Vararenessansi arhitektuur Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse
Itaalia arhidektuur. Filippo Brunnelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister kuulsamad tööd:firenze toomkiriku kaheksathuline kuppel, firenze leidlaste kodu,1421 san lorenzo kirik,pazzi kabel Leon Battista Alberti(1404-1472) Temaga koos tuli uus palazzode tüüp(akende vahel on pilstrid) mõisted:palazzod-firenze patriitsiperekondade paleed Itaalia slkulptuur. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Kuulsamad tööd-pariisi väravad Ta tegi 28 kullast skulptuuri mis kujutasid piibli tegevusi Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument
Filippo Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes. Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello. Georgios. Lorenzo Ghiberti. Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne Andrea del Verrocchio. uks. K...
II 6.ITAALIA ARHITEKTUUR 15. SAJANDIL 1. Milline linn kujunes 15. saj Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks? Kus ta asub, millise jõe ääres? Firenze 2. Esimene suurmeister 15.saj itaalia arhitektuuris oli .. F.Brunelleschi.. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale
9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri töökoda · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Renessansi-inimese moto oli · "Ilu on vaataja silmades" · "Parim kaitse on rünnak" · Eesmärk pühitseb abinõu"
5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel
ülejäänud teenijavennad. · Erilised teened selles olid ordu teisel suurmeistril Raimund de Puy'l (1120- 1160). Põhikirja sai ordu 1113. a. · Vaatamata sõjalistele kohustustele ei jätnud johanniidid hooletusse ka haigete ja abivajajate eest hoolitsemist. · Ordu hoolekandesüsteemi ja raviasutusi on õigusega peetud kaasaegse sotsiaalhoolekandesüsteemi omalaadseks eelkäijaks. · Hospitalide kõrval pidasid johanniidid ülal supikööke, hoolitsesid leidlaste eest ning tegeles muu heategevusega. · Pühal Maal usaldati hospitaliitide kätesse mitmed tugevad kindlused, mida nad ka viimase võimaluseni enese käes hoidsid. · Pärast Akkoni langemist 1291. a. siirdusid nad alul Küprosele, sealt 1310. a. Rhodosele ja 1522. a. Maltale, mistõttu neid ka Malta rüütliteks nimetama hakati. · Napoleoni sõdade järel kolis ordu üle Rooma, kus tema käsutuses on tänapäevani kaks hoonet. · Vaatamata oma territooriumi puudumisele
1). Millisest sündmusest sai alguse renessanss- skulptuur? Friense toomkiriku võistlus ukse kujundamises. 2). Milliseid ilmalikud skulptuurid muutusid 15. saj populaarseks? Elusuuruses Taavet (kes sümboliseerib tarkust, hiljem ka muutub füüsiline oleks tähtsaks) ja ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi
Arhitektuur: Firenze toomkirik Brunelleschi. Leidlaste kodu Brunelleschi.Pazzide perekonna Firenzes kabel Benedetto da Maiano. Palazzo Michelozzo
Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt. prantsuse valgustajatega. Tema sisepoliitika vastas aadli huvidele ja välispoliitika oli tulemusterohke. Katariina poliitikat mõjutas enim ta lähim nõuandja G. Potjomkin ja soosikud, kellele ta heldelt kinkis maad ja talupoegi. Ta kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Katariina lasi asustada Kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi. Lasi rajada leidlaste varjupaiga ja ämmaemandate kooli. Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Katariina kutsus 1766 aastal kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon saadeti laiali, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast, kui valgustajast. Joseph II ajal anti välja tolerantsuspatent ehk seadus ususallivuse kohta, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi. Ta kaotas pärisorjuse,
Teoses oli erinevaid tegelasi. Kõik nad aga arenesid, muutusid teistugusteks, kui nad algul olid olnud. Positiivsetest tegelastest said negatiivsed ja negatiivsetest positiivsed. Seega on üht kangelast otseselt raske valida. Kuid siiski oli üks tegelane, kes oli hea ning meeldiv algusest lõpuni, ning selleks oli Esmeralda. Seetõttu valiksin oma lemmiktegelaseks justnimelt tema. Esialgu tundus, et kangelaslikke tegelasi on palju. Oli ju Claude Frollo päästnud Quasimodo leidlaste sõimest ning kasvatas teda kui oma venda, vaatamata tema inetule välimusele. Ning oli ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need kõigest mõningad kangelaslikud teod muidu igati ebameeldivate tegelaste poolt. Claude Frollo oli oma kinnisidee Esmeraldast viinud nii kaugele, et temas ei olnud enam midagi inmlikku järgi. Ta oleks lasknud mustlastüdrukul pigem surra, kui et keegi teine ta endale saaks. Tema nimetas
KUNSTIAJALUGU 1. Mis tähendab mõiste ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B
ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta. · Kuid Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde. · Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti. · Troonile tõusis Katariina II · KatariinaII tegi kõige rohkem tööd koolihariduse arendamiseks asutati intstituute, leidlaste varjupaike ja ämmaemandate koole. · 1766 aastal ja järgmisel kutsus ta kokku Suurkomisjoni, mille koos4eisu kuulusid 28 riigiasutuste esindajat ja 536 valitut saadikut ülesandeks oli Ülevenemaalise seadustiku koostamine. Sellega soovis ta mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamist ja muud sellist. · Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. · 1773-1775 viis PugatSovaläbi suure rahva ülestõusu
Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulptor. Kavandas Firenze toomkiriku kohale kupli. See oli eeskujuks kõigile selle ajastu arhitektidele. Pazzi perekonna kabel . Leidlaste Kodu Firenzes. Skulptuur Taastas iseseisva kunsti liigi õigused. Antiikkunsti mõjud. Süvenes looduslähedus. Rõhutati inimese individuaalsust. DONATELLO : tuntuim töö on ´´ Püha Jüri ´´ (marmorist) ´´Taavet´´ , Gattamelata ratsamonument VERROCCHIO: tuntuim töö on ´´Taavet´´ , väepealik Colleoni ratsamonument Maalikunst Arenes kõige aktiivsemalt ja oli teiste kunstiliikide kõrval iseseisvam. Tekkis tohutult kunstnikke , moodustasid koolkondi (nt Firenze)
❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand
Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Katariina II oli Anhalt-Zerbsti printsess ning Venemaa keisrinna, kelle soontes polnud tilkagi vene verd. Ta oli valgustatud monarh. Pidas kirjavahetust filosoofidega. Arendas kooliharidust, leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool. Friedrich II oli Preisi kuningas, muutis Preisi sõjaväe Lääne-Euroopa tugevamaiks. Tema ajal valitses usuvabadus, riigi pindala kahekordistus. Maria Theresa oli Habsburgide pärusmaade valitseja 1740-1780. Ta oli õukonnale eeskujuks, lasi ehitada Schönbrunni lossi. 10.Inglismaa 17.sajandil, parlamentaarne monarhia, puritaanid, Stuartid, kodusõda, Cromwell, vabariik, restauratsioon, õiguste deklaratsioon (lk 46-51)
areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, selle õpetuse loojaks oli F.B. Palazzo paleed, 3korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris.
· Tasakaalustatud ülesehitus, püramidutaolised grupid, läbi mõne ümarkaareelise aknaava paistavad maastikud, mis upuvad sinendavasse kaugusesse 3)Arhitektuur: · Palazzo-jõuka kaupmehe elukoht, neljakandiline, neli tiiba, keskel asus siseõu, 3 korrust · Eeskujuks antiik:ümarkaared, sambad, akende kohal kolmnurksed ehisviilud · Vastandub gootile, tähtsustatakse horisontaalset jaotust · Brunelleschi-Firenze leidlaste kodu, Firenze toomkirik · Bramante-Tempietto · Rooma Peetri kirik-Bramante(tsentraalehitis), Michelangelo(kuppel), Maderna(lõplik) Renessanss Madalmaades: · Õlivärvid:erksamad värvitoonid · Tellijateks peamiselt kodanikud, sisu muutub · Katsetamine, kogemused · Antiikkunsti mõju väiksem · Peenmaalid, kehad enamasti rõivastatud, mitte nii suurejoonelised kui Itaalias 1)Vara-
Juba nooruses oli ta lugenud prantsuse valgustajate töid, ta pidas paljude aastate jooksul kirjavahetust Voltaire’i ja Denis Diderot’ga, kes külastas teda ka Venemaal. Tegelikult avaldus valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskuju ainult mõnes valdkonnas, kuigi Katariina II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles
4. Missugune Itaalia linn oli vararenessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 21. Võrdle teemasid, maalitehnikaid, inimese kujutamist. Kas tähtis oli ilu või hingeelu 5. Kes oli esimene reness meister arhitektuuris, nimeta tema tähtsamad ehitised? FILIPPO kujutamine? BRUNELLESCHI, Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 22. Milliseid värve kasutati Madalmaades, milliseid võimalusi need andsid kunstnikele? 6. Mis ehitised olid palazzod, kirjelda tüüpilist palazzot(põhiplaan, fassaad). 3-korruseline, õlivärve. Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõpmatu arvu neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Iseloomulik madal katus, raskepärasus, värvivarjundeid
Renessansi periodiseering: 1) Eelrenessanss 14.saj; 2) Vararenessanss 15.saj; 3) Kõrgrenessanss 16.saj 15.sajandil oli renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks Firenze. Hakati ehitama palazzosid(palee) kolmekorruseline, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, katus madal. Nt. Palazzo Medici. Võeti kasutusele antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid. Brunelleschi arhitekt ja skulptor. Ta oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Firenze toomkiriku kuppel, Firenze Leidlaste Kodu. Chiberti skulptor. Kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed nn ,,Paradiisi väravad", mis läigivad nagu oleks kullast(28 reljeefi). Reljeefidel on kujutatud piiblistseene. Donatello skulptor. Püstitas esimese uusaegse ratsamonumendi ,,Gatamelata" Padovas Veneetsia palgasõdurite pealikule; skulptuur ,,Taavet"(noor Taavet, kes Jumala abiga võitis võimsa sõjamehe Koljati). 15. saj. Masaccio maalija. Freskod, Firenze kiriku seinad
*Kunstniku positsioon- tunnustust said need kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti. Kunstnikud erinesid käsitöölistest. *Periodiseering- 1.eelrenessanss 14.saj recento, 2. vararenessanss 15saj. quattrocento, 3. kõrgrenesanss 16saj. cinquecento. Itaalia arhitektuur 15.saj. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli Firenze. *Filippo Brunelleschi(1377-1446) oli 1. suurmeister. Looming: Firenze toomkirik (8tahuline kuppel), Leidlaste kodu (kaaristu), San Lorenzo kirik (lameda puulaega basiilika), Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus-Brunelleschi oli veendunud, et peab kasutama õigeid proportsioone, nn tuumpunkti koonduvad jooned. *Palazzod- Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale ehitada paleesid ehk palazzosid. 3 korrust, nelinurkse siseõuega, rõhutati üskikosade funktsioone *Leon Battista Alberti (1404-1472)- uus palazzotüübi levik ehk iga korruse akende vahele paigutati pilastrid Itaalia skulptuur 15.saj.
10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt. Arhitektuurile? 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastust? 14.sajand eelrenessanss 15.sajand - vararenessanss 16.sajand kõrgrenessanss ITAALIA ARHITEKTUUR 15.SAJANDIL 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? FILIPPO BRUNELLESCHI 3. Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes. Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 4. Keda peetakse tsentraalperpektiivi leiutajaks? BRUNELLESCHIT 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkne siseõu,madal katus. 6. Kuidas oli kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L.B.Alberti? Stiil muutus peenemaks ja kergemaks- aknad muutsid suuremaks, avanesid tänava poole.
Portaal- rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse. Pieta'- kunstiteos, mis kujutab leinavat Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust. Pilaster- seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar, nelinurkne sammas. Kontrapost- muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks. Seda kasutas näiteks Donatello. 14.sajeelrenessanss 15.sajvararenessanss. Tähtsaim keskus Firenze. Arhitektuuri suurmeister oli Filippo Brunelleschi (Firenze toomkiriku kuppel, Firenze leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. ) Leon B. Alberti- arhitekt, kes on seotud uue palazzotüübi levikuga, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. Lorenzo Ghiberti- skulptor (28 kullatud pronksist reljeefi, Paradiisi värav). Donatello- skulptor (Püha Jüri, pronksist Taavet, Gattamelata ratsamonument). Andrea del Verrocchio (Taaveti pronkskuju, Colleoni ratsamonument). Andrea della Robbia majoolikameister (Madonna lapsega). Elavnes medalikunst, populaarseks
Hooneid hakati paigutama tänava äärde laiema küljega. Hakati ehitama Palazzo tüüpi ehitisi. Rohkem võeti kasutusele antiikarhitektuurist laenatud detaile, eriti fassaadidel. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Firenze toomkirik Leidlaste Kodu 7. Kuhu paigutati nüüd skulptuure? Võrdlus gootikaga. Kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Võrreldes gootikaga kaunistati kirikuid rikkalijult kujude ja reljeefidega. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks-erinevalt gooti skulptuuidest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. 8
Raina Rahnel 06.06.2009 11e 6. Millises linnas asus renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Euroopa tähtsaim kunstikeskus renessansiajastul asus Firenzes. 7. Kes olid esimesed suurmeistrid renessansiajastu arrhitektuuris? Nimeta nende kavandatud ehitisi. Esmasteks arhitektuuri suurmeistriteks olid: Filippo Brunelleschi- kelle suurimaks teoseks oli Firenze toomikiriku kaheksatahuline kuppel, aga ka San Lorenzo kirik, Leidlaste Kodu, Pazzi kabel Leon Battista Alberti- tema hakkas arendama uut palazzotüüpi. Tema suuremateks teosteks on Palazzo Rucellai Firenzes ja Sant' Andrea kirik Mantovas. 8. Milliseid elamuid hakkasid endale püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Firenze patriitsiperekonnad hakkasid laskma püstitada endale paleesid- palazzosid 9. Kuidas kujundati palazzode fassadid? Milliseid muudatusi tõi palazzode ehitusse arhitekt L. B. Alberti?
mõnikord liialdamine detailidega (arhitektuuris) 3) 16.saj. - cinqueceento e. Kõrgrenessanss - arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik, suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa ITAALIA Arhitektuur 15.sajandil Firenze- tähtsaim kunstikeskus Telliti palju töid, et linna avalikke kohti ilmestada Brunelleschi- esimene renessanssi suurmeister arhitektuuris Tema tööd: - Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks) - Leidlaste Kodu -San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega
eelrenessanss 2. 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 3. 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss Itaalia arhidektuur 15 sajandil: Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks sel ajal Firenze. Filippo Brunelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister. 1419 hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhidektina. Veel enne seda oli jõudnud kavandada tõeliselt renessansliku hoone Firenze Leidlaste Kodu. 1421 hakkas mõjuka perekonna tellimusel ehitama San Lorenzo kirikut. Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi oli veendunud, et hea arhidektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Pallazod Firenxe patriitsiperekondade paleed. Kolmekorruselised, neljas tiivas nelinurkne siseõu. Katus nii madal, et tänavale ei paistnud. Kasutati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinuile
losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhidektidest tuntuim on Donato Bramante (1444-1514). Tema tegi Tempieto (Roomas). Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.
Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 2. Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3. Renessansi periodiseering: 1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Gootipärasele ehitusele vastandusid, horisontaalsus ehk siis
kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone - Firenze Leidlaste Kodu. Ta oli arvamusel, et arhitektuur peab kasutama "õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Firenze sai 15. sajandi renessansskunsti tähtsaimaks keskuseks. Patriitsideperekonnad hakkasid laskma endale püstitama paleesid, just nende põhjal saabki jälgida Itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut: Plazzode puhul oli tegemist kolmekorruseliste neljast tiivast koosnevast ehitisega, millel oli ka nelinurkne siseõu, väga madal katus
Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh. ( Katariina II soontes ponud tilkagi vene verd, vaid ta kuulus Romanovite suguvõssa vaid abielu kaudu) Tegelikult avaldus valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskuju vaid mõnes valdkonnas, kuigi Katariina II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse edendamiseks: asutati kadetikorpus ja Smolnõi Instituut. Rajati ka ämmaemandate kool ja leidlaste varjupaik. 1766. aastal kutsus kokku Suure Komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, kuna arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. · 1771. aastal tõusid Rootsi kuningaks Gustav III, kes oli saanud hariduse ja kasvatuse Prantsusmaal ning kes järgis Prantsusmaa eeskujusid nii valitsemises kui
palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes.
näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele. Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust (arkaad) Pazzi kabel (Santa Croce kiriku õuel). Nii sees, kui väljas palju antiikseid vorme. Fassaadil kasutati antiikse triumfikaare motiiv. Püüdis kujundada fassaadi maalilise tervikuna. Suu tähtsus proportsioonidel, laius ja kõrgus pidid olema kooskõlas. Kuppel on jagatud siiludeks, mõjub kergena ja kujutab peaaegu iseseisvat korrust. Tsentraalperspektiivi õpetus
PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. KatariinaII sai tuntuks kui valgustatud monarh(1762-1796). Ta kulutas päeva jooksul riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. KatariinaII võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku(mis jõudis ka Eestisse). KatariinaII suureks ettevõtmiseks oli 1766a kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon. Nende ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. KatariinaII soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jne, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadlipriviliigide piiramist
palazzo-sid). Iseloomulik on linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutub madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes.
15.sajandil oli Euroopa tähtsaim kunstkeskus Firenze. 9.Kes oli ajasu suurmeister arhitektuuris? Kirjelda tema ehitisi. filippo brunelleschi Esimene suurmeister arhitektuuris.Ta oli mitmekülgne looja.Ta oli õppinud kullasepaks,kuid saavutas suuremat menu ehitajana ja kunstiteoreetikuna.Tema uuendusliku ja julge kava järgi hakati ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit,mis tegi ta kuulsaks arhitektina.Renessansslik hoone oli Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu.Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta väikese Pazzi kabeli ehitusel Firenzes.Tsentraalperspektiivi õpetus.Ta oli veendund ,et arhitekt peab kasutama õigeid proportsioone.Tsentraalperspektiivi leiutajaks peetakse teda. 10. Millised elamuid hakati linnadesse ehitama, kirjelda neid. Fierenzes lasid perekonnad endale paleesid ehitada
sajand cinquecento e. Kõrgrenessanss . 5. Vararenessanssi arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene.
Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult mõõdetaval viisil. Tema poolt väljatöötatud arhitektuuristiili ja perspektiivisüsteemi võtsid teised kunstnikud kirelt üle. Tähtsaim hoone on Peetri katedraal Roomas. Kirikut ehitati ligi sada aastat. Töid juhatas 10 arhitekti. Esialgse kavandi looja oli Bramante.
matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskond. 6. Filippo Brunelleschi(1377-1446) ja ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi. 7. Leidlaste kodu 8. Masaccio ,,Püha Kolmainsus" ja Sandro Botticelli ,,Kevad" Kõrgrenessans Itaalias 16 sajandil 1.Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstniku erinemist tavalistest inimestest. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete
sajandil · Tähtsaimaks lunstikeskuseks oli Firenze. · Skulptoritel, maalijatel ja arhitektidel oli sajandi alguse võidu tõttu palju tööd · Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel. · Palazzod olid Firenze patriitsiperekonnad, kes lasksid endale püstitada paleesid, mis koosnesid neljast tiivast nelinurkse siseõuga. Katus oli paleedel madal. Laotud olid need tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki
Dekoratiivsete vormide rohkus. Otsiti kuldlõiget, rõhutati horisontaaljooni. Rustika- ehituskivitüüp Rustikaalne- tahumata, raske. FILIPPO BRUNELLESCHI- Juurutas uut stiili. (Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik). Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist) Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana
Inimest määratleti kui maailma keskpunkti Tekkis soov ehitada sama suuri kupleid nagu Firenze toomkirikul Micelangelo Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli Peetri kirik pidi olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis Töö jätkajaks sai Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal Filippo Brunelleschi Leidlaste varjupaik (kodu) Üks esimesi töid Selle selge liigendus ja rangete propotsioonidega vormid sisaldavad mõningaid olulisi renessansi põhielemente Kõrg-ja hilisrenessanss (manerism) trükipressi leiutamine trükikunst pani aluse teadmiste ja teooriate kiire ja laialdasele levimisele Muutus arhitektuuri vormikeel; akende reeglipäraste vahedega reastamise asemel koondati need rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad
ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika
Teadlastes nägi kirik ohtu, tahtis säilitada võimu. Nii pidurdas kirik teadust. d) hoolekanne kirik jagas vaestele toitu, see tuleneb Jeesuse elust, sest tema hoolitses vaeste ja nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis") 23) Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile? Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga kirik kehastab headust, ilmalik võim kurjust
süsteemi osa oli see kindlasti (Roosileht, lk 272-273). 13 Kokkuvõtte Kokkuvõttes võib tõdeda, et Eesti hoolekandeasutuste institutsionaalne vorm oli mõjutatud mitmesugustes Euroopa maades kasutusel olnutest. Mingit süsteemset territoriaalset terviklahendust leida ei puutud ning rajati selliseid asutusi, mida parasjagu ühiskonnas vajati. Eestis puudusid näiteks töömajad, leidlaste varjupaigad, kasvatusmajad. See võis olla tingitud kas karismaatilise eestvedaja puudumisest või ühiskonna paindlikust isereguleerimisvõimest (Roosileht, lk 286). 14 Kasutatud kirjandus Hilasvuori, T., Rantanen, T. Yksilöllisyys ja auktoriteetti. Vantaa 2000 Jokinen, A., Juhila, K. T. Pösö- Tulkitseva sosiaalityö.Jyväskylä, 1995 Leino, M. Sotsiaalsed probleemid Eestis
Nii nimetati paljusid teadlasi „paganateks” ja lausa põletati ära nende ideede ja avastuste eest. Teadlastes nägi kirik ohtu, tahtis säilitada võimu. Nii pidurdas kirik teadust. d) hoolekanne – kirik jagas vaestele toitu, see tuleneb Jeesuse elust, sest tema hoolitses vaeste ja nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo „Jumalaema kirik Pariisis”) 23) Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile? Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga – kirik kehastab headust, ilmalik võim kurjust
õigeusu kirik austab siiamaani vladimirit kui venemaa ristiusustajat pühakuna.tänu sellele oli venemaa sajanditeks bütsansi mõjuall. b)Vaimulikud rüütliordud(Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu) *Johanniitide e.hospitaliitide ordu (hopsidalivendade ordu).1070 JeruusalemmasÜlesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine, haigete ravimine6000 meestLoetakse sotsiaalhoolekande loojateksSupiköögid, hoolitsesid leidlaste eest. Saksa ordu ehk Teutooni orduasut.1128. aastal rahvuslikul pinnal (sakslsed)Leedukate ja poolakate ristimiÕitseaeg 14. sajandilkaotas ordu Tannenbergi lahingu (Grünwaldi) Leedu-Poola ühisväele Mõõgavendade ordu (e.Kristuse Sõjateenistuse Vennad)asut.1202 piiskop Alberti pooltLiivlaste, lätlaste ja eestlaste ristiusustamine1237 lõpetas tegevuse ühinedes Teutooni orduga Pilet nr.12 a)bütsantsi riigi korraldus Butsants (395-1453) Lääne-ja Ida-Rooma alad
14.saj Itaaliast ja tähendab humanismi taassündi. Inimene muutub taas oluliseks. Jaguneb: (lk 130) 1. 14.saj tereccento e eelrenessanss 2. 15.saj quatrocento e vararenessanss 3. 16.saj cinquecento e kõrgrenessanss Arhitektuur. Kunsti keskuseks Firenze. Hakatakse ehitama palazzosid(lossid). Esimene palazzo Palazzo di Medici. Oluline kunstnik Filippo Brunelleschi(1377-1446). Kujundas Firenze toomkiriku kohale kupli- tema olulisim töö. Oluline kunstikeskus Firenze. Firenze Leidlaste Kodu (lk 132) Palazzod kolmekorrusselised, nelinurkse siseõuega, katused madalad ja näevad välja nagu kindlused . Ümarkaared + kaunistused katuseservades. Nendega näidati jõukust vastupidiselt gooti ajale. Skulptuur Skulptorid: Lorenzo Ghiberti 1378-1455 Donatello 1386-1466 (kujutas Taavetit, esimene ratsamonument Gattamelata lk 137), Andrea del Verocchio1436-1488 (Taavet lk 135) Majoorikameistrid: vennad Della Robbiad ühed olulisemad meistrid. (vt. pilte lk 136) Maalikunst
annaabi.ee 
