Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikal „Evita“ (0)

1 Hindamata
Punktid
SAKU GÜMNAASIUM
KONTSERDIRETSENSIOON
MuusikalEvita
Koostaja :
SAKU 2014
7. märtsil etendus Nokia Kontserdimajas muusikal „Evita“. Muusikal rääkis loo Eva Peróni ehk Evita elust. Kogu lugu algas lõpust ehk päevast, mil rahvale teatati Evita surmast. Päeval, mil rahvas hullus ja oli hüsteerias, tuli lavale ka Che Guevara, kes käitus läbi terve muusikal jutustajana. Che hakkas rääkima lugu ühest vaiksest tütarlapsest Evast , kes kohtus vanema pillimehega, ning tuli temaga Buenos Airesesse elama. See aga kaua ei kestnud ja aasta pärast oli Eva tänu oma mitmetele meestutvustele jõudnud heale töökohale raadios. Järgneva kümne aasta jooksul jõudis Eva olla nii näitleja , saatejuht raadios kui ka modell . 1944. aastal kohtus Eva Juan Peróniga, kellega ta hiljem abiellus. Koos abikaasaga sai Eva tuntuks ka poliitmaastikul, millele oli suunatud tema ülejäänud elu. Eva sai poliitikas tuntuks kui tüdruk kolkakülast, kes hoolib ka vaestest. Poliitikas oli Eva edukas, kuni ajani, mil ta hakkas vähist aina nõrgemaks jääma ega ei esinenud enam rahva ees. Lõpuks pidi Eva ka loobuma plaanist saada ase-presidendiks, sest oli liiga nõrk, et isegi iseseisvalt püsti seista. Eva Perón suri 26. juulil 1952.
Muusikali peaosades olid: Evelin Võigemast – Evita
Vaiko Eplik – Che Guevara
Kalle Sepp – Juan Perón
„Evita“ anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. 1996. aastal valmis filmiversioon , mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. Tegelikult pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón üldse kunagi kohtusid.
Seekordse lavastuse osatäitjad sobisid kõik osadesse väga hästi. Minule oli eriti meeldiv näha Vaiko Eplikut muusikalis mängimas. Sama emotsiooni tekitas ka Evelin Võigemasti nägemine, kes on tuntust kogunud nii näitleja kui ka muusikuna , kuid mitte suure muusikalinäitlejana.
Evelin Võigemast on sündinud 22.mail 1980. Näitlejahariduse sai ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Ta töötab Tallinna Linnateatris. 2013. aasta kevadel osales TV3-e teleshows "Su nägu kõlab tuttavalt" ja võitis esimese hooaja saate. Andis 2009. aastal välja sooloplaadi, mille eest pälvis 2010. aastal Kuldse plaadi uue tulijana.
Vaiko Eplik on sündinud 1.augustil 1981. Ta on tegev olnud bändides Claire's Birthday , Ruffus, Koer ning Vaiko Eplik ja Eliit . 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Riias esindas Vaiko Eplik Eestit lauluga "Eighties Coming Back" koos ansambliga Ruffus. 2010. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis parima meesartisti auhinna. 2013. aastal helindas animafilmi „Suur maalritöö“.
Muusikali kõik palad esitati koos koori ja orkestriga ning enamasti duetina, kuid oli ka erandeid . Üks erand oli ka mulle eriti meeldinud laul nimega „Ära nuta mu pärast Argentina “. Selle esitajaks oli ainult Evelin Võigemasti Evita osas ja taustaks mängis orkester. Olles kuulnud laulu ka varem, kuid inglise keelses versioonis oli minu jaoks üllatava, kui hästi võivad siiski kõlada ka tõlgitud sõnad algse muusikaga. Laulus tuli ka hästi välja Evelin Võigemasti hääle mitmekesisus – laul algas äärmiselt vaikselt, kuid lõppes väga selge ja kõlavana. Teiseks laul, mis mulle küll nii väga ei meeldinud aga oli samas huvitav kuulata, oli „Buenos Aires“, seda esitas samuti Evelin Võigemast, koos kooriga. Põhjus, miks seda oli huvitav kuulata oli pidev tempo muutumine ning erinevate häälekõrguste kasutamine.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusikal oli äärmiselt huvitav vaadata ning näha Evita lugu. Tänu muusikalile mõistsin ehk veidi rohkem Eva Peróni isiksust ning tegutsemistahet. Eriti aga seda, miks öeldakse Evita kohta „kõrge, kuid lühikese lennuga“.
Muusikal-Evita #1 Muusikal-Evita #2 Muusikal-Evita #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pundar Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun