Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "“ÕENDUSE KESKSED MÕISTED JA NENDEST TULENEVAD ÕE ÜLESANDED“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õendus, õenduse, aitama, keskne, meditsiin, diana, am13, õed, hoolitsus, patsient, suhtuma, õendustegevus, kesksed, nendest, aktsepteerima, hooliv, haigeks, samasugune, rikaste, välimusega, puhaste, tõekspidamised, hoolitseda, pahane, valus, valas, jääks, soovitusi, otsima, onkoloogia, kasvaja, spetsialistid, ressurs, pöörduma, soovitada, temalEksamitöö Tartu 2015 Õe amet on selline elukutse, mis on väga tihedalt seotud teiste inimestega. Eriala kohustab inimesi olema tähtsaks lüliks ühiskonnasüsteemis, sest õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga.
Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas. Siis selleks, et aidata inimesi humaanselt on loodud õendusealuste kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ÕENDUSTEOREETIKUTE ÕENDUSE KESKSED MÕISTED 2.1. Keskkond Üks laiemaid mõisteid õenduse aluses on keskkond
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud.
Selle alla võiksid minna õpetused ja soovitused tervislikust toitumisest ja eluviisi järgimisest. Suur roll on õel ka ühiskonnas tervikuna ja see on hästi väljatoodud Õe Eetika Koodeksis: koos teiste ühiskonna liikmetega osaleb inimese tervist edendavate ja säilivate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ning elanikkonna heaolu tagamisel (Õe eetika koodeks). Õendusteadus toetub neljale valdkonnale, mis on ka õenduse kesksed mõisted: inimene, tervis, keskkond, õendutegevus. Inimene Iga inimene on kordumatu ja ainulaadne. Elukaar, elutee ehk elukäik on sama ainulaadne ja kordumatu nagu inimene ise, ja see on omane igaühele. Aga hoolimata sellest põhivajadused ja elukaare perioodid on kõikidel ühesugused. Erinevad õendusteoreetikud on inimese mõisted ka erinevalt defineerinud.Kultuuri teooria järgi on inimene kultuuriline olend, hooliv ning võimeline muret tundma teise inimese heaolu ja
Hildegard Peplau (1909 - 1999), kes õpetas mõistma patsientide ja õdede-vahelise suhtlemise tähtsust. Peplaul oli bakalaureuse kraad suhtlemispsühholoogias ja MA psühhiaatrilises õenduses. Ta töötas mitmete haiglate neuropsühhiaatria osakondades ja oli mõjutatud tuntud psühholoogidest nagu Frieda Fromm-Reichman and Harry Stack Sullivan. Peplau kirjeldab patsienti kui kedagi, kes vajab ja kasutab õe abi, et lahendada igasuguseid terviseprobleeme. Patsient vajab lugupidamist, eneseväärikust, soovib, et teda kuulatakse tegevused, mida õde peab kogu aeg tagama käitudes professionaalina. Õde peab sealjuures olema empaatiline, oskama jälgida ja kuulama, mida 5 patsiendid teevad või ütlevad, kasutama teoreetilisi teadmisi ja määratlema, milliseid sekkumisi kasutada. (McQuiston & Webb, 1995). Peplau rõhutab oma kirjutistes, et imik ja väikelaps saavad oma
omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab Virginia Henderson seevastu inimest kui individuaali, kellega õed vastastikult suhtlevad. Ta väitis, et indiviid vajab abi, et saavutada tervis ja sõltumatus või spetsiaalselt rahuliku surma
SISUKORD 1. Elulugu.................................................................................................................2 2. Õendusteooria......................................................................................................3 3. Õenduse kesksed mõisted....................................................................................4 4. Allikate loetelu......................................................................................................6 1 1. ELULUGU Florence Nightingale (1820-1910) sündis 12. mail 1820 Firenzes jõukas ülemklassi inglise peres
Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER Tartu 2018 Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6 1 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU Patricia Benner on sündinud 1942. aastal Virginias
Palatid peavad alati olema puhtad ja steriilsed. Samuti peab vaibad tolmust puhtaks kloppima, sest see on peamine mustuse allikas. Peale selle higi, mis haige keha eritab muutub kiiresti kahjulikuks aineks ja imendub voodipesu sisse. Selle tõttu on vajalik vahetada voodipesu mitte vähem kui üks kord nädalas. Samuti aeg-ajalt peab madratsit tuulutama. 4. Tähelepanelik suhtumine Põetaja või õde peab skama patsiendi kuulata ning suhtuma tema kaebustele tõsiselt ja tähelepanelikult. Ta peab ka hoolitsema selle eest, et kui ta lahkub, ei juhtuks patsiendiga midagi ning patsiendil oleks kõik vajalik sel ajal olemas. Iga põetaja peab 3 teatama patsiendile, kui kaua ta kavatseb puududa ning informeerida sellest aegsasti. Samuti ei tohi unustada eetikat ja humaanset suhtumist patsiendi vastu. 5. Soojus ja valgus
õenduse teooriatega seotud raamatuid. Dorothy Orem'i enesehooldusteooria põhineb F. Nightingale'i ja V. Henderson'i nägemusel õendustööst. · Nightingale rõhutab indiviidi oma parandavate jõudude tähendust ja arvestamist õendutöös. Õendustöö peamiseks ülesandeks on luua soodsad olmesuhted patsiendi enese parandavate jõudude aktiveerimiseks. (Nightingale, 1869) · Henderson'i seisukohalt on õendus kõik need toimingud, mida patsient teeks ise, kui tal oleks selleks jõudu, tahet ja oskusi. Patsient tuleks võimalikult kiiresti muuta abistajast sõltumatuks. (Henderson, 1966) Orem on arendanud enesehoolduse ideed õendustöös kaugemale kui Henderson ja teised õendusteoreetikud. Ta jaotab enesehoolduse teooria kolmeks osaks: · Enesehoolduse defitsiidi osateooria · Enesehoolduse osateooria · Õendussüsteemide osateooria Enesehoolduse defitsiidi
keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, seksuaalsest suundumusest, kodakondsusest, poliitilistest vaadetest, rassist või sotsiaalsest staatusest." (Rahvusvahelise Õdede... 2006: 2). Iga patsient on sattunud tervishoiusüsteemi teatud kindlal eesmärgil, otsides abi oma aktuaalsetele või potentsiaalsetele terviseprobleemidele. Õde on kohal selleks, et anda oma panus nende probleemide lahendamisse, leevendamisse või vältimisse. See eeldab aga vajalikke teadmisi, hoolimist ning järgmiseid oskusi: · keskendumine, · kuulamine, · mõistmine, · suhtlemine. (Roper jt 1999: 119-120). 1.1. Suhtlemine
Kuna õde oma tegevuses keskendub sobiva õendusabi osutamisele ja juhindub klientide/patsientide olulistest vajadustest, on lihtne kaotada seos filosoofia ja õendusabi vahel - kuidas püstitab õde eesmärgid oma töös, tegutseb patsientide ja nende perekondadega, kujundab kogukonda, mõjutab praktikakeskkonda ja mõjutab tervishoiupoliitikat. Võttes aega ja leides võimalust filosoofia rolli selgitamiseks õenduse kõigi aspektide kujundajana, rikastame oma arusaamist sellest, mis õendus on, kuidas muuta lähenemisi efektiivsemateks ja kuidas toimub mõjutamine tulevikus. Üks suuremaid oskusi, mida peaks arendama, on võime kriitiliselt analüüsida teiste seisukohti ja ka oma argumente konstrueerida. Olla lihtsalt võimelised refereerima, mida teised on öelnud või leida vastavad ressursid või materjalid oma seisukohtade kinnituseks ei ole adekvaatne; filosoofiaga seotud õppimine on pisut rohkem kui teiste inimeste mõtete lihtne kogumine. Õendus nagu ka
1.4 Ennetamine II tüüpi suhkruhaigust ei ole alati võimalik ennetada. Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus, normaalne kehakaal, vähene stress ning õige toidureziim. (Terviseportaal 2012). 5 2. ÕENDUSPROBLEEMID DIABEEDI PÕDEVAL PATSIENDIL Õendushooldusvajaduste määramine tähendab patsiendi probleemide selgitamist. Õenduse esmane informatsiooniallikas on patsient ise või keegi tema lähedastest. Õendusprobleemide selgitamiseks on õel vaja koguda andmeid patsiendi ja tema perekonna elustiili kohta. Õendusprobleemid sõnastatakse võimalikult täpselt, patsiendikeskselt, et saaks planeerida õendusabi probleemi lahendamiseks. Õendusprobleemid võib jagada kaheks: aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid. Aktuaalsed probleemid on sellised, mis hetkel on olemasolevad
haigused) · Raske meditsiiniline haigus · Alkoholism · Eelnevad depressioonihood (Roper jt 1999) Tähtsamad põhimõtted, mis puudutavad sureva vanainimese ravi, on järgmised: 1. Patsiendi enda soove tuleks püüda arvestada. 2. Teda ei tuleks jätta üksi, kui ta ei ole seda just nimelt soovinud. 3. Ta peab soovi korral teada saama oma olukorra kohta käivad meditsiinilised seigad. 4. Tal peab olema võimalik mõjustada end puudutavaid raviotsuseid. 5. Kui patsient soovib, tuleb anda talle võimalus surmast rääkida. 6. Kui patsient oma otsuse tähendst mõistes keeldub alustatud ravist, tuleb tema otsust arvestada. 7. Ravipersonal peab tegema koostööd haige omastega. 8. Valuvaigistamine olgu tõhus. 9. Loobuda sellisest diagnostikast ja ravist, mis ei paranda ega leevenda patsiendi olukorda. 10. Patsiendi ja tema omaste soovil korraldada võimalus koduseks raviks ja hoolitseda
Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudutavat artiklit (teadusandmebaasist leitud artiklist näit. ajakirjast Nursing Ethics) · Vormistada vastavalt kirjalike tööde juhendile ja saata hiljemalt 19. märtsiks e-posti teel [email protected] Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb moraaliga e moraalifilosoofia.
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
kõrgete tasemeteni. Patsientidel, kes kardavad anesteesiatvõi operatsiooni, võib olla valu tugevam ja seda on väga raske ravida. Valu ilmnemisviisid Valu võib ilmneda mitmeti. Eristada võib järgmisi ilmnemisviise: · Füsioloogilised nähud, mida on võimalik mõõta: hingamissageduse kiirenemine, arteriaalse vererõhu tõus, pulsisageduse kiirenemine, perifeerse kehatemperatuuri langus. · Füsioloogilised muutused, mida on võimalik märgata: patsient higistab, on kahvatu, tunneb ennast halvasti ja võib oksendada. · Muutused patsiendi füüsilises olemuses: patsient on sundasendis, liikumatu, tema lihased on pinges, näoilme on karm ja otsmik kortsus. · Patsiendi hingelised muutused: patsient on närviline, kaebab, ägab, isegi karjub või nutab. Kui patsiendil on tõesti väga tugev valu, võib ta kaotada teadvuse. Postoperatiivne valuravi ja õendus Postoperatiivse valuravi barjäärid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11
nasotrahheaalse intubatsiooni puhul väiksem risk autoekstubatsiooniks kuna puudub keelega intubatsioonitoru manipuleerimise võimalus. Intubatsioonitoru on tugevamini kinnitatud kuna suu kaudu intubeerimisel kasutatakse paelaga sidumise tehnikat, kuid nina kaudu intubeerimisel kleebitakse intubatsioonitoru naha külge kinni plaastritega (Black jt 1990). Olufolabi jt (2004) uurimistöö tulemustest selgus, et orotrahheaalse intubatsiooni korral esines mõõdukalt enam ekstubatsioone kui patsient liigutab kaela sirutusasendisse võrreldes teiste ekstubatsiooni põhjustega. Samas kaela sirutamisel ja painutamisel nasotrahheaalse intubatsiooni korral vastsündinutel ekstubatsioone ei esinenud. Kui Wyllie (2008) ja Morton jt (2005) uurimistöödest selgus, et nasotrahheaalse intubatsiooni korral on mugavam ka lapse suuhügieeni eest hoolitsemine ning puudub võimalus intubatsioonitoru vigastamiseks hammastega. Orotrahheaalse intubatsiooni puudusena lastel
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE........................
teatud probleeme. Rahulolematuse aste oleneb tavaliselt tegutsemisvõimaluste piirangute kestvusest ja astmest ning toimetulekumehhanismide ja abivahendite kasutamise võime aitab inimesel normaalse liikumise piirangutega igapäevases elus leppida. Roperi, Logani & Tierney füüsilise aktiivsuse elamistoimingu käsitlemise viis võimaldab identifitseerida liikumise individuaalsuse see on antud elamistoimingu õenduse individualiseerimise nurgakivi ja õendust võib individualiseerida järgmiselt: · määratlemisel · kliendi aktuaalsete ja potsentiaalsete probleemide identifitseerimisel · planeerimisel · õendustegevuses · hindamisel 5. SUHTLEMINE Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid e küsimusi jne.
ta lapsepõlv, tal ei saa kunagi olema lapsi ega päris oma kodu. Lapsena Agnes olevat unistanud õpetaja elukutsest, samuti olevat ta tahtnud tegelda kirjanduse ja muusikaga. Tütarlapse otsus elada nunnaordus tähendas nende lootuste mahamatmist. Toona ei osanud Agnes aimatagi, et misjonitöös võib just tema talent ootamatult lõkkele puhkeda. Kindla otsuse astuda nunnaordusse ja hakata vaeseid aitama langetas Agnes kaheksateistkümneaastaselt. Kaks aastat tegi ta ettevalmistusi kloostrisse astumiseks: elas kaks kuud Letnices ja võttis osa kontemplatsioonipäevadest. Agnes ei teadnud, kuidas korraldada Indiasse minekut. Nõuandjad soovitasid tal taotleda vastuvõttu Loreto nunnaordusse, mille liikmed töötasid misjonäridena Bengalis. Agnes pidi läbima tavapärased etapid: kõigepealt tuli esitada avaldus, siis võis ta minna Dublinisse ordu peamajja, et seal
külma ja ükskõikseni Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoopis tema käitsmine) konliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi) territoriaalsuse teemadel Noorukieas: eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad) suhete vältime või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus Hilisemas täiskasvanueas õed vennad: puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus taasleidmine-lähimad elusolevad sugulased varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda õed-vennad kui hooldajad (kohe järgmine pereliikmete järel) Õe-venna suhete kasutegurid: emast eraldumisega toimetuleku õppimine hädasti vaja individuaalsuse saavutamiseks, identiteet areneb mitmekülgsemaks empaatiavõime kasvu võimalus
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
Jane aga, tundes kiusatust, jääb truuks oma moraalidele ja hiilib Thornfieldist salaja minema. Edasine elu Ta sõidab postitõllaga nii kaugele, kui rahakott lubab. Seejärel eksleb ta paar päeva, olles nälginud ja külmunud ja kerjab süüa. Lõpuks jõuab ta vihmase ilmaga kuhugi maja juurde, kus ta tuppa viiakse. Ta on kaua aega voodis, nälginult ja poolsurnult. Tema päästjaks osutub St John Rivers, kes on küla vaimulik. Majas on ka kaks naist, tema õde, Diana ja Mary ning üks majahoidja. Mary ja Diana on toredad naised, kellega Jane kohe alguses hästi klapib. Nendega on tal palju rääkida ning ta on ka majapidamises abiks. St John leiab Jane'ile töökoha. Seal külas tahetakse avada kool, kuhu Jane'i õpetajaks tahetakse. Jane võtab selle suurima rõõmuga vastu, seal on vähe õpilasi ja ta on kooli juhataja ja ainus õpetaja. Tal on ka üks teenija. Koolis antakse algelisi teadmisi, kuid Jane on väga õnnelik. Muidugi ei saa ta
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING....................................................................
Peale entsefaliiti, muutus Aive elu veelgi. Ravimid enam ei aidanud ja Aive jäigi voodisse, tervis halvenes nii võrd, et ta pidi hingama hingamisaparaadi abil ja üldse terve elu nüüdsest hakkas sõltuma masinatest. Mustamäe haiglas hakkaski ta nüüd veetma oma järgnevat elu. Ta tulevikuootused olid justkui maapealt pühitud. Nii elaski Aive üks päev korraga. Kui haige olla, siis selle rolliga on raske leppida, eriti siis kui mitte miski ei aita, ei tava meditsiin ega alternatiivmeditsiin ja isegi oma enese tahe. Haigelt inimeselt nõuab ju elu poole rohkem kui tervelt See oli tegelikult kõigile raske, nii Aivele, ta õdedele (Liisi ja Helili), Aive vanematele kui ka tema tuttavatele ja sugulastele. Kõige rohkem mind imestasaski see et Aive oli ikkagi tugev, hoolimata sellest mis temaga toimus. Kui oled haige, siis on alati hea kui keegi su eest hoolisteb ja sind toetab, nii tegid seda ka Aive vanemad, perekond, sõbrad ja tuttavad
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
26 3.8.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, pealkiri, raamatut täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS..................................................................................
Tsehhov õppis kohalikus gümnaasiumis, kuid õppetöö oli talle vastukarva (kool range!). Tsehhovil tekib suur huvi kirjanduse ja teatri vastu. Isa läheb pankrotti, pere kolib Moskvasse. Tsehhov jääb Taganrogi, et gümnaasium lõpetada. Paralleelselt töötab ta koduõpetajana ja raha saadab perele. 1879. a. suundub Moskvasse, astub ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, huvi kirjanduse vastu endiselt tugev. Tsehhov ütleb, et meditsiin oli tema abikaasa, kirjandus tema armuke. Alustab lühijuttude kirjutamist ajakirjandusele. '80ndate teisel poolel muutuvad tema teosed tõsisemaks. Tsehhovil süveneb tuberkuloos, millega ta püüab võidelda. 1890 sõidab vabatahtlikult Sahhalini saarele, et õppida sealset sunnitööliste elu. Teekond mõjub tervisele halvasti. Naastes otsustab püsima jääda väikelinna ja ostab endale Melihhovosse mõisa. Lisaks
[1] 1835. aastal õppis Emily mõnda aega Roe Headi koolis, kus Charlotte õpetajana töötas, naasis aga tervislikel põhjustel peagi Haworthi. Kolm aastat hiljem katsetas ta ühes Halifaxi koolis kuus kuud õpetajaametit. Koos Charlotte´iga õppis Emily 1824. aastal Brüsselis prantsuse ja saksa keelt. Õed plaanisid kooli avada, sellest ei tulnud aga midagi välja. Samal aastal suri tädi ja Emily jäi Haworthi. Charlotte´i eestvedamisel avaldasid õed 1846. aastal pseudonüümide Currer, Ellis ja Acton Bell all oma luuletusi. Suurem osa neist pärines Emilylt ja paljud olid inspireeritud fantaasiamaailmast.[2] Avaldatud luulekogu kukkus aga läbi. Siiski oli õdede usk oma kirjanduslikese võimetesse nii kõikumatu, et nad pärast luulekrahhi varjunimesid muutmata proosasse üle läksid. Charlotte kirjutas romaani ,,Õpetaja", kus ta oma Brüsseli-kogemusi ära kasutas. Ja kuigi ta kirjastajat ei leidnud, jätkus tal veel 1847
Haapsalu Gümnaasium Novell ,,Metamorfoos" Uurimustöö Koostaja: Reino Aedmäe Klass: 11B Juhendaja:Taimi Vilta 2009 Sisukord Sissejuhatus............................2 Sisututvustus...........................3-6 Tegelaskujud...........................7 Kajastuvad teemad..................8-9 Ekstentsialism.........................10 Sümbolism..............................11 Tõlkimisraskused....................12 Viited teistest töödes...............13-14 Kokkuvõte...............................15 2 Sissejuhatus ,,Metamorfoos" on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused v�
annaabi.ee 
