pinnal lõhustavad pärmirakud suhkruid aeroobsel 
glükolüüsil. Taina sees, anaeroobsetes tingimustes, 
toimub aga etanoolkäärimine, mille tulemusena tekkinud 
CO2 panebki taina kerkima, tekkinud etanool kaob saia 
küpsetamisel.
Etanoolkäärimine 
Käärimise teel on võimalik valmistada 
Anaeroobne hingamine  EI OLE 
põllumajandusjäätmetest (nt  suhkruroost
anaeroobne glükolüüs
biokütust, mida lisatakse bensiinile vähendamaks 
Paljud bakterid suudavad hingata ilma 
fossiilsete kütuste kasutamist.
hapnikuta.
Etanoolkütuse kasutamine on laialt levinud 
Anaeroobse hingamise korral toimub 
Brasiilias ja USA-s.
terviklik hingamisprotsess
Hapniku asemel kasutatakse glükoosi 
lagundamise viimases  etapishingamisahela  Lämmastikku siduvad 
mügarbakterid 
reaktsioonides, mõnda muud ainet, näiteks 
liblikõieliste juurtel
väävlit, nitraate või rauda
Anaeroobne hingamine ei ole sama tõhus
kui  aeroobne  hingamine, kuid see mängib 
olulist rolli globaalses väävli-, lämmastiku-
ja süsinikuringes.
2
Anaeroobsed  loomad
Kasutatud materjal:

http://www.teachersdomain.org/sci/life/index.html
• In the depths of the Mediterranean Sea, a 
team of researchers has  discovered  the  first  

http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/cell/krebs/index.html
animals  that  live  their  entire   lives   without  

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/MitoChondria.jpg
oxygen . Instead, the animals thrive in an 

http://www.life.uiuc.edu/crofts/bioph354/nad.html
environment  surrounded  by 'poisonous' 

http://www.efn.uncor.edu/dep/biologia/intrbiol/cdel2.ht m
sulphides.  These  are  tiny  (less  than  1 mm in 

http://kentsimmons.uwinnipeg.ca/cm1504/respiration.ht m
length ).
• The animals belong to the phylum Loricifera .
• Significantly, these animals  lack  
mitochondria.
http://www.biomedcentral.com/1741-7007/8/30/abstract
3
Energiat saab toota ka hapnikuta #1 Energiat saab toota ka hapnikuta #2 Energiat saab toota ka hapnikuta #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anmanna Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Glükolüüs
32
ppt

Glükolüüs

molekuli. Seega ühe glükoosi molekuli kohta TSITRAADITSÜKKEL tekib kokku 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. HINGAMISAHELA REAKTSIOONID Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Moodustunud NAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis. Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub H2O. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12 NADH2 + 6O212 NAD + 12 H2O 36 ADP + 36 Pi  36 ATP C6H12O6  6CO2 + 6H2O 38 ADP + Pi  38 ATP Kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel moodustuda 38 ATP molekuli. Glükolüüsil saadi 2 ATP molekuli Hingamisahela reaktsioonide tulemusel veel 36 ATP http://www.teachersdomain

Bioloogia
Energia vabaneb toitainetest rakuhingamisel
4
pdf

Energia vabaneb toitainetest rakuhingamisel

oluliselt suurem saagis, võrreldes anaeroobse ehk hapniku osaluseta toimuva protsessi ­ glükolüüsi ­ saagisega, milleks on 2 ATP molekuli. Hapniku biogeenne teke Maa Rakud saavad energiat molekulide atmosfääri lagundamisest Organismile vajalik energia vabaneb toitainetest protsessis, mida nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos on peamine organismisisene energiallikas.

Bioloogia
Bioloogia konspekt-aine- ja energiavahetus-ATP-fotosüntees
22
docx

Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees

vajaliku eluta loodusest sigimisse Puudused Saadud energia Sõltuvad toidust ja suunatakse C teistest organismidest, puudumiseks org. võivad surra toidu ühenditeks. puudumisel Ekstreemsed tingimused ei ole sobilikud 3. Kuidas on võimalik energiat saada?  Päikeselt valgusenergiaga  Keemilist energiat otse eluta keskkonnast ehk anorgaanilistest ühenditest  Toiduks tarbitud orgaanilistest ühenditest 4. Nimeta süsiniku allikad  Eluta keskkonnast pärit ühendid  Organismide toodetud orgaanilised süsinikuühendid 5. Assimilatsioon ja dissimilatsioon Metabolismi protsess ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON Ehk Ehk

Bioloogia
BIO METABOLISM
9
docx

BIO METABOLISM

BIO METABOLISM METABOLISM ehk ainevahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi ja lagundamisprotsess ELUKS ON VAJA ENERGIAT JA SÜSINIKKU lk 811 elusorganismid on võimelised omastama 2te liiki energiat-- valgusen. ja keemilist en. OKSÜDEERUMISE käigus aine koostises olevate aatomite elektonide arv väheneb, aatomitevahelised sidemed lõhutakse ning VABANEB EN. nt: rakuhingamise käigus lagundatakse glükoos CO2ks ja O2 läheb vee koosseisu REDUTSEERUMISE käigus lisandub aatomitesse elektrone (elektronide arv suureneb),

Bioloogia
Aine- ja energiavahetus
10
doc

Aine- ja energiavahetus

Aine– ja energiavahetus I. Metabolism Metabolism on kõik organismis toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad ise vajalikke orgaanilisi aineid. Sünteesimiseks kasutavad nad valgusenergiat või keemilist energiat. Näiteks: taimed, samblikud, vetikad. Heterotroofid on organismid, kes ise orgaanilisi ühendeid moodustada ei oska ning saavad eluks vajalikud orgaanilised ained toiduga. Näiteks: loomad ja seened. Sapotroofid on (seened) organismid, kes toituvad surnud orgaaniliselt ainest. Näiteks: musttäpphallik. Miksotroof on on organism, kes vastavalt keskkonnale saab oma ainevahetust muuta. Näiteks: roheline silmviburlane, kärbsepüünis.

Bioloogia
BIOLOOGIA-fotosüntees-paljunemine-areng
17
rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

sünteesi. 2H2O ­ 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 ­ C6H12O6 + 6H2O + 12NADP Saadus: glükoosi süntes. 18 ATP ­ 18 ADP + Pi (i alaindeks) Sünteesi protsessis energiat kasutatakse. Fotosünteesi tähtsus *Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks * Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides * Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel *Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) CO2/ O2? *Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus. *Ebaharilikes tingimustes võivad taimed õhku eraldada sama palju või isegi rohkem CO2, kui sealt eemaldatakse

Bioloogia
Mikrobio II eksamiks kordamine
35
docx

Mikrobio II eksamiks kordamine

Sulfiidist moodustatakse aminohape tsüsteiin, mida kasutatakse edaspidi väävlit sisaldavate orgaaniliste ühendite sünteesil. Sulfaadi assimileerimiseks läheb vaja NADPH-d. NADPH-d toodetakse rakus peamiselt pentoosfosfaaditsüklis, kus toimub järjest 2 NADP seoselist dehüdrogeenimist. 3 Osa mikroobe vajab siiski redutseeritud väävlit. Nt osa metanogeene saavad S allikana kasutada ainult sulfiidset S. Redutseeritud väävlit vajavad: Tioonbakterid (saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist); Fototroofsed S-bakterid (kasutavad H2S, tiosulfaati või So redutseerijana fotosünteesil); väga paljud arhed vajavad S. Nad kas oksüdeerivad väävlit või redutseerivad seda. Mõned liigid saavad teha mõlemat (Acidianus). Thioploca saab energiat H2S oksüdatsioonist ja talletab vaheproduktina väävliteri rakku. Thiomargarita namibiensis (tioonbakter) on väga suur bakter, kelle peaaegu kogu raku võtab enda alla nitraadivakuool.

Mikrobioloogia
Bioloogia õpik 11 klass II
28
docx

Bioloogia õpik 11 klass II

1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun