su silm nii taevasinine oh lilleke! Analüüs: Luuletus räägib närbuvast lillest ehk surevast inimesest. Närbuva lille metafoor ongi surev inimene. ,,Talvine tihane" Juhan Liiv Tihane lendab mu aknale: kaela alt valge, kõht kollane: nokib, nokitab, vaatab targasti: sisse tihase viis on see -, kaela alt valge, kõht kollane! Vestab nokka, vaatab targalt ta: vaene linnuke, talve käes üksinda! Hädasti, hädasti seda sain mõtelda, lendab sääl lahtistel tiibadel lennuga teine ka! Vaatavad mind nad kui kahjurõõmuga, vaatavad, hüppavad, lendavad minema. Järele jään neid vaatama. Mõtlen ma: tuli ta lahtistel tiibadel lennuga teine ka. Analüüs: Minu arvates nautis Liiv nende tihaste vaatlemist. Midagi erilist siin öelda, ei saagi. ,,Sa oled kui salanaine" Juhan Liiv Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa; ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kui vahest nagu vargsi mõte su poole käis: siis panevad seda nad pahaks,
Linnud minu hoovist. Rsavatihane Pikkus keskmiselt 15 cm. Kaal 19 grammi. Helekollase kõhualusega. Iseloomulik lihtne ja meeldiv lauluviis ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit" Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Noorlindude kõhualune heledam, pealagi pruunikas ja põsed kollakad. Koduvarblane Suure pea. Jäme nokk. Lühike saba. Sirgjoonelise kindla lennuga. Emas lind: vöödiline,kollakaspruun. Pea on ühtlaselt pruunikashall,kollase kulmutriibuga. Isas lind: seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba on ühevärviline, tuhm hallikas päranipuala ja tiival kitsas valge vööt. Koduvarblane. Emaslind. Isaslind. Kuldnokk.
Hahk Tegi: Celiina Valdner. Välimus: Hahk on väikese hane suurune rohmakas raskepärase lennuga lind. Isalind on hundsulestikus valge kaela ja keha ülapoolega, kukal on roheline, põsed ja kõhualune mustad, rind kreemikas. Emalind, noored ja sulgimisjärgne isalind on tumepruunikollaseviirulise sulestikuga. Nokk ja jalad on hahal rohekad. Hahk kaalub keskmiselt 2,2 kilogrammi. Elupaik ja viis ning levik: Hahk on jaheda kliima lind ja on levinud Põhja Euraasias. Eestis leiab hahka eelkõige LääneEesti saartel ja teda leidub ka Põhja Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule
", "Ta lendab mesipuu poole", “Sinuga ja sinuta” ja “Mitte igaühele”. Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules Talvine tihane. Tihane lendab mu aknale: kaela alt valge, kõht kollane, nokib, nokitab, vaatab targasti sisse — tihase viis on see — kaela alt valge, kõht kollane! Vestab nokka, vaatab targalt ta: vaene linnuke, talve käes üksinda! Hädasti, hädasti seda sain mõtelda, lendab sääl lahtistel tiibadel lennuga teine ka! Vaatavad mind nad, kui kahjurõõmuga, vaatavad, hüppavad, lendavad minema. Järele jäen neid vaatama: mõtlen ma: Tuli ta: lahtistel tiibadel lennuga — teine ka! Kui tume kauaks ka sinu maa. Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka sa soovide siniranda. Täht süttib ehk taevas su üle veel,
Eesti jalgpallurid laias maailmas Eesti jalgpallur ei ole maailmaturul lihtne olla. Et pääseda mängima arvestatavasse välisklubisse, peab olema väga andekas ning promomisega peab tegelema mitu agenti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti jalgpalluritest kõige kõrgema lennuga olnud Mart Poom. Ta mängis ligi kümme aastat Inglismaa kõrgliigas ja on kuulunud isegi maailma tippmeeskonna Arsenali ridadesse. Poom lõpetas sel suvel oma karjääri ning on hetkel Eesti koondise ja Arsenali väravavahtide treener. Kindel on see, et ta jõudis selliste saavutusteni visa töö ja suure tahtejõuga. Tänapäeva jalgpalli lahutamatu osa on raha ja veelkord raha. Pääsemaks tippliigadesse jalgpalli mängima, peavad olema maailmatasemel agendid, kes tegelevad uue
Mäletame kõik oma esimest koolipäeva, see oli rahu enne sõda nagu öeldakse. Esimene õpetaja, kes jagas väikseid õpetusi, kuidas rindel käituda, ellu jääda ja füüsiliselt vastu pidada. Meenub esimene kuuliga pihta saamine ehk põrumine, esimene hommik, kui me sisse magasime. Eredamalt ja värskemalt jääb meile aga meelde gümnaasiumis veedetud aeg, mis võrdus end igapäevaselt lahingväljale paigutamisega. Paljud klassiüritused, tegemised lennuga, kabaree – kõik on meid ainult ühendanud ja muutnud sõja iseenda ja õpingutega meeldejäävaks ja huvitavaks. Tunnid mate klassis möödusid justkui miinipilduja tuld oodates. Eesti keele tunnis kasutati meie peal Gestapo meetodit. Kuid me elasime üle ja tegime kõik, et oma vigadest õppida ja paremad olla. Aitäh meie kindralitele, kes lasid meil nende endi vabast ajast oma taset parandada ja end neile tõestada
Valku saavad nad väikesi putukaid ning ämblikulaadseid korjates. Koolibri rapleb ühe koha peal õhus, kuni märkab möödalendavat putukat, keda siis kärmelt ja osavalt ründab. Ta on võimeline kinni püüdma ka võrgus oma saaki passiva ämbliku. Cynathus latirostris pesitseb jaanuari-ning augustikuu vahelisel perioodil, ajal, mil õitsevad tema lemmikpõõsad. Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Mängimise ajal võlub ta emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga.
hingata ja öelda ,,me saime sellega hakkama", sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassidele, kuigi sisimas naerame, sest me teame, et meid ei ületa mitte keegi. Iga lennuga, mis lahkub, on läinud ka killuke kooli iseloomu. Kindlasti õpetajad tunnevad muutust. Kõik need arvukad lennud on sellegipoolest midagi endast maha jätnud. Midagi nii erandlikku, mida pealetulev enesekindel uus noorus ära kaotada ei saa. Nii on ka 71. lend suutnud jätta siia oma jälje. Me oleme andnud endast parima, et Viljandi Maagümnaasiumi maine oleks alati väga hea. Kuna 71. lend koosneb nii erinevatest
hakkama“, sest just täpselt seda te tegitegi. Kannatades välja meie tujud ja nähes ränka vaeva et meile üldse midagi õpetada. Suur-suur aitäh teile selle eest. Aga ma usun, et vaatamata kõigele, peab iga õpetaja tunnistama, et me ei olnudki nii halb lend, pigem meeldejääv. Kuid kõik muutub ja me anname täna teatepulga üle teistele uskumatutele klassidele, kuigi sisimas naerame, sest me teame, et meid ei ületa mitte keegi. Iga lennuga, mis lahkub, on läinud ka killuke kooli iseloomu. Kindlasti õpetajad tunnevad muutust. Kõik need arvukad lennud on sellegipoolest midagi endast maha jätnud. Midagi nii erandlikku, mida pealetulev enesekindel uus noorus ära kaotada ei saa. Nii on ka 71. lend suutnud jätta siia oma jälje. Me oleme andnud endast parima, et Viljandi Maagümnaasiumi maine oleks alati väga hea. Kuna 71. lend koosneb nii erinevatest inimestest väga mitmete huvidega, usun, et
Kogu ürituse meeleolu oli meeldiv. Rahvas oli rahulikult meelestatud, nooremad isegi tantsisid laulude taustal. Leidsin kontserdil käies vaid head. Kohalikest üritustest on see minu arvates olnud seni kõige võimsam. Seda kindlasti juba seepärast, et niisugust lauljat pole kaua seal nähtud ning samas sai koor ka ise kaasa lüüa. Positiivseks võin muidugi pidada kontserdi puhul ka seda, et Uku suhtus kõigisse vaatajatesse väga hästi ning oli sõbralik. Enamik nii kõrge lennuga lauljaid jääb oma uhkuse küüsi ning on vaatajatega ehk pisut liiga tõredad. Uku Suviste selline polnud ning ilmselt on see üks suur pluss lauljaks olemises. Kontsert meeldis mulle tõesti väga palju, seega soovitan Uku Suviste kontserditele minna ka kõigile oma tuttavatel ning lähedastel. Positiivseid elamusi oli näha ka paljude ürituselt lahkunute nägudest.
Londoni pindala on 1579 km². Elanikke on peaaegu 8 miljonit. Linnas külastatakse suuremaid turismiobjekte, käiakse läbi kaubanduskeskused ja tutvutakse ka ööeluga. Üldiselt on Suurbritannia kliima mõõdukalt pehme ja väga muutlik. Vihma peetakse Inglismaa ilma sünonüümiks ja seda sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt. Temperatuur ei ole nii madal, kui geograafiline asend eeldab. Atlandi ookean mahendab nende laiuskraadide külma. Tallinnast saab otse lennuga Inglismaale, Gatwicki lennujaama, umbes kolme tunniga. Gatwick on Londonist 24 km kaugusel. Lennujaam kesklinnast asub pooletunnise rongisõidu kaugusel. Gatwick Express on hea valik kesklinna või läänepoolsetesse linnaosadesse sõiduks. Bussid on aeglasevõitu ning taksosõit linna maksab kuni 80 naela. Ööbimiskoha peab igaüks valima oma rahakoti suuruse järgi. Valik on suur, sest nagu igas teiseski linnas on ka Londonis luksushotelle, hosteleid jpt.
targemad ja kogenenumad juba teavad, et pole olemas ainulaadset edu võtit, ega üleöö tekkivaid Eesti Nokiaid. Töö, pühendumus ning heade sünergiate tekitamine viib sihile! Siinkohal siis jõuame tasapisi ka teise probleemini, mida pealkirjas näen. Nimelt pole seal küsimustki, kas edukaks olemine nõuab tänapäeval eksporti. Kui me vaatama Eesti turu suurust ja maksejõuliste inimeste hulka, siis ei pea kaua mõtlema, et kui tahame, et meie ettevõte oleks kõrgema lennuga, tuleb vaadata ka Eestist väljapoole. Eesti turu väiksuse tõttu peavad ettevõtjad leidma üha uusi viise, kuidas ennast turustada väljaspool kodumaad. Leian, et hetkel on Eesti seis antud vallas nukker. Statistikat ekspordi kohta võib leida täpselt sellist, mida leida tahame. Kes kannab värvilisi prille, saab ka statistikat sarnasel viisil esitada. Samamoodi on võimalik ka väita, et kõik on alati halvasti ja sama saab tõestada, esitades needsamad
väga ei meeldinud aga oli samas huvitav kuulata, oli „Buenos Aires“, seda esitas samuti Evelin Võigemast, koos kooriga. Põhjus, miks seda oli huvitav kuulata oli pidev tempo muutumine ning erinevate häälekõrguste kasutamine. Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusikal oli äärmiselt huvitav vaadata ning näha Evita lugu. Tänu muusikalile mõistsin ehk veidi rohkem Eva Peróni isiksust ning tegutsemistahet. Eriti aga seda, miks öeldakse Evita kohta „kõrge, kuid lühikese lennuga“. 3
Maria mõistis, et see on mees, kellest ta on unistanud, mees keda ta armastab. Päevast, mil nad kohtusid, algas Maria tee tagasi iseenda juurde. Mida lähemale saabus päev, mil Maria pidi tagasi Brasiiliasse sõitma, hakkas ta kahtlema, kas ta tahab seda. Ralf Hart oli mees, keda ta armastas, kuid kellele ta ei julgenud selles rääkida. See rikuks kõik ära. Ta teadis, et ka mees armastab teda. Koju sõidu päeval lahkus Maria, Ralfile sõnagi lausumata. Esimese lennuga sõitis ta Pariisi, kust edasi koju. Lennujaamas lootis Maria, et mees tuleb ja palub tal jääda, aga see ei olnud nii. See juhtus Pariisis, kus Maria ootas lendu Brasiiliasse. See on lõpp Maria vanale elule ja algus uuele, mille ta veedab koos Ralf Hartiga.
Kuid mis on siis elu mõte? Kas elu mõte ongi olla armastatud ja õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutad, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid ,,kõrge lennuga" inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks. Nõrgemad meist ei saa muud kui parimal juhul halvimad tingimused. ,,Mitte olemise" tee valinud inimesed, aga lõpetavad oma elu. Me kõik valime endale tuleviku ja rajame tee mööda tarkusemägesid ülese ning leiame seal teekonnal endale tähtsa ja kõigile erineva elu mõtte. Minu elu mõte on saada õnnelikuks. Ei ole tähtsamat kui sära enda ja teiste silmis, naeratus näos ja igavene õnn hinges.
g) + Kreetlaste avatus ja külalislahkus h) + Maitsev köök, lai valik söögikohti, suurepärased veinid i) -Kitsad tänavad, kohati puuduvad kõnniteed j) -Kevadel ja sügisel võib ilm olla heitlik. Kuidas minna? a) Estonian Air otselennuga Ateenasse, sealt edasi kohaliku lennukompaniiga Haina lennuväljale. b) Estonian Air otselennuga Helsingisse, sealt edasi Finnairiga Haina lennuväljale. c) Mõne turismibüroo poolt tellitud charter lennuga otse Hania või Iraklioni lennuväljale. d) Seljakotti ja matkakepiga. Kasutatud materjalid: http://www.toptours.ee/est/rannapuhkus/kreeta http://www.estravel.ee/index.php?lang=est&main_id=63,1420,827,831 http://www.trip.ee/ http://www.estonian-air.ee/ http://www.estonian-air.ee/ http://www.hcaa-eleng.gr/hania.htm www.interkriti.org www.explorecrete.com www.crete.tournet.gr www.west-crete.com
tegema hakata. Elada tuleb nii, et seda saaks nautida. Paljude elu mõte on olla armastatud ning õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutada, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid ,,kõrge lennuga" inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks. Nõrgemad meist ei saa muud kui parimal juhul halvimad tingimused. ,,Mitte olemise" tee valinud inimesed, aga lõpetavad oma elu. Me kõik valime endale tuleviku ja rajame tee mööda tarkusemägesid ülese ning leiame seal teekonnal endale tähtsa ja kõigile erineva elu mõtte. Enamuste inimeste elu Maailma mastaabis on suhteliselt mõttetu, sest kui mõni väikeelanik kuskil
в 2010 году — 11,2858 млн[42]; в 2010 году — 77,2 %[42]; в 2011 году — 14,1738 млн; в 2011 году — 77,5 %; в 2012 году — 17,656 млн. в 2012 году — 77,9 %. Statistika Hinnad Moskva- Ženeva - 11 571 RUB Moskva- London - 11 824 RUB Moskva – Pariis - 17 372 RUB Moskva – Tsürich - 12 642 RUB Iga lennuga kogud 500 milli. Võib võita tasuta lennu tervele perele. Tõsta lennuajal lennu klassi. Airoflot Bonus Miles Lisateenused Autorent Hotellid Kindlustus Aviakatastrofid Alates 1953 oli kokku 127 õnnetuste mis tappis 6895 inimest, sealhulgas 20 inimest kes ei olnud lennukis. 1994 märts- lasi piloot oma 15.a poisioma kohale, pois lülitas autopilooti välja. 8 oktoober 1996 tekkisid probleemid
esimesel eluaastal. Neil, kes esimese aasta üle elavad, on keskmine eluiga 3-4 aastat. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hummingbird järgi) http://haikudo.wordpress.com/2007/10/20/joy-of-hummingbirds-a-gunsaku/ PESITSEMINE Koolibrid pesitsevad jaanuari-ning augustikuu vahelisel perioodil, ajal, mil õitsevad tema lemmikpõõsad. Isaslind tunneb emase vastu huvi lühikest aega. Ta võlub emaslindu hoogsa kaarja lennuga. Väikestesse parvedesse kogunevad koolibrid vaid pesitsusajal. Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga.
lavakunstikateedri VII lennus. Tema kursuse juhendajaks sai Voldemar Panso, kelle assistendiks oli Raivo Trass. 1976. aastal lõpetasid kursuse koos Kibuspuuga Tiit Berg, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool- Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme kultuurikeskuses, akrobaatika Mustpeade majas, erialatunnid Toompeal ja Draamateatris. Vabal ajal toimusid ka peod ja proovide tegemine. Algusest lõpuni oli tegu väga ühtse kursusega, justkui ühe tervikuga, ka näitlejad ja lavastajad olid lahutamatud. 4
Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas paljusi, kuna ta oli alati olnud sina-sõber hoopis muusikaga. Nimelt oli ta õppinud klaverit Tallinna Lastemuusikakoolis ja samuti laulis väga hästi. Evelin lõpetas näitlejaõpingug 2002. aastal XX lennuga. Sellel aastal lõpetanud kursust on nimetatud üheks andekaimaks ning kogusid seega kiiresti kuulsust. Paljud nendest noortest näitlejatest pääsesid lavale juba I kursuselt, kuigi lubatud on IIIst. Selle kursuse nö. Grand Finale'ks sai film `'Nimed Marmortahvlil'', kus mängisid kõik15 noort näitlejahakatist. Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool oli ka koht, kus ta kohtus oma suure armastuse Priit Võigemastiga, kellega ta abiellus 29. juulil 2005. aastal
Kuid mis on siis elu mõte? Kas elu mõte ongi olla armastatud ja õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutad, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid ,,kõrge lennuga" inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks. Nõrgemad meist ei saa muud kui parimal juhul halvimad tingimused. ,,Mitte olemise" tee valinud inimesed, aga lõpetavad oma elu. Me kõik valime endale tuleviku ja rajame tee mööda tarkusemägesid ülese ning leiame seal teekonnal endale tähtsa ja kõigile erineva elu mõtte. Kas väärtushinnangud loovad elu mõtte? Väärtused peavad ideaalidega kooskõlas olema.
Altsööt Kasutatakse: ründelöökide, pettelöökide ja pallingute vastuvõtmisel. Faasidena on tegevus selline: 1. Ettevalmistav faas- liikumine pallile alla nii, et pall oleks otse keha ees 2. Tööfaas- palli tabamine ja liikumishoo amortiseerimine käsivartega. 3. Lõpetav faas- söödu lõpetamine koostöös kogu keha lihastega, üleminek uuele tegevusele. Tehnika: · Altsööt aeglase lennuga pallide vastuvõtmisel- küünarliigesest pingutatud, sirged ja välja pööratud, vaade on pallil · Altsööt kiirete ja tugevate pallide vastuvõtmisel- palli liikumishoo peatamine, jalad töötavad nagu vedrud, käed aitavad palli hoogu pidurdada, randmete suunamine alla. Söödud laskumisega Laskumisel mängitakse palli nii ülelat- kui altsööduga. Kiireid ning tugevaid sööte ei ole võimalik vastu võtta ilma laskumiseta. Laskumist kasutatakse madala
seda on raske rakendada. Enamasti ei pääse pesale ligi. Ka ei kõlba seda võtet kasutada päris väikeste poegade puhul ja mõni päev enne pesast väljalendu. Tegevus pesa juures peab olema väga täpne ja kiire. Pesapoja kael seotakse kinni pehme puuvillase nööri või villase lõngaga nii tugevasti, et see suleb söögitoru, kuid ei tohi pigistada kõri, seega segada hingamist. Pesa juures askeldamine häirib vanalinde, nad viivitavad pesale lennuga. Pärast mõnd toidutoomist tuleb neelu ja söögitorusse pidama jäänud toit sõrmega üles suhu lükata ja sealt pintsettidega välja võtta. Kohe määratavad palukesed võib linnupoeg alla neelata, selleks vabastatakse pael. Uurimiseks võetava toidu asemel antakse pojale enne valmis varutud asendussööt. Selle viisi eelis on poegade ellujäämine ja võimalus pikka aega (mitu korda) tulemust saada. Allakirjutanu sai seda meetodit rakendada kord juhuslikult hilise, s. o
ka pääsukesed kõrgel, et toitu saada. Kui aga õhk on veeaurust küllastunud, eriti äikese eel, ja niiskunud putukaid ,,kisub" maa poole, suunduvad pääsukesed küttima veekogude juurde. Hävitades suurel hulgal putukaid, toovad pääsukesed rohkesti kasu. Paljud rahvad maailmas kaitsevad pääsukesi ja püsib uskumus, et maja räästa all pesitsev pääsuke toob õnne. (Ling, R 1980) Kaldapääsuke Kaldapääsuke on Euroopa pääsukestest väikseim ja kõige laperdavama lennuga. Ilmunud kevadel põhjapoolsetesse paikadesse peab ta jahti tavaliselt veekogude kohal, kus õhuputukaid on rohkem. Toitub lennu ajal, sööstes kärbestele kiiresti tiibu kehitades järele. On alati seltsinguline; ööbimaski käiakse kärarikaste parvedena. (Elphick, J. Et al 2006) Räästapääsuke Väike jässakas musta-valgekirju sulestiku ja kontrastselt valge päranipualaga räästapääsuke on paljudes Põhja-Euroopa linnades ja külades tavaline pesitseja.
5 PÕHJUSED JA KÄITUMINE Kuidas me sellised hirmud endale külge saame? Üks selgitus on, et foobiad on tingimuslikud: sa koged midagi halba, mis lähtub ühest konkreetsest allikast, ning edaspidi seostadki seda allikat halva tundega, seejärel hakkadki oma hirmu esmaallikat kartma. Inimene, kes on elanud üle näiteks lennuki kukkumist, võib olla ei julgegi enam kunagi elus lennukiga lennata, ja väldib igal võimalusel kõike lennuga seostuvat. Või olles kord koeralt hammustada saanud, jookseb inimene iga juhusliku koera eest minema, ja ei tahagi endale selgeks teha seda, et võib olla see koer ei olnud üldse nii halb nagu too esimene. Peale selle õpivad inimesed vaatluste kaudu, näiteks nähes lapsena oma ema paaniliselt herilaste eest põgenemas. On võimalik, et tulevikus kardetakse ka ise herilasi. Kui me saame piisava hulga infot, olgugi see vahel ka väärinfo, siis võime ka ise selle teabe põhjal
PÕHJUSED JA KÄITUMINE Kuidas me sellised hirmud endale külge saame? Üks selgitus on, et foobiad on tingimuslikud: sa koged midagi halba, mis lähtub ühest konkreetsest allikast, ning edaspidi seostadki seda allikat halva tundega, seejärel hakkadki oma hirmu esmaallikat kartma. Inimene, kes on elanud üle näiteks lennuki kukkumist, võib olla ei julgegi enam kunagi elus lennukiga lennata, ja väldib igal võimalusel kõike lennuga seostuvat. Või olles kord koeralt hammustada saanud, jookseb inimene iga juhusliku koera eest minema, ja ei tahagi endale selgeks teha seda, et võib olla see koer ei olnud üldse nii halb nagu too esimene. Peale selle õpivad inimesed vaatluste kaudu, näiteks nähes lapsena oma ema paaniliselt herilaste eest põgenemas. On võimalik, et tulevikus kardetakse ka ise herilasi. Kui me saame piisava hulga infot, olgugi see vahel ka väärinfo, siis võime ka ise selle teabe põhjal
väga populaarseteks. Andres Noormets on ka ise oma lavastuste kunstnikuks olnud. 1995. oli ta oma lavastuse "Kroonu onu" kunstnik ning 1997. aastal oli ta oma lavastuse "Showmani elu" kunstnik. 4 Erinevad mängupaigad Andres Noormets on põhiliselt lavastanud Ugala ja Endla teatris. Ometi saab välja tuua ka mitmeid teisi mängupaiku, kus tema lavastused on etendunud. Näiteks 1998. aastal lavastas Noormets Viljandi Kultuurikolledzi 3. lennuga Jaani kirikus lavastuse "Maarja kuulutamine". Tsehhovi ,,Kajakas" etendus aga 2003. aastal Endla küünis. Vabaõhulavastustega alustas Noormets Vargamäel (1997. aastal lavastus ,,Tõde ja õigus I" ja 1999. aastal ,,Juudit"). Mõlemad lavastused osutusid väga populaarseteks. ,,Juuditit" mängiti hiljem ka Ugala suurel laval ning talvel isegi Ugala ees parkimisplatsil. 1999. aastasse mahtus veel ka lavastus "See pärnapuulehtla", mida mängiti Ugala kohvikus.
Kell 8.46 kohaliku aja järgi järgi juhtis viis kaaperdajat lennu number 11 New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni, mis kukkus kokku kell 10.28 ja kell 9.03 rammis veel viie kaaperdajaga lennuk number 175 lõunatorni, mis kukkus kokku kell 9.59. Põhjatorni rusud kukkusid Maailma Kaubanduskeskuse 7. hoone peale, põhjustades tulekahju, mille tulemusena hoone kell 17.21 kokku varises. Veel viis kaaperdajat lendasid kell 9.37 lennuga number 77 Pentagoni. Neljas lennuk, lend number 93, mida kontrollisid neli kaaperdajat, kukkus alla Pennsylvania osariigis Shanksville-i lähedal pärast reisijate ja kaaperdajate võitlust. Arvatakse, et see lennuk kavatseti juhtida kas Kapitooliumisse või Valgesse Majja. Maailma Kaubanduskeskuse kompleksis varises kokku kolm hoonet. 1.1 Lennunduses Kõik lennud USA mandriosas tühistati ning juba õhus olevatele lennukitele anti käsk viivitamatult maanduda
Enamik kalakotkastest elab hetkel tehisalustel ja saadavad lendu rohkem poegi kui looduslikest pesadest. Looduslike pesi pole kalakotkal võimalik teha, kuna sobivad puud jäävad traktorite alla. Isegi kui kotkas üritaks oma pesa ehitada noortele mändidele, siis see pudeneb kohe esimesel aastal laiali. Ja muidugi on tore, kui laastamistööd saab asendada tehisalustega. Kalakotkast võib tihti segamini ajada suurte kajakatega. Samuti on kalakotkas kõige osavama ja kiirema lennuga oma sugulaste seas. Kirjeldus Kalakotkas on eripärase välimusega, kuid Eesti kotkastest väikseim. Alumine pool on hele, tiivanukid on tumedad, pea on kirju ja lennupilt meenutab kajaka oma. Selline kirjeldus aitab teda eristada teistest kotkastest ka ilma optikata. Tiibade siruulatus on 145-160cm. Emalind võib kaaluda kuni 2kg ja isalind umbes 1,5kg. Saagi jälgimiseks kasutab ta paigallendu, mis on sarnane hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga. Häälitsuseks on tal kõrgetooniline
aastal minu kodukohas Otepää lähedal Meegaste külas. Elan looduskaunis kohas ja meie talukoht on nii looduslike- kui ka kultuurniitude ja metsade läheduses, siis on minu kogus enamasti liblikad, kelle röövikud toituvad niidutaimedest. Möödunud suvi oli üsna vihmane ja temperatuuri poolest jahe, siis oli ka erinevate liblikate hulk meie kandis suhteliselt vähene. Keeruliseks osutus ka liblikate püüdmine, kuna suured liblikad on ülikiire ja kõrge lennuga. Algselt oli probleemiks ka surmajasse mürgi muretsemine. Esialgu proovisin alkoholiga, kuid siis piinlesid liblikad surmutis liiga kaua, seega sai muretsetud Eesti Lepidopteroloogide Seltsist kloroformi, mis tegi putukate surmamise kiiremaks ja valutumaks. Endale oligi antud töö juures just kõige raskemaks katsumuseks putukate surmamine. Liblikate prepareerimine ja kuivatamine olid huvitavad ja jõukohased, aga näiteks mõnede liblikate määramine oli jälle üsnagi keeruline
kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit. Direktori sõnul lubas uus õppekava vabadust, mis omakorda eeldab õpilastelt täiendavat vastutust. (Reiljan 2013) Kui oli veel üks tähtis probleem - mis saab lennunumbritest? Oldi väga erinevatel arvamustel. Direktor, õpetajad ja õpilased olid selle poolt, et alustada lende esimese lennuga. Linnavalitsus, lapsevanemad ja vilistlased jälle eelistasid vana lennunumbri jätkamist. Hoolekogu võttis vastu otsuse viie poolthäälega kaheksast, et esimene Läänemaa Ühisgümnaasiumi lend lõpetab numbriga 92. Kuigi paljude jaoks oleks olnud lõpusõrmuste sees number 1 väga oluline, siis leiti, et 92 aastat eestikeelset gümnaasiumiharidust on veelgi olulisem. (Lauri. Hoolekogu...) 5
(nt Moskva Kunstteatri stuudiote etendused, kus nad nägid teoorias õpitud Stanislavski süsteemi ellurakendamist.) kõige rohkem mõjutas (ja revideeris arusaamu) stuudiolasi „Printsess Turandot“ –tugev illusiooniloome. Tohutud muljed. Moskva Kunstteatri tegel külastasid ka stuudiot ja andsid mõne tunni endised näitlejad. Ka välismaal käigud - Kalmet käis Berliinis ja Pariisis kogemusi saamas1923 1924 lõpetas esimese lennuga. Asutati oma teater, Kalmet polnud kambas. Juhiks Engelberg (realismi pooldaja- sügav sisemine psühholoogiline analüüs ja selle kaudu kuju siseelu igakülgne avamine). Avatükiks Vilde Pisuhänd, kuhu võeti ka Kalmet- mängis Sanderi osa (järelikult polnud päris andetu) Lavastuse Kriitika – kas üldse on nii palju teatreid vaja. (vrdl stuudioga) 1924 Oma teater saksa teatri ruumides. Esimene hooaeg ei õnnestunud. Katsetati ekspressionismiga
Mis sa nüüd teed?" uurib esimene. "Sa oled nii loll, et ma ei taha sinuga edasi sõita. Ma keeran otsa ringi ja sõidan koju tagasi." 14.Pisike poisike kaebab psühhiaatrile: "Ega ma enda pärast tulnud, vaid isa pärast. Ta kujutab ette, et on jõuluvana." Külastaja tuleb hullumajja ja näeb, et hullud hüppavad katuselt alla. "Mida teie siin teete?" küsib külastaja. "Lennujaama mängime!" vastavad hullud. "Aga kus peaarst on?" "Tema saatsime juba esimese lennuga alla." 10."Kuidas te oma mõlemad kõrvad nii ära olete põletanud?" "Vaadake, doktor, asi oli nii. Kui ma eile triikisin, helises parajasti telefon. Hajameelsusest surusin ma telefonitoru asemel triikraua vastu kõrva ja nii see juhtuski. "Aga teine kõrv, kuidas see põletada sai?" "Aga ma pidin ju helistama, et arst välja kutsuda!" 11.Psühiaater küsib patsiendilt: "Millal tekkis teil mõte, et olete koer?" "Juba kutsikana," vastab patsient. 3.Telefonikõne:
Samuti toimuvad meretranspordi abil ka muud rahvusvahelised veod(toorme, kauba jne). Joonis 13. Jaapani peamised lennujaamad ja sadamad. Joonis 14. Shinkansen Õhutransport Jaapanil on 97 lennujaama. Jaapanil on väikene tähtsus riigisisestes lendudes, kuid rahvusvahelised lennud on palju olulisemad. Peamised veod toimuvad siiski meretranspordiga, kuid reisijateveod toimuvad suures osas õhutranspordiga. Eestist on võimalik Jaapanisse jõuda kõige kiiremini(umbes 20h-ga, mitme lennuga) õhutranspordi kaudu. Teine võimalus oleks minna autotranspordiga kuni Hiinani näiteks ja sealt meretranspordiga Jaapanisse. Selleks kuluks muidugi hulga rohkem aega. Turism Jaapan on väga tuntud turismimaa, näiteks 2008aastal käis seal 8.3 miljonit turisti, mis on natukene rohkem kui näiteks Singapuris. Jaapanis on omapärane kultuur mis tõmbab turiste ligi. Samuti on seal ilus loodus mida turistidele meeldiks vaadata. Ja turismi
reali) Sinepiliblikad on levinud Baikalist Euroopani, levinud kogu Eesti alal. Euroopas neljast liigist esineb meil kahte liiki sinepiliblikaid: Niidu-sinepiliblikas (Leptidea reali) ja harilik sinepiliblikas (Leptidea sinapis). Neid kahte liiki on väliste tunnuste alusel väga raske eristada. Teadlased määravad neid suguorganite ehituse alusel. Sinepiliblikas on üks väiksemaid põualiblikaid. Tiibade siruulatus on neil 3,3-4 cm. Sinepiliblikas on tasase lennuga valge liblikas, kellel esitiibade tipus on hall laik. Sinepiliblikate tiibade kesksulud on lühemad ning seetõttu nende tiivad on õrnemad kui kapsaliblikatel. Isastel on laigud tiibadel tumedamad. Tiibade alakülg on hallikasvalge. Sinepiliblikas lendab meil mai keskpaigast juuli alguseni ja soodsatel aastatel teise põlvkonnana augustis. Neid võib kohata okas- ja segametsades, sihtidel ja metsateede servadel. Täiskasvanud liblikad peatuvad õitsvatel taimedel ja imevad nektarit.
Üritasin lennukis magada, aga ei tulnud midagi välja - lärm oli liiga suur. Istusin akna all ja selle asemel vaatasin aknast välja maad ja merd. Vahepeal sõitsime läbi pilvede, mis oli väga-väga äge. Nägin ülevalt ka suuri ilusaid järvi. See kolm tundi venis nagu tigu suurel maanteel. Lõpuks teatati, et oleme jõudnud Hispaaniasse ja varsti hakkame maanduma. Meie sihtkohaks oli Barcelona lennujaam. Lennuki maandumine raputas veidike. Siis hakkasid kõik plaksutama, sest piloot sai lennuga hästi hakkama. Imre rääkis, et selline asi olevat kombeks. Võtsime asjad ja väljusime lennukist. Jess, me olime elusalt ja tervelt kohale jõudnud! 6 Kui jõudsime lennujaama, olime imestunud, sest lennujaam oli hiigelsuur, ilus, puhas, konditsiooneeritud õhuga, igal pool olid kaunitest plaatidest põrandad ja palju suveniiripoode. Esimese asjana läksime pagasit ootama. Tõime ära rendiauto võtmed ja läksime seda
Hallrästas Värvulised tumedate tähnidega. metsaservadel. Koduvarblane on väga lärmakas Koduvarblane on suure pea, jämeda Koduvarblane elab lind. Osa tema häälitsusi on noka, lühikese saba ja sirgjoonelise inimeste ja hoonete musikaalsed ja täidavad mingil kindla lennuga lind. Isaslind on läheduses, aedades, määral laulu otstarvet. seljalt pruunitriibuline, alapoolelt parkides, hekkides. Nad ühtlaselt hall. Hall pealagi on lahkuvad oma ääristatud kahe kaarja kastanpruuni territooriumilt kord
Teise koha paneb kinni Ida-Virumaa teenusepakkuja Uus Programm. See firma alustas tegevust 1994ndal aastal ja on nagu tabelist näha praegusel hetkel üks juhtivaid teenusepakkujaid Eestis. Pronksmedali selles tabeliarvestuses saab firma nimega Via Tel OÜ (vt. tabel 5) Tabel 5 Seitse kiiremat teenusepakkujat Eestis (graafik tähistab allalaadimiskiiruse kõikumist ajavahemikus nov 28, 2008 - mai 30, 2011) Allikas: OOKLA Netindex Intervjuu Intervjuu tegin Tõstamaa Keskkooli koos 39. lennuga lõpetanud ja praegu Tartu Kutsehariduskeskuses infotehnoloogia eriala õppiva noormehe, ................. Intervjuu eesmärk oli tuua välja infotehnoloogia alal natukene targema kodaniku arvamus. Tutvusta palun ennast lühidalt. Olen ................. Olen 20 aastane ning õpin Tartu Kutseharidusekeskuses esimesel kursusel multimeediumit. Miks alustasid oma õpinguid just infotehnoloogia valdkonnas?
1.6 Elmo Nüganeni Linnateatri lavastused 1992: William Shakespeare'i "Romeo ja Julia" Indrek Sammul ja Katariina Lauk mängisid Romeot ja Juliat. Tõuke selleks, et teha ,,Romeot ja Juliat" andis Kalju Orro. Linnateater on käinud selle lavastusega ka mitmel välisreisil: Poolas, Inglismaal Edinburghis. 1993: Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu" 1994: Hans Christian Anderseni "Nukkude akadeemia" Elmo esimene töö õppejõuna oli Ingo Normeti 16. lennuga. Lavastus, mille aluseks ei olnud näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks. 1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. ,,Musketäride" viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets, Marko Matvere, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul.
nende taga peituvad mõtted on juba metafoorilised. Kontseptuaalsed struktuurid on organiseeritud kaardistamise võtteid kasutades. Osa nendest kaardistamisest on meie enda kogemused osa need, mis on selle peale ülesehitatud, et luua täiuslikumat kontseptuaalset süsteemi.(Lakoff, Johnson 1980; viidatud Evnes jt 2007: 16 järgi). Näiteks saame rääkida kvaliteedist vertikaalset võrdlust kasutades. Näiteks ,,ta on kõrge lennuga". Kõrge ei ole siin füüsilises mõttes vaid viitab edule. See on nii, sest et kvaliteedi domeen on tradistsiooniliselt struktureeritud ja seetõttu mõistame seda vertikaalselt. 4.6 Kontseptuaalne metonüümia Lakoff ja Johnson toovad välja, et metafooride kõrval on ka veel teine mehhanism, mis on seotud inimmõistuse ja keelega. Selleks on kontseptuaalne metonüümia. Traditsiooniliselt vaadatakse metonüüme kui ainult lingvistilisi üksuseid
tema esinemisest ’’Pisuhännas’’ Piibelehena. Kaarli Aluoja allkirjastatud foto Teater ENSV ajal Kaarel Kilvet on 13. juulil 1944. Pärnus sündinud ja 30. aprillil 2005. aastal surnud Eesti näitleja, lavastaja ja laulja. Kilvet oli abiellus Iiri ajutise asjuri Krista Kilvetiga (lahutatud) ja neil oli kolm tütart. Kilvet lõpetas Tallinna muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennuga 1969 aastal. 1970. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi näitleja ja lavastaja erialal, 1970.–1993. aastani töötas Eesti Riiklikus Noorsooteatris, 1979.–1987. asutas ja tegutses aktiivselt Noorsooteatri trioga Hampelmann, 1993.-1998. oli Pärnu Endla teatrilavastaja ning 1998.–2005. vabakutseline. Ta tegid tihedat koostööd Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga. Raadios esines ta paljudes kuuldemängudes, avalikel üritusel ja oli aastaid "Meelejahutaja" lavastaja.
nooruse mälestus ja unistus. Tegevus leiab aset teoorjuse ajal. Luuletused: ,,Nõmm". Tähtis koht isamaaluulel, mis on tihedalt seotud autori isikliku saatuse teemaga. Isamaa ja luuletaja sulanduvad Liivil üheks(,,Kui tume veel maa"). Isamaa on õnnetum ja armetum- kuid niisama valusalt armsat (,,Ma lillesideme võtaks", ,,... sind köidaks sellega ühte, / oh õnnetus Eestimaa!") võrldeb kord kodumaa-armastust ja -igatsust taru poole teel oleva mesilase lennuga (,,Ta lendab mesipuu poole"), kord ütleb lihtsalt: ,,Isamaa!/ Sinuga olen õnnetu ma, / õnnetum ilma sinuta")(,,Sinuga ja sinuta"). Saatuseluules kajastuvad ta enda tundeid, mõtted ja meeleolud, kõige isiklikumad hirmud ja ängid. Luuletused on ühteaegu pihtimused ja eneseselgitused; näib nagu elaks autor neis oma valu välja iseendaga kuuldavalt rääkides. Vähe säilinud armastusluuletused ,,Üle vee" lembelüürilika ilusamaid näiteid. Loodusest
Annab õpilastele informatsiooni kaasõpilaste tegevusest uurimistöö koostamisel. Kogemustele toetudes võib öelda, et reeglina esitavad õpilased omi ideid ja uurimistöö alustamist küllalt sisukalt. Samas tuleb kollokviumil pöörata tõsisemat tähelepanu sellele, et uurimisprotsess reaalseks algaks: vajaliku kirjanduse valikule, valitud töövormide ja tähtajalise kava olemasolule, kontaktile juhendajatega. Uue lennuga kaasnevad ka muutused tähtajalises tegevuskavas. Seoses riigieksamite aja muutusega toimus 128. lennul sissejuhatus alles aprillikuu lõpus, nende I kollokvium 2011. aasta septembrikuu IV nädalal. VII II KOLLOKVIUM (VAHEKOLLOKVIUM) Tähtaeg: novembrikuu kolmas nädal. Selgitus. Jätkavad tööd üheksa kollokviumi toimumise komisjoni. Õpilane informeerib uurimistöö koostamise alustamisest: uurimistöö teema (kas on
aprillil kell 18.07.41 kukkus kosmoselaev Ameerika Samoa lähedal Vaiksesse ookeani, kus päästelaev Iwo Jima juba ootas. Sellelt lennult pärineb ka hästi tuntud ja hiljem laiemassegi kasutusse läinud lause "Houston, we've had a problem". Apollo 13 lend sai tagantjärele nimeks "õnnestunud läbikukkumine". Keegi kolmest Apollo 13 astronaudist enam rohkem kosmosesse ei läinud. Eelmise kahe Apollo meeskondadele oli antud lubadus, et lennu katkemisel pääsevad nad järgmise lennuga uuele katsele. Apollo 13 astronautidele aga kahjuks enam seda ei lubatud. 23 Kuul käinud inimesed: 1. Neil Armstrong - Apollo 11 - juuli, 1969 2. Edwin "Buzz" Aldrin - Apollo 11 - juuli, 1969 3. Charles "Pete" Conrad - Apollo 12 - november, 1969 4. Alan Bean - Apollo 12 - november, 1969 5. Alan Shepard - Apollo 14 - veebruar, 1971 6. Edgar Mitchell - Apollo 14 - veebruar, 1971 7
Riigi Teataja I, allikates 14.01.2011, lk 2. Ajakiri, ajaleht Artikkel ajakirjas Viide tekstis (Ehala & Niglas 2004: 2117) Kasutatud Ehala, M. & Niglas, K. (2004). Eesti koolinoorte allikates keelehoiakud. Akadeemia 10, lk 2115 - 2143. Artikkel ajalehes Viide tekstis (Kuulpak 2017: 6) Kasutatud Kuulpak, K. (2017). Rasmus Puur ja Edmar Tuul – kõrge allikates lennuga sõbrad. Postimees 30.06.2017, lk 6-7. Artikkel ajalehes Viide tekstis (Nagu Tallinnas ..., 2017. 2) (autor puudub) Kasutatud Nagu Tallinnas rääkisime… (2017). Postimees, 30.06. 2017, allikates lk 2 Stuudiumitööd (bakalaureuse-, magistri- ja diplomitööd) ja referaadid Stuudiumitöö Viide tekstis (Miljand 2002: 15) Kasutatud Miljand, I. (2002). Eesti põhikoolilõpetajate ja üliõpilaste
Kersti Kreismann. 1970ndad oli väga viljakas aeg Mikk Mikiveri lavastajateel; kümnendi keskel suundus ta Noorsooteatri peanäitejuhi kohalt (1970–1974) Draamateatrisse, kus temast sai mõni aeg hiljem samuti peanäitejuht (1976– 1985). Arthur Milleri „Proovireisija 36 surm” (1970 Noorsooteatris) tähistas Heino Mandri loomingulist uussündi peategelase Willy Lomani rollis. Mikiveri teine, lavakooli VI lennuga sündinud „Libahunt” (1974), milles Tiinat mängisid vaheldumisi kolm tudengit, aktualiseeris küsimuse oma rollile resp. valikutele lõpuni truuks jäämisest; ka Tammaru Margusele ühes episoodis omistatud Hamleti „Olla või mitte olla?”-monoloog mõjus viitena üldinimlikele valikudilemmadele. 1970ndate keskpaiku lavastas Mikiver Draamateatris nii radikaalset lääne dramaturgiat (John Arden, Kurt Vonnegut) kui ka Konstantin
(ühel korral kirj et tapeti ja põletati). Lokrise neitsid- lugu saab alguse Trooja sõjast, kus Kassandra vägistati mingis templis ära ja lepituseks peab saatma jumalatele neitsisid. Rannajoonel lasti lahti tüdrukud, keda hakkas taga ajama sõjavägi. Kui kätte saadi, siis tapeti, kui jõudsid templisse, siis pidid sinna rangete reeglitega preestrinnadeks jääma. Ennete tõlgendamine. Oraaklid, kelle sõnu võeti hästi tõsiselt. Tõlgendati jumalate tahet ka lindude lennuga. Tuli istuda põhja suunas ja tõlgendam hakata. Oli ka pühaduse tõlgendajad hieromantis, kes saavutasid jumalaga kontakti. Epimenides, Aristeas, Abaris Sibylla- hiromantika, naised olid need. Hing nö eraldus kehast. Sestus Apolloniga. Nendega seotud piirkonnad olid Marpesos, kus elas u 6.saj keskpaigas sibüll, ja Erythrai, kus võis olla sama sibüll, kes oli lihtsalt asukohta vahetanud või muu. Teada on ka seal koobas ja nad elasid sisi mitusada aastat
annaabi.ee 
