Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Leping, pärimine ning isavõim rooma õiguses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pärand, roomaepingupool, patriaepingud, contractus, pärimisõigus, isavõim, hereditas, riigiteataja, pärimine, pärimisõiguse, obligatsioon, teatavaepingupooled, järjekorra, avaldust, 2016, juristid, metus, kehtetu, ettekujutus, ajavahemik, testato, pärijatel, alanejad, vahekorrad, eestkostjaepinguõigus, pärimisseadus, perekonnaseadus(seadusjärgne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamendis poolt oma eluajal tehtud ühepoolse tahteavalduses e. testamendis nimetatud õigusjärglas(t)ele ja (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1). testamendis määratud tingimustel. Eesti pärimisõigus tunnistab seega kolme pärimise alust ehk pärimise liiki: Testament on pärandaja ühepoolne, seadusega ettenähtud korras ning vormis tehtud tahteavaldus e. tehing, milles pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. · seadust e. pärimist seaduse järgi (ex lege e. ab intestato) e. pärimise liigina - seadusjärgset
mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu võtta. Kõik pärandaja õigused ja kohustused lähevad pärijale üle alles pärandi vastuvõtmisega (vastuvõtusüsteem). Isik muutub alates pärandaja surmamomendist automaatselt pärijaks, kuid tal on õigus teatud aja jooksul pärandist loobuda (loobumissüsteem). Pärandaja- isik, kelle vara läheb tema surma korral üle ühele või mitmele isikule.
Perepoeg pidi pärandi pereisale andma. Pärimisele kutsumine toimus: Testamendi teel- a testato- Seaduse alusel- ab intestato- Pärimislepingut-rooma õigus ei tundnud,moraali vastane Pärijate liigid: Ühtedel oli pärandi saamine kergem, teistel raskem Heredes sui-Pärijad on isikud,kes on pärandaja võimu all ,näiteks lapsed Heredes extranei- Isikud, kes ei seisa pärandaja võimu all Hereditas iacens-lamav pärand. Surmamomendi ja pärandi kättesaamise momendi ajaline vahe. Roomas polnud lubatud pärida samaaegselt sama pärandit osalt testamendiga ,osalt seaduse järgi. Pärida saab kogu pärandit kas testamendi v seaduse alusel. Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku
culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks
Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui seadusjärgse pärimise puhul. Pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole, kes pärimismenetluse algatamise avalduse alusel algatab menetluse. Avalduse, mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. 6 1 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 2 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 10 3 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13 5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553. (19.01.2015) 4 Pärimismenetluse algatamiseks tuleb notarile üldjuhul esitada pärandaja surmatunnistus;
Haldusmenetlus on menetlus (arutlus, diskussioon õiguse leidmiseks), mis on seotud füüsilise isiku haldavate asjadega, et heaolu eest seista. 4. Millised on põhikaristused väärtegude eest karistusõiguses? Füüsilisele isikule rahatrahv, mis määratakse baassumma (60 krooni) kordsetes ja arest kuni 30 päeva., Juriidilisele isikule trahv 500 500 000 krooni. 5. Millised tehingud on tühised tsiviilõiguse alusel? Tühised tehingud tsiviilõiguses on lepingud, mis on valesti koostatud, mis ei vasta nõuetele, aegunud lepingud, võlakirjad. Tehingud, millel puudub vastav notariaalne osa või mis on muul viisil kehtetu, aegunud või valesti koostatud. 6. Kes on õiguskorras eraõiguslikud juriidilised isikud? Eraõiguslikud juriidilised isikud on kajastatud äriregistris. Neil on põhikirjad ja ühingulepingud. Näiteks OÜ või AS, tulundus või MTÜ, füüsilisest isikust ettevõtja jne. 7
seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; 3) vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. (2) Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. 17.Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused: Testamendi mõiste(1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Liigid : Notariaalselt tõestatud testament: (1) Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak
nõudeõigused ja kohustused, mis tulenevad lepingutest või lepinguvälistest kohustustest. Pärida ei saa selliseid pärandajale kuulunud õigusi ja kohustusi, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Näiteks õigus saada alimente, perekonnasuhetest tulenevad õigused ja kohustused, poliitilised õigused jne. Pärija - isik, kes on nimetatud pärijana seaduses või pärandaja viimse tahte avalduses (testamendis või pärimislepingus) on potentsiaalne pärija. Tema pärimisõigus selgub alles pärast pärandi avanemist. Alles siis selgub, kellel on õigus pärida, s.o õigus pärand vastu võtta, see vast võtmata jätta või pärandist loobuda. Alles pärandi vastuvõtmisega tekib pärija, kellele on pärandaja õigused ja kohustused üle läinud. Pärandvara jääb pärandi vastuvõtnud pärijate kaasomandiks ning kaaspärijad valdavad, kasutavad ja käsutavad seda asjaõiguse normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus; * testament;
12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe saab tuleneda lepingust või seadusest. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seadusest tulenevad võlasuhted on lepinguvälised võlasuhted. Igasugune leping toob endaga kaasa võlasuhte (eraõiguslik). Võlasuhte lepingud on soovitavalt kirjalikul moel (Võlasuhte tõestamine suuliselt on võimatu. Võlaõigusseadus eeldab, et leping on koostatud kirjalikus vormis) Lepingud mis tehakse võivad avaldada mõju ka kolmandale isikule, kuid kolmandal isikul võivad tekkida mingit nõuded. (Kunstiakadeemia näide lepinguväline võlasuhe need isikud, kes elasid krundi kõrval, polnud mingit lepingut. Tulenevalt sellest lepingust, kõik müra puurimine jne võib kaasa tuua lepinguvälise suhte kolmanda isikuga
kodifitseerimise. Iseloomulik oli karistuste julmus. Vanim tänini säilinud on Hammurapi seadustekogu. Euroopa jaoks on olulisem prohvet Moosese seadused (sh 10 käsku) Aja jookusl hakati arvestama süüteo ettekavatsetuseta või tahtmatusega Mis on õigussüsteem? Õigussüsteemiks nim. ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühtse terviku Euroopas kujunes aniikaja lõpul Rooma õigus, mis kodifitseeriti aga alles 6.saj pKr Ida-Rooma keisri Justinianuse käsul Rooma õigus segunes hiljem barbarite tavaõiguse ja feodaalõigusega Tekkis uus Mandri-Euroopa õigussüsteem Suured muutused toimusid 17.-19. saj seoses revolutsioonide ja rahvusriikide tekkega Esile tõusid inim- ja kodanikuõiguste teemad Kujune 2 allsüsteemi: 1. Romaani ehk Prantsuse süsteem
sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad. Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond
samasisuliste asjade lahendamise kohustusliku jõu. Kohus/haldusorgan varustatakse õigustloova pädevusega. Tnp õigusvormina kasutusel anglo- ameerika õiguses. · Leping kokkulepe, kohustuslik vaid osapooltele. Õigusvorm vaid siis kui ta määrab kindlaks poolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt rahvusvahelised lepingud, millest juhinduvad ka teised subjektid. Ka tööõiguslikud kollektiivlepingud. · Normatiivakt ehk õigustloov akt levinuim, õigusvorm. Riigi poolt kehtestatud, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. Suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid: 1945 ÜRO põhikiri ja 1948 vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsioon. Aktsepteeritud kõikjal
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND I aasta Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendajad mag.iur. Tartu 2012 I Kaasuse tekst 1 Afiliusel on poeg Alfens ja sellel omakorda poeg Carus. Carus ja Alfens on mõlemad Afiliuse võimu all. Alfens soovib avada pottsepatöökoda ja palub selleks oma isalt raha. Afiliuse arvates on aga käsitöö vabale roomlasele alandav ja ta keeldub
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on
2) Täidesaatva võinu akte (valitsuse korraldus) 3) Kohtuorganite akte (kohtuotsus) 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte (riigikontrolli kontrolliaruanne) 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tehing – toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Ühepoolsed - nt pärandamine testamendiga Mitmepoolsed – lepingud, nt ost-müük Võib teha mistahes vormis, kui seaduses pole sätestatud kohustuslikku vormi o Kirjalik vorm – tehingudokument peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seadus ei sätesta teisiti o Kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või kinnitamine; võrdseks loetakse tehingu elektrooniline vorm (digiallkiri)
abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. Sundosa on pool pärandiosast, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. 20) Pärimisleping Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik. Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisele. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingut ei või ühepoolselt muuta ega lõpetada, kui seadusest ei tulene teisiti. 21) Valdus, selle liigid, omandamine ja lõppemine Valdus on isiku faktiline võim asja üle. Valdus on üks omandi elemente.
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
Suuremad õigusperekonnad on on romaani-germaani õiguse (kontinentaalõiguse) perekond; anglo-ameerika (üldise) õiguse perekond; islami õigusperekond; hinduistlik õigusperekond; judaistlik õigusperekond; Kaug-Ida õigusperekond; Aafrika ja Madagaskari õigusperekond; sotsialistlik õigusperekond. Romaani-germaani perekond kujunes Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses peatähelepanu on pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile , mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa
1 - sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu. - Takistab hariduse omandamist. - Ohustab alaealise kõlbelust. Alaealine võib tööl olla pool koolivaheajast. · tööleping sõlmitakse tähtajatult, tähtajalised max 5-aastat · töötaja asendamiseks sõlmitakse tähtajalised lepingud. Töötaja ja tööandja kohustused sätestab seadus. Töötaja kohustused. 1. Teha kokkulepitud tööd 2. Tuleb töötajal täita töönorme kinni pidada tööajast. 3. õigeaegselt ja täpselt täita tööandja korraldusi (seaduslikke) 4. tuleb hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täitmast või kahjustavad teiste vara. 5. teatada viivitamatult takistusest, mis takistab edasi töötamast. 6. hoida äri ja tootmissaladusi 7
- iga lapse kohta al. 2006.a(lindade, valdade poolt juurde). lapsendamistoetus, 20x lapsetoetuse määr (20x150.-). elluastumistoetus, ainult lastekodulastele (40x150) Kord Kvartalis:3 ja enam lapselisele ja ka kolmikutele. Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärija Kui on pärand vastu võetud (on tekkinud õigused) Pärimiskõlbmatus Pärimiskõlbmatu on isik, kes:on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu;teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli võimetu tegema või muutma viimse tahte avaldust;sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või
kolme ja enama lapselisele perele b. kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4. kord aastas makstav peretoetus a. koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär Makstakse pensioniameti kaudu. 18 30.10. (L) PÄRIMISSEADUS Kehtib aastast 1997. Õigusvõime õigus omada juriidilisi õigusi ja kohustusi. Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta 2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. Testament viimse tahte avaldamise vorm.
Sealses ühiskonnas olid perekonnad väga patriarhaalsed. Nii laste kui ka naiste üle valitses piiramatult pereisa. Käesolevas referaadis käsitletud isavõimu mõju suhetes lastega ning ka abielus ja sellega kaasnevates toimingutes, eesmärgiga analüüsida, kas perekonnapea võim sugulaste üle on absoluutne või mitte. Lähemalt on kirjeldatud perekonna mõiste tähendust Roomas. Isa ja laste vaheliste suhete juures on välja toodud see, kuidas isavõim tekib ning kuidas saab seda lõpetada isa eluajal. Abieluõiguse osas on kirjeldatud abielu cum manu ja sine manu, nendest tulenevaid erinevusi lahutuse puhul ning käsitletud on ka konkubaadi olukorda. Töös on kasutatud ajaloolist ja analüütilist meetodit. Allikatena on kasutatud nii eesti- kui inglisekeelseid teoseid, enamasti õigusteaduse valdkonnast, kuid on ka ajalooteemalist kirjandust. 3 3
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu ELATISE TAOTLEMINE Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult Kohtu
kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta. Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks. Lepingute liigitus Õigusharude alusel Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud. Objekti alusel Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel
Öeldi ka nii, et ema on alati teada aga, et kes on isa, seda näitab abielu. Vallaslapsel seega juriidilises mõttes isa ei olnudki. Kõige vanemal ajal oli isa võim piiramatu ehk isa võis otsustada kas jätta vastsündinud lapsele elu või mitte. Samuti võis isa müüa ka lapsi orjusesse nii väljapoole Roomat kui ka Roomasse. Vara seisukohast oli perepoeg ka isa võimu all ehk see tähendab, et kõik, mis poeg aja jooksul omandab, muutub isa omandiks. Alles hiljem isavõim nõrgeneb. Võetakse ära õigus otsustada lapse elu või surma üle ning keelatakse ka orjusesse müük trans Tiberim. Siseriiki müümist piiratakse. Ka ei või isa kodus last enam karistada nii nagu enne. Isavõim tekkis kas loomulikul teel lapse sünniga seaduslikus abielus või lapsendamisel. Lisaks oli võimalik vallaslapsi seadustada teatud tingimustel. Patria potestas oli eluaegne ehk võis lõppeda ainult isa surmaga. Siiski olid mõned erandid
(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi saadeti erinevatesse Ülikoolidesse Juurat õppima, et kõik ei õpiks Tartus (nt. Austria jne.) Kui Grimm ütles, et Erst Ein on valmis, siis ta saadetakse rooma. Peatro Bon Fante-
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
ülalpidamiskohustus- elatis- ehk alimendid. elatisraha- vanemlikud õigused- annak- pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elitist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nim annakusaajaks. pärandi avanemine- pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. pärimisleping- pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. testament- viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi.
annaabi.ee 
