· Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateost · "Opera"(läbikukkumine) · 1977. a uus versioon · Viimane lavateos "Cronaca del luogo" Loomingust · http://www.youtube.com/watch?v=9YUV2C4ryU · http://www.youtube.com/watch?v=mEiWQsJhjQ
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele
Bizet’ “Carmen” Saksa ooperi keskuseks oli Dresden Silmapaistvaim helilooja oli Carl Maria von Weber – “Nõidkütt” Gioacchino Rossini Itaalia ooperi suurkuju Tema looming ühendab nii klassikalise ooper tunnusjooni, kui ka romantismi suuri ideaale Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt emotsionaalne väljenduslaad Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost Viljakaks valdkonnaks kujunes koomiline ooper – “Sevilla habemeajaja” Giuseppe Verdi Itaalia kõige aegade kuulsaim ooperihelilooja – ooperikuningas 26 ooperit Tema muusika on kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks Erilist tähelepanu on pööranud ansamblitele ja kooristseenidele Tema tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ning elutruud isiksused Suur rõhk libretodedel Richard Wagner
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija L...
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming
Looming Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USAs tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920aastatel.) Lavamuusika Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Tulilind" "Petruska" "Kevadpühitsus" "Tulilind" Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! "Petruska" Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus" Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis ChampsÈlysées
valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Raimo Kangro Looming Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Raimo Kangro Looming Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Leelo Tungal Looming Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu.
Olulisemad teosed. Kammerteoste sari "Sequenza IXIV" (19582002), milles iga teos on mõeldud erinevale solistile (flööt, harf, naishääl, klaver, tromboon, vioola, oboe/sopransaksofon, viiul, klarnet/altsaksofon/bassklarnet, trompet, kitarr, fagott, akordion, tsello) ning kõik teosed on ülivirtuoossed. "Sinfonia" 8 lauljale ja orkestrile (1969), mis on üks varase postmodernismi tähtteoseid. Tal on ka 5 ooperilaadset lavateost, nt "Opera" (1970). Modernism Postmodernism 1) Suletud vorm 1) Avatud vorm või antivorm 2) Eesmärgipärane, kontseptsioon 2) Mängulisus, juhuslikkus 3) Hierarhilisus 3) Anarhia 4) Distantseerub publikust 4) Publiku kaasamine (häppening jm) 5) Koosneb lõpetatud objektidest 5) Protsess, kestvus
,,Meie kooli muusikal" Külastasin 30. aprillil Paide kultuurimajas toimunud muusikali, mis kandis pealkirja ,,Meie kooli muusikal". Kontserti teema oli võetud Paide Ühisgümnaasiumi õppeaastal toimunud sündmustest ja üritustest. Esinesid Paide Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge
2. Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13
· Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos, · Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire. · Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatakse, · Sonaat- ühele või kahele pillile kirjutatud teos, · Reekviem- kellegi jaoks kirjutatud missa, nt surmamissa, · Avamäng- muusikalist lavateost, oaratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Sündis 27.jaanuaril Salzburgis. Kirjutanud 50 ooperit. Esimesed Mozarti sümfooniad olid meelelahutuslikku laadi ehk divertismentlikud. 1770ndate lõpul muutus Mozarti sümfooniate helikeel jõuliseks ja napimaks. Ta kasutas teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid. Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile,
Oma muusikalise hariduse just nimelt temalt. Ennast täiendas ta kogu oma elu jooksul erinevates paikades saades suursuguseks heliloojaks. LOOMING Klaverit mängis al. 4-aastasest, esimesed muusikapalad komposteeris 5-aastaselt, kontsertreisidega alustas 6-aastaselt, esimese ooperi kirjutas 10-aastaselt. Kokku on kirjutanud Mozart 41 Sümfooniat , 26 Keelpillikvartetti, 17 Klaverisonaati, 27 Klaverikontserti, 7 Viiulikontserti, 20 lavateost (Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt), Reekviem, serenaadid, hulgaliselt klaveri- ja viiulipalu . PILDID KOKKUVÕTE Wolfgang Amadeus Mozart oli üks kolmest Viini klassikust. Selleks sai ta tänu eluaegsetele õpingutele. Juba väiksest lapsest peale on ta oma isa käe all õppinud muusikat. Tänapäeval nagu oma eluajal on ta tunnustatud helilooja. Tema teoseid kasutatakse igal pool maailmas erinevatel puhkudel ja
aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti • eripära - lähedus sümfooniažanrile (solist pole esiplaanile tõstetud) • ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’ • mitteprogrammilise nn. absoluutse puhta muusika pooldaja 5) Richard Strauss (1864-1949) Saksamaa. • 15 muusikalist lavateost • teatraalselt eredad ja väljendusrikkad meistriteosed • filosoofilise programmiga ‘’Surm ja kirgastumine’’ • ilukirjandusliku einestikuga ‘’Don Juan’’ • autobiograafiline ‘’Kangelaselu’ 6) Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa. • esimene, kes hakkas klaveripalu tsüklitena mängima • kõige kuulsam ‘’Karneval’’ • soololaulude tsüklid ‘’Poeedi armastus’’
86) Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8
1 Mozarti ooperid Mozart on üks suuremaid ooperiheliloojaid läbi aegade, tema tuntumad teosed on teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on
Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Raimond Vendla, Samuel Jalakas Tromboon: Kait Tiitso, Villu Leis, Guido Kongas Tuuba: Priit Paabo Löökpillid: Olav Kund, Madis Metsamart, Maarja Nuut, Brita Reinmann Harf: Eda Peäske Jüri Alperten on Pärnu Linnaorkestri peadirigent alates aastast 1998. Alperten on juhatanud paljusid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette. Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja õppinud samas ka laulmist. 2009. aastast on Turi Euroopa lavadel tuntust kogunud wagnerilauljana. Kavas: Giuseppe Verdi (1813- 1901) Avamäng ooperile "Saatuse jõud" Benjamin Britten (1913-1976) Serenaad tenorile, metsasarvele ja keelpilliorkestrile VAHEAEG Richard Wagner (1813-1883) Avamäng ooperile "Rienzi" WWV 49
aastal. Pariisi naases trupp 1658. aastal. Kui Moliére oma etendustega Louis XIV huvi pälvis, sai trupp võimaluse esineda kuningalossis ja varsti sai Moliére'st Pariisi juhtiv teatritegelane. Suurte, 5-vaatuseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendavate meelelahutusmängude eest. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'le kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu. Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliére 30 lavateost ja temast sai Prantsusmaa parim komöödiakirjanik. Kui Moliére 1673. aastal suri, maeti ta Louis XIV käsul St. Josephi kalmistume, kuigi tollal keelas kirik näitlejaid pühitsetud mulla alla matta. Moliére avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile. Moliére kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja publik naerma panna
Orkester oli väga heal tasemel, kõik taktid läksid perfektselt täppi, mida oli raskemate loode puhul raske teha. Rahvale tundusid palad ka väga meeldivad ning olid elevil järgmiste loode üle. Kahjuks ei näinud ma oma silmadega neid otse mängimas, kuna istusin rõdul tagapool aga sellegipoolest kõlas iga lugu imeliselt, millest piisas. Wolfgang Amadeus Mozart vaimustus ooperimaailmast juba nooruses ning mitu tema teismeeas loodud lavateost pälvis tähelepanu. Siiki sündisid Mozarti kõik tähtsamad ooperid viimasel kümnel eluaastal Viinis, sh "Figaro pulm" ja "Võluflööt". "Figaro pulm" põhineb samanimelisel komöödial, mille keiser oli kuulutanud poliitiliselt skandaalseks ja keelanud, kuna selles naeruvääristati aristokraatiat. Koostöos liberisti Lorenzo Da Pontega valmis teravmeelne ja tempokas ooper, mis jõudis 1.mail 1786 esiettekandeni. "Figaro pulm"
,,Brandt"(inimene, kes ei suuda olla painduv, omad tõekspidamised) ,,Peer Gynt" III periood:puhas realism ,,Nukumaja"-"Nora" ,,Viirastused"-"Tondid" ,,Rahva vaenlane" Sümbolismi väljendavad: ,,Metspart" ,,Ehitusmeister Solness" ,,Kui me, surnud, ärkame" August Strindberg Rootslane, keda võib pidada XX sajandi näitekirjanduse üheks alusepanijaks. Jõudis kirjutada u 60 lavateost. Oma lavateostes ja teoreetilistes kujutistes põhjendas ta nii realistlikku, naturalistlikku, sümbolistlikku kui ka ekspressionistlikku teatrit. LOOMING: kuulsamates draamades esinevad prekonnaprobleemid, meeste ja naistevahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. ,,Punane tuba" ,,Vabamõtleja"(teostuselt laialivalguv, väheusutavad karakterid)
Ferenz Liszt [,,Rännuaastad" (klaveripala), ,,Fausti-sümfoonia" (sümfoonia), ,,Dante-sümfoonia" (sümfoonia), Ungari (sümfooniline poeem), ,,Prelüüdid" (sümfooniline poeem)]. Johannes Brahms [,,Hällilaul" (rahvalaul)]. Hector Berlioz [,,Fantastiline sümfoonia" (sümfoonia; dies irae)]. Fryderyk Chopin [,,Revolutsiooniline etüüd" (klaveriteos), ,,Vihmapiiskade prelüüd" (prelüüd), ,,Soov" (soololaul)] Avamäng on lavateost või suurt vokaalsümfoonilist teost sisse juhatav instrumentaalhelitöö, ka iseseisev heliteos. Libreto on vokaalmuusikalise lavateose tekst. Programmilise muusika puhul püüab helilooja muusikaga edasi anda kindlat sisu, jutustust. Kasutatakse kirjanduslikke teoseid. Oratoorium on koorile, solistidele ning sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline, tavaliselt dramaatilisel süzeel põhinev piibliaineline heliteos
Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I
7. basso continuo - harmooniasaade, mida esitavad basspill ja harmooniapill(id), ka selle saate esitajad 8. concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 9. barokktrio - pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 10.ooper - muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst 11.avamäng - lavateost või vok-sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 12.retsitatiiv - kõnelaul 13.süit - instrumentaalpalade või tantsude (mängitakse ainult pillidega) tsükkel 14.prelüüd - lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15.fuuga - polüfoonilise muusika üks põhivorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes 16.barokk - teatraalse ja ekstsentrilise väljenduslaadiga ajastu Euroopa kultuuris 17
EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. EESTI OOPEREID Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen", "Reigi õpetaja" Raimo Kangro "Ohver"
näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Jüri Alperten on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi professor Bruno Luki klaveriklassi ja Leningradi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassi. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002–2004. Alperten on juhatanud mitmeid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte üle Euroopa. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette ja juhatanud etendusi Läti Rahvusooperis, Göteborgi Ooperiteatris Rootsis jm. Walter Sutcliffe on Briti lavastaja. Ta on töötanud USAs, Inglismaal, Saksamaal ning Austrias. Tema lavastatud Cosi fan Tutte sai 2009. aastal Eesti teatriauhinna. Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik. Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana.
,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid ,,Seltskonna toed" 1877, ,,Nukumaja"1879, ,,Kummitused"1881, ,,Rahva vaenlane"1882. Viimased teosed- ,,Metspart"1884, ,,Naine merelt" 1888, ,,Ehitusmeister Solnes" 1892. August Strindberg- (1849-1912)- Strinberg kirjutas 60 lavateost. Ta arendas ning põhjendas oma loominguga nii realistlikku, naturalistlikku kui ka sümbolistlikku teatrit. Teda huvitasid enamasti teatriarvamuse kirjutamine, näitlemine ja maalimine, nagu ta märgib ka oma esimeses romaanis ,,Punane Tuba" 1879. Strindbergi esimene trükis ilmunud näidend ,,Vabamõtleja" 1870 oli terava sotsiaalse suunitlusega, kuid laialivalguva teostuse ja üsna saamatult vormitud karakteritega. Edukaks kujunes realistlik
farsiga ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud aga põhjalikult välja. Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle kuninga Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Sellegipoolest kulus tal ligi viis aastat enne, kui ta sai 1664. aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Ta suri 17. veebruaril 1673. aastal. Kirik keelas sellel ajal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Moliere siiski St. Jospehi kalmistule. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud
Dirigent oli Jüri Alperten. Ta lõpetas 1979. Aastal Tallinna konservatooriumi professor Bruno Loki klaveriklassis ja aastal 1985 Peterburi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassis. Ta on Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ja Eesti sümfooniaorkestri peadirigent ning sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog. Aastast 1998 on ta Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Ta on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. 2009. aastal tunnustas Eesti riik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Pianist oli Irina Zahharenkova, kes äratas suurt tähelepanu VI Esti pianistide konkursil pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu. Ta on võitnud esimese koha üleriigilisel Bachi konkursil ja teise preemia rahvusvahelisel Ciurlonise-nimelisel konkursil Viinis. Aastal 2007 novembris saacutas ta 60.rahvusvahelisel Genfi pianistide konkursil Sveitsis kolmanda koha ning J.S
aadlike vastuvõttudel etendatavate meelelahutusmängude eest. Tellimise peale tehtud improvisatsioonid olid leidlike situatsioonide, tabavate karakterite ning elava sõnastusega. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Elu viimase viieteistkümne aasta jooksul, viibides taas Pariisis, lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliére suri 17. veebruaril 1673. aastal teatri lavalaudadel. Kuigi kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda, maeti Moliére Louis XIV käsul siiski St.-Josephi kalmistule. Kuninga korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. 4 5 LOOMING
Kool Nimi klass NAHKHIIR Retsensioon Tallinn aasta 6. oktoobril toimus Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett " Nahkhiir". Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma
,,Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina, agressiivsed rütmid ja kõmisevad fortissimod. NÄIDE: http://www.youtube.com/watch?v=Q3NQvDTpbqw&feature=related ,,Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmulugusid pajatatud. Bartoki ooperis saab aga muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse. Lavateost ei saatnud esialgu kuigi suur tähelepanu. Ballett ,,Puust prints" (1917) oli märksa edukam ning tänu balleti menule lavastati 1918. a ka ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss". Balletti helikeeles on märgata impresionisstliku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kujundlikult edasi ka muinasjutulist õhustikku. Keskmine periood Pantomiim-ballett ,,Võlumandariin" (1923) Muusika hoogne energia ja atraktiivsed rütmikujundid. Tegevus toimub modernse suurlinna agulis,
veiderdajad ja komödiandid kuigi nood esitasid vaid rahvalikke jante, mitte kirjanduslikke näidendeid, oli see ikkagi teater täis elu, liikumist ja nalja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Pariisi naasis Molière'i trupp 1858. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks
libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20. Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus. Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. 21. Nii Kangro sümfoonilist kui ka kammermuusikat iseloomustatakse kui homofoonilist, aktiivsete rütmikujundite ja mazoorse tundelaadiga elurõõmsat helikunsti. Lepo Sumera 22. Sumera looming paistab silma huvitavate muusikaliste leidude ja teravmeelsete ideede poolest. 23
Kui instrumentaalmuusika peegeldab tegelikkust, maalib silme ete loodud loomi, inmesi, olukordi jne, nimetatakse seda programmiliseks muusikaks. Seda kirjutati palju 19 sajandil. Neile anti pealkirju ja pikemaid seletusi, tutvustades teoseid. M. Mussogorski, Beethoven, F. Liszt Avamäng Enamik oopereid algab ulatusliku avamänguga orkestri esituses, mis annab ülevaate teose sisust. Neid esitatakse ka lavateostest eraldi ning luuakse päris iseseisvaid avamänge, millele ei järgnegi lavateost, kuid mis samuti on seotud kindla sisu ja pealkirjaga. Need on kontseravamängud. Need on komponeeritud sonaadivormis. Sümfooniline poeem See on programmilisele kontsertavamängule lähedane zanr. See on üheosaline programmiline orkestriteos, mille pealkitri viitab teose sisule ja muusikaliste kujundite ilmele.Nende vormi ei määra kindlad reeglid, kuid sageli on selle ühte ossa ühendatud sonaaditsükli iseloomulikud jooned
sajandil lõppes kastraadikultus,oluliseks said naislauljad.Esindajad olid Rossini,Giuseppe Verdi ja Gioacchino-Kirjutasid teoseid tasemel lauljatele.Sajandi keskel lisandus järjest rohkem peategelasi keskklassist ning ka elu heidikud. 12. Gioacchino Rossini – Looming eriline? Kuulsaim koomiline ooper? Eriline dünaamika? Looming ühendab endas nii klassikalise oooperi tunnusjooni kui ka romantismi suuri ideaale.Oli väga produktiivne helilooja.20 aastaga kirjutas ta 38 lavateost, millest 32 olid ooperid.Teised olid näidendid.Kuulsaim koomiline ooper oli ’’Saville habemeajaja’’-’’Laimujutu aaria’’.Dünaamikat märkis paljude tähtedega (ppppp....või fffffffff...).Hoogsad aktiivsed,rõõmsad ooperid. 13. Giuseppe Verdi – Orkestrikõla tasakaalustamata? Nimeta 3 teost? Talle oli tähtis kaunis meloodia,mis andis edasi situatsioone.Harmoonia oli kohmakas sest orkestris polnud pillid balansis
keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – Itaalia stiilis tõsine ooper. Opera buffa – Itaalia stiilis koomiline ooper. Singspiel – laulumäng Reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. Missa – katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. Küsimused: 1
Teos pelvis kohe Budapesti konserdipubliku kui ka kriitikute teravdatud tähelepanu. Ühevaatuseline ooper "Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmujutte räägitud. Bartoki ooperis saab aga Charles Perraulti muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse Ooperi muusikas ja ideestikus on märgata küll ekspressionistlikkue tendentse, mis tollal Euroopa kultuurielus aktuaalsed olid, ent kummatagi ei saatnud lavateost esialgu kuigi suur tähelepanu. Esmalavastuseni jõudis see Budapesti Ooperis alles 1918 aasta mais ning järgmised etendused USA-s ja Inglismaal toimusid alles pärast Teist maailmasõda. Märksa edukam oli aga 1917 aastal kirjutatud muinasjutuaineline ballet "Puust prints" ning suures osas tänu balleti publikumenule lavastati lõpuks 1918 . a ka ooper "Hertsog Sinihabeme loss". Erinevalt ooperist on "Puust printsi" helikeeles märgata hoopis
Suurte, 5-vaatluseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendatavate meelelahutusmängude eest. Tellimise peale tehtud ballimängud ja improvisatsioonid olid samuti leidlike situatsioonide, tabavate karakterite ning elava sõnastusega. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud laval tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Pariisis oldud ajaga lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Kui Moliére 17. veebruaril 1673. aastal suri, maeti ta Louis XIV käsul St.-Josephi kalmistule, kuigi kirik seda keelas. Louis XIV korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates
sõpradele või Viini asjaarmastajate ühingule.Enamik teoseid jäi eluajal avalikkusele tundmatuks Looming: üle 600 laulu(tuntumad kaks laulutsüklit ,,Kaunis möldrineiu" (Die Schöne Müllerin,1823) ja ,,Talvine teekond" (Die Winterreise, 1827), 9 sümfooniat, 9 avamängu, kammermuusikat erinevatele koosseisudele sh 14 keelpillikvartetti, paarkümmend klaverisonaati, klaveripalu- (muusikalised hetked, serenaadid, valsid, lendlerid, ekspromtid); teoseid klaverile 4-le käele, 16 lavateost (vähe tuntud), koorimuusikat, 7 missat. Schubert on romantilise harmoonia ja Liedi rajajaid. Laululisus domineerib tema loomingus kõikide zanrite üle. Schuberti teoseid identifitseeritakse nimistu järgi, mille koostas muusikateadlane Otto Erich Deutsch - Deutsch Verzeichnis. 2. Robert Schumann 18101856 Saksa pianist ja helilooja, romantismiajastu tähtsamaid laulu ja klaverimuusika loojaid
veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel, näiteks Dionysuse pidustustel, kus toimusid etenduste võistlused. 32. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende autorite loomingule ja millised on nende tuntumad teosed? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Aischylos (525-456 eKr) kirjutas umbes 90 lavateost. Ta oli päris aristokraatlikust perekonnast ja võitles Kreeka-Pärsia sõdades. Tragöödiate võistlustel võitis ta 13 korda. Aichylos uskus, et maailm on harmooniline, stabiilne ning omab jumalikku plaani. Tema teostes on olulisel kohal veresüütemaatika .Tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne. Koori tähtsus on tema teostes väga suur. Aichylos viis sisse ka vormiuuenduse, tuues teise näitleja juurde. Tema tuntumad teosed on ,,Pärslased"
Peategelased olid julged ja hakkajad neiud, kes julgesid võidelda enda iseseisvuse ning tundevabaduse eest. Teise rühma moodustasid ajaloolised näidendid, mille sisuks oli hispaania rahva minevik. Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht"). Lope de Vega polnud eriti psühholoogiline kirjanik. Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) loominguga saavutas Hispaania teater oma tipu ning vajus seejärel unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj. lõpp Prantsusmaal) võeti eeskuju antiikkirjandusest, rõhutades selgust ja lihtsust. Jean Bapiste Moliére (Poquellini) (1622-1673) sündis Pariisis, tema isa oli vaiba- ja mööblipoodnik. Võõrasema oli "kuri võõrasema", keda ta arvatavasti kujutas teoses "Ebahaige". 14-selt pandi ta Clermonti
ALEKSANDER PUSKIN 1799-1837 6. juunil 1799 sündis Moskvas üle kõigi aegade ulatuva kuulsusega poeet Aleksandr Sergejevits Puskin, keda peetakse uue vene kirjanduse rajajaks. Ta andis maailmale 15 surematut poeemi, kümmekond romaani ja jutustust, kuus lavateost, värssromaani ,,Jevgeni Onegin", seitse muinasjuttu ning lugematul hulgal luuletusi. Samas jäi Puskinist kui ääretult vastuolulisest inimesest maha hulk legende, skandaale ja anekdoote. Ja seda kõike hoolimata sellest, et ta suri duellil saadud haava tõttu vaid 37-aastaselt. Ta pärines aadlisoost, tema ema oli abessiinia vürstipoja, Peeter I kammerteenri A. Hannibali pojatütar. Puskini emapoolne vaarisa sattus Venemaale Aafrikast. 1811
aastal Tartus ning suri 4.veebruaril 2001.aastal. Raimo Kangro lõpetas 1968. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Tema tunumaid teoseid on kindlasti ooper
Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Loomigust Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates zanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile
Eesti ooper Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen", "Reigi õpetaja" Raimo Kangro "Ohver" Kokkuvõte Kultuurielu kiire areng oli tingitud eelkõige eestlaste tahtejõust ja haridustaseme tõusust. Sajandivahetus tõi kaasa kultuuri arengu, rahvusliku ärkamise ja traditsioonide elavnemise
o Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist o USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) · Lavamuusika: o Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi o Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost o Maailmakuulsuse tõid talle balletid: ,,Tulilind" ; ,,Petruska"; ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilind" o Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. o Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! · ,,Petruska" o Nukudraama o Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone · ,,Kevadpühitsus" o Alapealkirjaga ,,Pildid paganlikust Venemaast" o Kõige novaatorlikum teos
Juhatas Estonia teatris enda ja P. Tsaikovski muusikat. Looming: Langeb kokku keskkonnaga, kus helilooja parajastu elas ja tegutses Vene periood lähtus vene rahvuslikust traditsioonist USA-s tekkis huvi dodekafoonia vastu (Dodekafoonia kompositsioonimeetod, mis põhineb oktaavi 12 heli tähtsuse täielikul võrdsustamisel. Meetodi töötas välja Arnold Schönberg 1920-aastatel.) Lavamuusika: Ühendas ooperi, balleti, pantomiimi ja oratooriumi. Kokku kirjutas 20 muusikalist lavateost. Maailmakuulsuse tõid talle balletid: "Petruska"-Nukudraama Tegelasteks Arlekiin, Colombina ja Pantalone "Kevadpühitsus"-Alapealkirjaga "Pildid paganlikust Venemaast" Kõige novaatorlikum teos Esietendus 1913 Pariisis Champs-Èlysées teatris Skandaalne teos ,,Tulilind"- Aluseks vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist. Esietendus 1910 Pariisis ülemaailmne tuntus! Uudsus seisnes: Puudus tavapärane jutustav süzee.
Inimesed on erinevad, igaüks peab ise leidma oma tee õnnele. Molière (1622–1673) on klassitsistliku draama suurim esindaja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi „Arutu“ („L'Étourdi ou les Contretemps“) lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. „Misantroop” arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Selles kõiki klassitsistlikke norme järgivas värssnäidendis toob Molière lavale don Juanile risti vastandliku peategelase – õlisa aadliku Alcetste’i. Kui don Juan kohanes pahega, tehes nii „nagu teised“, siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad teised, isegi kui ta seeläbi täiesti ükski jääb ja endale lõpuks inimesevihkaja kuuluse saab.
mida on nimetatud ka postmodernismi üheks tippteoseks (postmodernism = vastureaktsioon avagardismile). ,,Circles" (1960) on näide teatraliseeritud muusikast. ,,Epifanie" (1961) on rikkaliku tekstimaterjaliga teos. Kammermuusika Tuntuim ja enimmängitud oopus ,,Sequenza I-XIV" iga osa on iseseiseva kompositsiooniga ja eri esitajatele. Kõik osad on esituslikult nõudlikud ning solistidele tõeliseks meisterlikuks proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja. Viimane lavateos on 1-vaatuseline lühiooper ,,Ühe paiga kroonika" (1999). Iannis Xenakis (1922-2001) Iannis on Rumeenias sündinud Kreeka päritoluga helilooja, kes tegutses põhiliselt Prantsusmaal.
hindas kodanikest moodustatud zürii. Kuna teatrietendused olid osa riiklikust kultusest, siis neis osalemine oli igati auväärt tegevus. Neis osalejatel võisid olla ka mõned eesõigused (nt võisid olla maksudest vabastatud). 15. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Nimetage nende tuntumaid teoseid. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Aischylos (525-456 eKr) Kirjutas umbes 90 lavateost. Oli päris aristokraatlikust perekonnast. Tema tutvusringkkonnas oli palju kuulsaid inimesi (nt Perikles, Pinderos- koorilüürika esindaja). Ta suri Sitsiilias. Legend, et kotkas kukutas talle kilpkonna pähe ja selle tagajärjel ta suri (pole tõsi). Ta oli aktiivne isik oma linna elus ja ka populaarne tragöödiate autorina. Tragöödiate võistlustel võitis ta 13 korda. Looming: Ta uskus et maailm on harmooniline, stabiilne. Tema stiil on pidulikult ülev, peaaegu religioosne
annaabi.ee 
