rezissöör ja muusikarezii Second level professor, kes kolis eestisse pea Third level 35 aastat tagasi tänu Eri Fourth level Klasile. Ta kutsus Georgi Fifth level Eestisse lavastusi lavastama. Nüüdseks on Malvius lavastanud Eestis juba 17 lavastust, millest esimene oli "Viiuldaja katusel". Ta teinud lavastusi nii Estonias, Vanemuises kui ka Draamatearis. Koreograaf Adrienne Abjörn Ta on samuti Rootsist pärit. Ta on väga tunnustatud koreograaf maailmas. Click to edit Master text styles Second level
Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed. 1880 keksel hakkas vanemuse seltsi teatrikruppi juhtima august viira. Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva harimine , vastandas teatrit meelelahutusele. 2. Psühholoogiline realism, 3. Ansambli teater 4. Lavastuslik tervik. 13 aug. 1996 ....avati esimene eesti kutseline teater vanemuine. Kitzberg tuulte pöörises. 3.sept 1996.. avati kutseline estonia Kitzberg ja Vilde.- kuulsad näitekirjanikud
Liina Tordik, Ivar Saks, osalevad Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Dirigent LAURI SIRP Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal ja 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Ta on osalenud Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula ja Peter Gülke meistrikursustel. Alates 1993. aasta augustist töötab Lauri Sirp Vanemuise teatris. Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi "Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel. Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Traviata" ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin",
Johan Sebastian Bach (1685-1750) sündis saksamaal, tuntud organist, viis täiuslikkuseni ajastu orelimuusika Georg Friedrich Händel (1685-1759) sündis Halles, suri londonis, võttis kasutusele oratooriumi. Händel tegi enamasti ooperi lavastusi Baroki ajastul (1600-1750) sai valitsevaks duur- ja moll-helilaad Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie
kunstide vahel. Avangardvoolud otsisid rohkelt loomeprintsiipe, mida saaks kasutada nii sõna- kui ka muule kunstile. Kirjandusele avaldasid mõju ka uued elektroonilised vahendid, nagu fotograafia ja kino, helisalvestustehnika, televisioon, raadio. Kirjanikke hakkas huvitama kuidas saavutada tekstis filmile omast kiiret liikumist, vaadete ja muljete vaheldumist. Kirjandusteosed julgustasid ohtralt muud liiki kunstiteoseid, näiteks muusikat, maale, lavastusi, filme jm. 4. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega? Modernistlik ajastu mõjutas kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega sedaviisi, et üha tähtsamaks muutus teksti seotus pildi ning heliga, aga audiovisuaalse kunstiga kujunesid vastuolud, nimelt loomevõimalused kütkestasid kirjanikke ja tundusid kohati ähvardavana. Kirjandus pidi 20.sajandil end teiste kunstide seas rohkem välja näitama. Leiutati raadio,
Kinno saad sisse astuda põhimõtteliselt igal ajal sisse astuda vähegi mõistliku riietusega. Seepärast on kinod muutunud populaarsemaks ning teatrid hääbumas võrreldes nende hiilgeajaga. Kui see jutt heitis teatri pigem negatiivsesse valgusesse vähemalt reaalsust peegeldades, siis eks leiab ka palju positiivseid külgi. Nagu näiteks lavastuse ainulaadsus, mis tähendab, et teater toimub siin, kohe, praegu ja täpselt samasuguseid lavastusi ei eksisteeri. Sinna hulka saaks lisada ka intiimse õhkkonna, teatri realistlikkuse ja traditsioonid. Eks pikemalt mõeldes leiaks mõne hea külje veel aga siiski kuna kinol leiduks liialt palju positiivseid asju, siis oleks targem siinkohal asjad kokku tõmmata. Kokkuvõtteks peab tõdema, et kui-palju-tahes ma neid häid külgi leiaksin, ei aitaks need kaasa minu teatri huvi suurendamisele. See on tingitud asjaolust, et ma pärinen nooremast põlvkonnast
1.Karakterid, seisused, tüübistik: 2.Armastus ja abielu Boccaccio käsitluses: 3.Eetika ja moraal: 4.Väärtustatud ja naeuruvääristatud omadused: 5.Laiahaardeline, mitmekülgne ning väga inimlik inimkäsitlus. Mis tõde ja mis õigus? Paneb inimesi mõtlema oma tegude ja hinnangute üle. 6. Renessansikirjanduse üks tähtteoseid, Boccaccio ilmakuulus «Dekameron», mille sajast kelmikast, õpetlikust ning sageli ka siivutust novellist on ka lavastusi tehtud, mis on vaid üks paljudest näidetest Dekameroni osatähtsusest maailmakirjanduses. Seitsmes päev, 2. novell 1) Lihtsameelne müürsepp/abielumees, kaval ja ihar kudujast naine, noor keigar. 2) Abielu ei väärtustata. 3) Valel on lühikesed jalad. 4) Naeruvääristatakse lihtsameelsust, ebaausust. Kaheksas päev, 1. novell 1) tark, kaval ja väärikas mees. 2) Armastus ei leia alati vastu armastust, prostitutsioon. 3) Pada sõimab katelt. 4) Naeruvääristatakse laristamist.
olnud veel sulandunud uude kultuuriruumi. Praegu on see kõik peaaegu hääbunud. Kestis ligikaudu 90ndateni, vaheaegadega. Püüti jätkata eesti kultuuritraditsioone. Nad olid sunnitud kodust lahkuma, hirm, et nendega võib midagi halba juhtuda. Domineeris lootus, et varsti saadakse Eestisse tagasi, kuid nii polnud. Seda enam oli paguluses oluline hoida alles oma kultuuri. Rahvusluse kandmine. Ühtlasi oli see ka seltsielu. Repertuaari valiti, mis kunagi oli olnud Eestis, taastada omaaegseid lavastusi. Uuenduste ja erinevate moevoolude sissetung oli peaaegu võimatu, püüti säilitada vanu traditsioone. Kuid see ei tulnud kasuks. Esineti ESTO-del (eestlaste ülemaailmsed kokkutulekud). Piiravad tegurid: · Tegutsetakse harrastustruppides · Puudub korralik materiaalne baas · Publik piirdub peamiselt eestlaskonnaga · Vähe lavastajaid operetinäitlejaid oli palju läände läinud, kuid lavastajaid mitte
Ta kasutas Stanislavski tegevusliku analüüsi meetodit näitlejatega töötades. Näitleja pidi ümberkehastuma, tema tegevus laval pidi olema mõtestatud. Ta viis läbi nö intiimproove, kus ta tegeles rollide analüüsiga paari näitlejaga korraga. Olulised olid tegelaste sisetegevus, tegutsemismotiivid ja omavahelised suhted. Ta arvas, et lavastaja peab tundma ja valdama näitlejatöö elemente. Ta tõlgendas klassikat kaasaja vaimus. Lavastas erinevates zanrites lavastusi. Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodud väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid välja tema püsiautorid: Juhan Smuul, A.H. Tammsaare. Panso oli pea kõigi Smuuli näidendite esmalavastaja
Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu jt. Kuulus kirjanik Ernst Hemmingway on öelnud, et igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane, mis näitab, et eestlased on oma töökuse ja ettevõtlikusega maailmas kuulsaks saanud. Selliseid ütlusi on kindlasti veelgi, kuid olgu siin ära toodud vähemalt üks neist. Eesti kultuur tervikuna on minu arust väga heal tasemel. Eesti autoreilt on sündinud palju häid filme, näidendeid ja lavastusi. Kui minna teatrisse etendust vaatama, on väga hea näha, et eestlased oskavad näidelda nii veenvalt. Üks minu lemmiketendustest on "Tuhkatriinu", seda oli väga hea jälgida ning seal olid ka väga head näitlejad kelle hulgas on ka minu lemmiknäitlejad. Filmidest eelistan ma ise välismaiseid, kuigi ka Eesti filmid on köitvad. Välismaised filmid on huvitavad just oma teistsuguse sisu poolest. Film Lottest oli ka omamoodi huvitav, kuid välismaised filmide hulgas on
minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päevaraamatud 1946–1956", II (2007) Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed Juhan Smuuli "Lea„ "Kihnu Jõnn„ Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi" silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal Oskar Lutsu "Kevade„ Maksim Gorki "Ema„ Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"" On avaldanud: huvitavaid reisilugusid humoorikaid vesteid inimestesse süveneva paeluva portreeraamatu "Portreed minus ja minu ümber„ teatrialase teose "Töö ja talent näitleja loomingus" V
Eesti draamateater Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli mängu- ja lauluselts "Endla". Aastatel 19531988 kandis teater nime Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater.
liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stsenaarium etenduse kirjanduslik käsikiri Sõnakoomika sõnavaimukuse koomika Tragikomöödia ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub
,,Säärases mulgis" käsitleb Lydia Koidula üsna mitut tollel ajastul aktuaalset probleemi : rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen, hariduse puudulikkus (samas vajalikkus), pärismaa ostmine, sõjaväest kõrvalehoidmine, sundabielu. Näidendi läbivaks moraaliks oligi sõnum, et haridus on eestlastele eluliselt oluline. ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" oli kuni 19. sajandil üks mängitavamaid ja populaarsemaid lavastusi Juhan Kunderi ,,Kroonu onu" kõrval ning selle kunstilise taseme ületasid alles järgmise põlvkonna kirjanikud. Ligi kümme aastat hiljem, 1880. aastal, ilmus Koidula sulest veel neljaski näidend, milleks oli ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai". Lydia Koidula jaoks oli teatri ülesandeks rahvuslike ning valgustuslike ideede levitamine ja rahvale nõndanimetatud õpetliku lõbu pakkumine. Üldiselt oli Koidula teater lihtsalt ühe
Teose mõte oligi näidata inimestele kui veidrikuks nad teles tehakse. Kuidas üldse ei hoolita inimtunnetest ja väntsutatakse neid nagu nukke, sundides tegema igasuguseid ebanormaalseid asju. Telesaate produstentidele ongi oluline ainult see, et saate formaat kutsuks teleri ette võimalikult palju inimesi, kes tagaksid saatele edu ja autoritele magusa palga. Ma jäin vaadatuga väga rahule ja olen kindel, et see meeldis ka teistele vaatajatele. Ma pole ennem Rakvere Teatri lavastusi näinud, aga kindlasti lähen jälle kui võimalus tuleb. Väga lihtne oli loosse sisse elada ja tunda ennast nagu telestuudios võtete pealtvaatajana, kuna kõik oli suurepäraselt mängitud. Ka näitlejad tegid oma tööd väga hästi. Anneli Rahkema oli näitleja, kes mulle väga tuttav tundus. Ma arvan, et ma olen teda näinud televiisorist, aga ma ei suuda meenutada täpselt kust. Üldiselt oli väga hea teatrielamus, kogu süsteem toimis hästi
Jaan Tätte ja Marko Matvere ,,Tulemine" Elor Lember Juhendaja: Malle Veske Kuressaare 2010 Jaan Tätte Jaan Tätte on 46 aastane Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Rolle linnateatris on olnud tal täpselt kakskümmend. Lavastusi on Jaanil kaks, ning ise kirjutatud näidendeid on üheksa. Raamatuid on ta välja andnud kolm ja osalenud on ta viies filmis. Jaan tättel on välja antud 5 albumit. Esimene neist on ,,Majakavahi Armuhüüd," kus teeb kaasa ka Marko Matvere. See on 2002. aasta album ja seal on ainult seitse lugu. Teine album on ,,Mine mine," albumil on 16 lugu, ning see on 2001. aasta oma. Kolmas on samuti Marko Matverega koos tehtud album. Selle nimi on ,,Olemine (Tätte&Matvere
Ma arvan, et tahaksin millalgi lähemal ajal veel mõnda balletti vaatama minna. Sain teada, et ballett on midagi palju rohkemat, kui lihtsalt keerutamine, hüplemine ja ilusa muusika taustal seeliku lehvitamine. See oli võimas elamus. Mul ei ole ühtegi soovitust tulevikuks, sest kõik oli ideaalne. Paremini ei olekski saanud olla. Ma ei leidnud etendusest midagi minu jaoks negatiivset, orkester tegi head tööd ning esinejad olid lihtsalt vapustavad. See on üks parimaid muusikateatri lavastusi, mida olen oma elu jooksul näinud. Tantsude ajal ei tekkinud hetkekski igavustunnet. Muusika oli lummav ning sobis tantsu juurde väga hästi. Lavakujundus ning kostüümid olid omaette vaatamisväärsused. Soovitan soojalt kõigil seda balletti vaatama minna, see on seda väärt. 3 14.10.2007 etendatud A. Bournonville balleti "Sülfiid" kava
VIIMSI KOOLITEATER Viimsi Kooliteater on tegutsenud juba 20 aastat ning nende aastate jooksul on seal kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva
Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia.
Näiteks muusika saatel loeti ette kümme käsku. Ning muusikat muidugi kasutati ka kellegi kiirmiseks või ülistamiseks. Sealseks tõeliseks muusikuks peeti kuningas Taavetit. Tunti teda nii muusika terapeudina kui ka laulu sõnade autorina. Vanaheebreas oli kuntstiline laulmine vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi. Et kas eeslaulja ja vahelduv rühma vastulaulmine, või siis kahe rühma omavaheline vastulaulmine. Vanas kreekas Hakkati muusika arenemisel tegema juba lavastusi. Need olid tragöödia lavastused kus mängisid kaasa nii inimesed kui ka pooljumalad. Tragöödia arendati Dionüüsia järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti, arhitektuuri, tantsu ja näitlemist. Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu.
Martin Sinijärvega) Turundustöö ·· 1998 sotsiaalkampaania "Ära löö last!" (koos Sirli Tarve, Priit Isoki ja Kaur Hansoniga) meedia-performance ja -skandaal "ZOOM TV" (koos Priit Isoki ja Kaur Hansoniga) ·· 2002 Eurovisiooni ekraani- graafika ja teleülekande maskotid ·· 2003 sotsiaalkampaania "Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju" (koos Priit Isoki ja Annela Pildrega) ·· 2006 sotsiaalkampaania "Ära osale loosimisel" (HIV) ·· Loonud lauamänge ning kujundanud rohkem lavastusi, raamatuid, plaate ja logosid, kui me jõuaks neil veergudel üles lugeda. Kujundaja kalduvustel on Asko lasknud möllata ka oma uues raamatus «Ja sisalikud vastasid». Ta ei taha, et keegi tema raamatut tõsiselt võtaks. Asko on naudinguga võtnud oma oskused ja rakendanud neid iroonilises võtmes: «Alati on ju probleem, et kujundaja võib hakata teksti ahistama ega mõista autorit. Kuid seekord olen ju autor
Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Mati Unt jt. Olulisus Vanemuisele ja eesti teatriloole Eesti teatrimällu on Kaarel Ird läinud konfliktse ja vastandliku isiksusena. Ühelt poolt komparteilise maailmavaatega jõuline, plahvatav ja diktaatorlik teatrijuht. Teisalt oli tegu aga reziimi poolt taunitud eesti algupärandite tulise kaitsejaga, Vanemuise üleliiduliseks nähtuseks muutjaga ja 70ndate teatriuuenduspõlvkonna eestkostjaga. ''Irdi teatriajalukku minevaid lavastusi saame kokku umbes kahe käe sõrmede jagu. Selles pole midagi erakordset, selliseid lavastajaid saab Eesti peale kokku üsna mitu, aga nende hulgas pole ühtegi, kes oleks samal ajal nii teatrimees, teatrijuht kui lavastaja, nii ehitaja, süsteemi looja ja hoidja.'' Viller, Jaak Ird kasutas lavastusmeetodina talle palju etteheidetud kaasarääkimise tehnikat, kus näitleja pidi kordama iga sõna täpse intonatsiooniga, kuni see talle häältepaeltesse kulus ja meeltesse kinnistus.
Eriti irooniline on see, et ehedaimaks näiteks on teater NO99, mis korraldab iga paari aasta järel massidele suunatud intrigeerivate pealkirjadega poliitikateemalisi teoseid, kuid samas püüab oma lavastustega põgeneda klišeede eest, isegi enamik tekste töötab ju teater ise välja. On oluline märkida, et NO99 sünniga anti lubadus teha sotsiaalprobleeme käsitlevat teatrit ning tegelikult on nad saanud sellega hästi hakkama. Ilmselt saadab T. Ojasoo ja E.-L. Semperi suuri lavastusi edu ka seetõttu, et poliitika on tänases Eestis elavatele inimestele väga oluline teema. Kuid isiklikult arvan, et selle aasta alguses esietendunud muusikal oma pealkirjaga “Savisaar” oli teatav peibutustrikk, sest ka autorid ise on öelnud, et pigem on lavastuse sisuks võim kui konkreetne isik. Ehk intrigeeriv pealkiri oli lisatud, et täita suur saal publikuga. Arutluse käigus jõudsin arusaamale, et teater tänases päevas suhestub
totaalse teatri sugestiivsed, kosmilist kõiksust ja inimlikku intiimsust ühendanud lavastused, millest suur hulk põhines rahvuslikul klassikal – sügavam seos on tal olnud Kitzbergi ja Tammsaare loominguga. A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan” Osvald Toominga dramatiseeringus (1976) osutus nii lavastaja kui ka kogu kümnendi üheks vaieldamatuks tipuks, kus mängu olid kaasatud kõikvõimalikud teatrivahendid. „See on teaterlikemaid lavastusi meie näitekunsti arenguloos, ühtaegu sügavamaid Tammsaare tõlgendusi,” tõdes Karin Kask, rõhutades lavateose paljuplaanilisust ja sümfoonilisust ühiskonnas, näitab milline on selle ühiskonna mentaliteet. Teatritegijatel, eelkõige näitlejatel, on olnud läbi ajaloo ambivalentne roll, samaaegselt nii ihaldatud kui põlatud staatus. Tiiu Kreegipuu on oma magistritöös, milles analüüsis muu hulgas kultuuripoliitika
Kolmeteistkümneselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka Mozarti isa Leopold Mozart, kes oli Euroopas tuntud viiulimänguõpiku ja paljude muusikateoste autor. Neljateistkümneaastasena võeti Mozart Itaalia-reisi ajal pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika-akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse. Mozartilt tellitud ooperite lavastusi kuulsas Milaano ooperis tervitati vaimustusega. Mozarti isa Leopold oli helilooja, kapellmeister ja üks selle aja tuntumaid muusikapedagooge. Kui ta märkas oma poja erakordset annet ja huvi muusika vastu, hakkas ta teda õpetama. Nelja-aastane Wolfgang pidi tundide kaupa harjutama klaverit, viiulit, tegema kompositsiooniülesandeid. Mozarti varajastest õpiaastatest on ka levinud legende. Üks nendest on järgmine.
-esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) Lavastusi T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980 H. Raudsepp Vedelvorst, 1981 S. Beckett Oodates Godot'd, 1986 S. Beckett Õnnelikud päevad, 1989 S. Beckett Mis Kus, 1990 M. Betsuyaku Väljakäik, 1990 E. Ionesco Kiilaspäine lauljanna, 1991 M. Betsuyaku Kalmaarkustukumm, 1992 Juhan Viiding sai tuntuks Jüri Üdi nime all, millest ta loobus 1970. aastate lõpul, kui toimus pööre tema loomingus, luuletuste vahe on sedavõrd selge, et mõnikord räägitaksegi kahest eri kirjanikust.
õukonnas,kus töötas ka Wolfgangi isa Leopold Mozart,Euroopas omal ajal laialdaselt kasutusel olnud viiulimängu õpiku ning paljude muusikateoste autor. Neljateistkümne aastasena võeti Mozart Itaalia reisi ajal pärast hiilgavat sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle 3 Kuldkannuse rüütli aunimetuse. Mozartilt tellitud ooperite lavastusi kuulsas Milaano ooperiteatris tervitati vaimustusega. [3.Lk 36] Mozarti vara õitsele löönud arenes ennekuulmatult jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Näis,et ta loob muusikat iseenesest,samasuguse endastmõistetava kergusega,nagu lind laulab. Vaatamata erakordsele edule ei õnnestunud Mozartil kogu elu jooksul saada oma võimetele vastavat töökohta. Salzburgi peapiiskop suhtus temasse nagu kunagi õuemuusikusse, kelles oldi harjunud nägema peremehe
Keskajal püsivat ja paikset teatrit polnud kuid esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. Näidendid olid kristlikust liturgiast. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu Euroopas, algul olid need ainult preestritele ja kooripoistele, hiljem aga ka lihtrahvale. 10 saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kiriku ees või kirikus piibliteemalisi näitemänge. 13. sajandil osales piiblilugusid kujutavates müsteeriumites ja miraaklites arvukas tegelaskond. Esitati keerulisi lavastusi. Lavaseadmed muutusid ajaga keerukamaks ja võimaldasid isegi 5 maavärinaid edasi anda. Lavastused pidid olema tõetruud, kasutati isegi elus loomi, kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etendust saatis instrumentaal- või vokaalmuusika. 12-13 saj. müsteeriumites esinesid juba tavalised linnakodanikud. Etendati ka moraliteesid (pahede ja vooruste võitlused), miraakleid ( religioossne näidend), farsse ( usulise näidendi
algupärandeid. Eelistatakse oma jõude, kuid lisaks on Eesti ainsa ooperile keskendunud repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste. "Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks," selgitab Kuningas, "on klassikaliste ooperite esikümme, kodumaised algupärandid ja modernsed klassikatõlgendused või nüüdisaegsed ooperid. Kahe viimase puhul on kodumaine koosseis vältimatu, klassika puhul tehaksegi teadlikult nn gastroll-lavastusi. Publikule antakse võimalus nautida tippsolistide kunsti." Lavastajal on omad võtted, kuidas lauljat hääle tekitamisest kaugemale juhtida. "Hääl on siiski ainult vahend, mitte eesmärk," ütleb ta. Elus ei ole palju olukordi, kus laulmine on loomulik. Ooperis aga lauldakse kogu aeg ja seda tuleb teha nii, et see mõjuks põhjendatult. Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema
ühinemise 12. aastapäeva. Brandenburgi värav hakkas sümboliseerima vabadust ja soovi ühendada Berliin. Alates sellest ajast, seisab Brandeburgi värav kui Euroopa maamärk, vaba ja avatuna keset Berliini linna. Ühel pool laiub Pariisi väljak ning teiselpool pärnadeallee. (pilt 1-2!) Praeguseks on Brandenburgi värav suletud autodele ning sellest on loodud autovaba tsoon. Lisaks on see ka üks kogunemispaikadest Berliinis, kuhu mahub veidi üle miljoni inimese, et vaadata lavastusi, pidutseda, võtta vastu uut aastat või vaadata suuri spordisündmusi otseülekandena suurelt ekraanilt. HUVITAV: Kui Saksamaa meeskond aastal 2014 pälvis FIFA maailmameistri tiitli jalgpallis, siis tähistasid nemadki võitu Brandenburgi värava ees. (pilt!) Tavaliselt on Brandenburgi värav ka finisijooneks Berliini Maratonil. (pilt!) Brandenburgi värav on kujutatud ka Saksamaa 10-, 20- ja 50-sendistel euromüntidel. (pilt!)
Suureks sündmuseks terve vene kogukonna jaoks oli Puskini 125. sünniaastapäeva tähistamine 26. mail 1924, millest kujunes hiljem välja iga-aastane traditsioon `Vene kultuuri päevade' näol. See üritus sai eeskujuks Vene pagulaskonnale kogu maailmas. Tavaliselt peeti sel päeval palvusi ja korraldati rahvariietes rongkäike. Rahvamajades ja vabas õhus toimusid kontserdid, esinesid vene rahvapillide orkestrid, laulukoorid ja tantsijad, õhtuti esitasid taidlusteatrid oma lavastusi ning kogu pidupäev lõppes üldrahvalike pidustustega. 1931. aasta kevadel korraldati Tallinnas suur vene näitus, kus demonstreeriti erinevaid vene kultuuri avaldumisvorme Eestis. Näitusel eksponeeriti maalikunsti, graafikat ja arhitektuuri, koostatud olid ka kiriku-, arheoloogia-, olme-, kooli-, teatri-, raamatukogu-, spordi-, käsitöö-, kirjastuse-, perioodika- ja kirjandusteemalised väljapanekud. 1920.1930. aastatel oli tuntav vene kultuuri sügavam huvi oma rahvaluule vastu
algupärandeid. Eelistatakse oma jõude, kuid lisaks on Eesti ainsa ooperile keskendunud repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste. "Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks," selgitab Kuningas, "on klassikaliste ooperite esikümme, kodumaised algupärandid ja modernsed klassikatõlgendused või nüüdisaegsed ooperid. Kahe viimase puhul on kodumaine koosseis vältimatu, klassika puhul tehaksegi teadlikult nn gastroll-lavastusi. Publikule antakse võimalus nautida tippsolistide kunsti." Lavastajal on omad võtted, kuidas lauljat hääle tekitamisest kaugemale juhtida. "Hääl on siiski ainult vahend, mitte eesmärk," ütleb ta. Elus ei ole palju olukordi, kus laulmine on loomulik. Ooperis aga lauldakse kogu aeg ja seda tuleb teha nii, et see mõjuks põhjendatult. Mujal maailmas on tükk aega olnud tavaline teha oopereid tänapäevaseks. Nüüd hakkab see mood küll üle minema
elemendiks. Tantsijate valik oli sedapuhku üpris ebaõnnestunud, kohati jäid silma suuremat sorti apsakad tantsunumbrite sooritamisel, liigutustes esines rütmilist ebatäiusust. Dirigent Lauri Sirp ( Teater Vanemuine) hiilgas sedapuhku tõelise meistrina koori ja orkestri juhatamises, tema taktikepi juhendusel kõlasid nii koor kui orkester justkui maailmakuulsa Broadway teatri lavalt saabununa. Sirp on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi ,,Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Vanemuises on Sirp lavale toonud järgmised lavastused: Menotti ,,Telefon", Massenet' ,,Don Quijote" ja ,,Manon", Verdi ,,Falstaff" ja ,,Rigoletto", Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke", Händeli ,,Xerxes"", Rossini Tsaikovski ,,Pähklipureja, Mozarti ,,Figaro pulm", Purcelli ,,Haldjakuninganna" jpt. Operett ,,Savoy ball" peidab endas palju värvikaid ja omanäolisi karaktereid, kellest
1990. aastal lõpetas ta aga hoopis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Praegusel hetkel elab Jaan Tätte Vilsandi saarel, kus peab saarevahi ametit ning koos temaga elab seal ka abikaasa Margit Tätte. Paaril on kaks poega, kelledest vanem on isa nimekaim ning noorem Kunter Tätte. 3. Looming 3.1. Filmid, näidendid ja lavastused Kuigi enamasti teatakse Jaan Tättet laulja ja laulukirjutajana, siis kuulub tema loomingusse ka hulganisti filme, näidendeid ja lavastusi. Nendest tuntuim on arvatavasti ,,Ristumine peateega", kus teose autor ise ka üht peaosalist mängis. Alguses valmis see näidendida, kuid 1998-ndal aastal vändati sellest valmis ka film. ,,Ristumine peateega" on lugu armunud paarist Laurast ja Rolandist, kes üritavad end autodega teise linna hääletada, kuid ühel hetkel ei võeta neid enam peale. Laura eestvedamisel hakatakse liikuma mööda kitsast metsateed, et öömaja leida. Oma väikeses
Augusto Boal 16. märts 1931 – 2. Mai 2009, Brasiilia, Rios Õppis Columbia ülikoolis New Yorgis( algselt keemiat). Õpetaja oli John Gassner, kes tutvustas talle Brechti ja Stanislavskit. 1955 lavastas (esimest korda?) Pärast lõpetamist 56, palus Arena Teatris Brasiilisa, Sao Paulos. Seal hakkas katsetama, katsetas ka Stanislavskiga, mida varem ei oldud Brasiilias nähtud. Kohandas lavastusi Brasiilia oludele. 64 tuli sõjaväeline riigipööre. 71 ta rööviti tänavalt, piinati? Ja lõpuks saadeti välja Argentiinasse, kuhu ta jäi 5 aastaks. 73 avaldas seal “Theatre of the Oppressed” – baseerub raamatul “Pedagogy of the Oppressed” (Brasiilia haritlane ja kirjanik). Siis reisis Lõuna-Ameerikas ringi, tegi tööd väikeste vaeste seltskondade/inimeste/kogukondadega. - Boal tahtis publikust teha aktiivse osaleja. Tavaline teater on
kontsertide, klubiürituste, reiside ja muude ettevõtmistega, millega inimesed oma vaba aega sisustavad. Pärast 1990ndate alguse madalseisu on publiku hulk tasahaaval kasvanud, ent pole saavutanud nõukogudeaegset taset, kuna takistuseks on tihti kõrged piletihinnad. Teatrid reageerisid publiku vähenemisele uuslavastuste väljatoomisega tihedamas rütmis. Praegu esietendub igal aastal üle saja lavastuse, publikut jagub aga neile eraldivõetuna suhteliselt vähe. Seetõttu on pikaealisi lavastusi üpris vähe. Teater ei ole rahvast koondav paik, vaid peab täitma paljude üpris erinevate vaatajarühmade kunstiootusi ning pakkuma ka võistlusvõimelist meelelahutust. 2.2 TEATRISÜSTEEM Eestis jätkavad tegevust kõik senised riiklikud repertuaariteatrid. Mõni teater on vahetanud nime, näiteks sai Noorsooteatrist 1990ndate keskel Tallinna Linnateater. Kuus teatrit paikneb Tallinnas: Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater, Eesti Riiklik
Selles vallas tegi Naiskodukaitse koostööd Tartu Tervishoiu Muuseumiga ja 1932.aastal anti välja koostöös Punase Ristiga "Esmaabi käsiraamat". Propaganda- ja rahvuskultuuri alal peeti oluliseks isamaalise mõtteviisi levitamist kogu maal, aga ka oma organisatsiooni ideede ja eesmärkide selgitamist rahvale. Selleks korraldati pidulikke mälestus- ja kontsertjumalateenistusi riiklikel ja KL ning NKK tähtpäevadel, NKK tööd ja rahvuskultuuri tutvustavaid näitusi, isamaa ainelisi lavastusi, tegeldi rahvatantsu ja koorilaulmisega. Näiteks hindasid kaasaegsed, et 1938.aasta üldlaulupeol olid 65% lauljatest ja pillimeestest kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad. Naiskodukaitse oli paindlik organisatsioon, mis kohandas oma tegevust vastavalt üldpoliitilistele muutustele. Kui esimestel taastamisjärgsetel aastatel oli ülekaalus rahvuslik riiklik ülesehitustöö, siis 1930.aastate keskel Euroopas ilmnenud sõjaohu
jutu teemaks olnud. Eelkõige tunneme teda läbi näitlemise ja ka laiemalt teatriga seotuna. Kõige enam tuntakse Laanemetsa Tootsi rollis, algul poisikesena filmis ,,Kevade", hiljem juba oskaja näitlejana filmides ,,Suvi" ja ,,Sügis". Näitlejana töötas ta elu lõpuni, kuid teda tuntakse ka kui osavat lavastajat ning teatri õpetajat. Aare Laanemets suri noorelt (46-aastaselt), kuid oma lühikese elu jooksul jõudis ta teha palju ning võib vaid arvata, et meeldejäävaid rolle ja lavastusi oleks teinud ta veel kui aega oleks olnud enam. 2.2 Laanemets enne "Kevadet" Aare Laanemets sündis 6. veebruaril 1954. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinnas ja lõpetas 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. Tema klassivend Raul Rebane on öelnud, et enne filmi rolli ,,Kevades" ei paistnud Laanemets millegi erilisega klassikaaslaste seast silma, oli tavaline poiss nagu teisedki. Rebane ütles ise: ,,Olen näidanud teinekord rahvale meie 9
1970.–1993. aastani töötas Eesti Riiklikus Noorsooteatris, 1979.–1987. asutas ja tegutses aktiivselt Noorsooteatri trioga Hampelmann, 1993.-1998. oli Pärnu Endla teatrilavastaja ning 1998.–2005. vabakutseline. Ta tegid tihedat koostööd Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga. Raadios esines ta paljudes kuuldemängudes, avalikel üritusel ja oli aastaid "Meelejahutaja" lavastaja. Publik armastas Kilveti rahvalikke, lauludega täidetud lavastusi väga. Lavastus ’’Oh, armastus’’ ja ’’Sina kallis magus mesi’’ lõi aastateks ületamatu publikurekordi. Saare, Viidingu, Kilveti ’’Kuning herman esimene’’ ning Raimond Valgre elust jutustav ’’Saare valge tee kutse’’ ei vaja kommentaare nende jaoks, kes neid lavastusi nägid ja piletisabades seisid. Kaarel Kilvet laulis ja mängis ansamblites Leegajus ja Kukerpillid, teatriansamblites Hampelmann,
165 4 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 12 meenutab Ervin Abel aastakümneid hiljem, ,,aga et proovid olid toimunud ilma rahvata, lõin esimese korraga kartma. Ütlesin lihtsalt, et ei taha, ja tulin ära. Pärast läksin küll tagasi, aga esinemine läks nutuga pooleks. Pisarad silmas, ei tahtnud ma esinemiskostüümi seljast võtta. Nii väga meeldis mulle see."5 Selle tükiga saab alguse Ervini elu teatrimaalimas. Vennaga hakkavad nad korraldama palju lavastusi ja esinemisi. Abeli mõnetine läbimurre teatrimaailmas toimus siis, kui ta keskkoolis käis. Rakvere teatri kunstiline juht Jullo Talpsepp küsis, kas Ervin oleks nõus mängima Marcel Pagnoli komöödias ,,Elu aabits" härra Topaze'i üht õpilast. Loomulikult oli Abel nõus. Sellega jõudis ta kutselise teatri lavale. Peale seda veedab Abel mõned aastad GITISes ja sealt naasedes asub tööle Tallinna
rahvusvahelistel konkurssidel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga ,, Partners in Crime". Robert Annus 7 Sündinud 19. mai 1984 Tallinnas. Lõpetas 2008.aastal Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu lavastaja eriala. On õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja EMTAs oboe erialal. Alates 2008. aasta augustist töötab Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana. Lavastusi Vanemuises: Ödön von Horvath ,,Lood Viini metsadest", Martin Crimp ,,Linn". Lavastused mujal: ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud" Tartu Uus Teater. Praeguseid rolle Vanemuises: Esimene statist, Sõdur (Mati Unt ,,Viimnepäev"), DJ Zlava (Uku Uusberg ,,Karjäär") Juss Haasma Sündinud 23. august 1985 Tallinnas. Lõpetas 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu. 2008-2009 oli Ugala teatri näitleja
tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt. Kõne ei olnud olmeline vaid poeetiline ja musikaalne, eriliste intonatsioonidega. Oldi minimalistlikud ja täpsed. Loodi mõjuv atmosfäär tekitati vastav meeleolu ja õhustik. Oluline oli ka, et välisdramaturgia kõrval eesti dramaturgiat lavastataks. Nende lavastustes on näha välisdramaturgia mõjutusi: Viidingul Jaapani teater, Pedajasel Iiri teater ja Petersonil Prantsuse teater. Juhav Viiding tegi lavastusi koos oma mõttekaaslastega, rühmatöö põhimõttel. Tema teater oli sõnakeskne, väliselt kasin ja talitsetud, hoolikalt viimistletud näitlejaplastikaga. Seda teatrilaadi on nimetatud klassikaliselt puhtaks minimalismiks ning selles on nähtud jaapani traditsioonilise teatri mõjutusi. Viidingu teater pöördus poliitikast ära ning tõstis esile vaimseid väärtusi. 1980. aastate teisel poolel keskendus ta absurdidraamale (Samuel Beckett jt). 15. Mikk Mikiveri "mõtteteater" 1960
ajaviitetükke. olulisemad lavastused 1911. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Ibsen "Rahva vaenlane", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Sudermann "Kivi kivide hulgas", lavastaja A. Teetsov 1914 - 15. Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm. Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut. olulisemad lavastused 1914. B. Bjornson "Kui noored viinapuud õitsevad", lavastaja K. Jungholz 1914. H. Ibsen "Nora", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Sudermann "Kodu", lavastaja K. Jungholz 1915. E. Vilde "Tabamata ime", lavastaja K. Jungholz 1915. A. Kitzberg / J. Simm "Kosjasõit", lavastaja K. Jungholz 1915. H. Ibsen "Seltskonnatoed", lavastaja K. Jungholz 1915.
naljakat külge lavakõne arvestuses esitades koos Jüri Krjukoviga „Muinasjuttu tsaar Saltaanist“ 4. kursusel sai osa võtta VII lennu lavastatud Lembit Kivisaare „Paradiisi ilust“ ja August Kitzbergi „Kosjasõidust“. Kibuspuu suur plahvatus sai alguse mängides Popit Merle Karusoo lavastatud diplomietenduses, F. Tuglase „Popi ja Huhuus,“ mida lavastati ka Draamateatri väikses saalis, mängiti poolteist aastat, kokku 60 etendust. „Popi ja Huhuu“ oli üks lavastusi Noorsooteatri „Cinzano“ (1978) ja „Makarenko koloonia“ (1979) kõrval, mille eest anti Merle Karusoole 1980. aastal Ants Lauteri nimeline auhind. Teiseks diplomilavastuseks sai A. Kitzbergi „Kosjasõit“, kus Kibuspuu täitis Ago-Endrik Kerge lavastuses Miili rolli ja äratas tähelepanu oma falsetiga laulmise oskusega. Lavastus sai kiita ka näiteks Moskva nimeka teatrikriitiku Natalja Krõmova käest. Etendust mängiti palju
Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 2013. aastal tähistatati ülemaailmselt Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva. Sel puhul tõi „Tannhäuseri“ Estonia lavale rahvusvaheliselt tunnustatud briti lavastaja Daniel Slater, kelle töid iseloomustavad originaalsus, inimlikkus, intelligentsus ja kaasaegsus. Slateri mitmeid auhindu pälvinud lavastusi on menukalt esitatud Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Hispaanias, USAs ja Uus-Meremaal. Wartburgi lossi õukonnast tüliga lahkunud rüütel ja minnesinger Tannhäuser on langenud Veenuse võlude ohvriks ja elab jumalanna juures Veenusemäel (Venusberg). Aasta pärast tüdineb ta jumalikest naudingutest ja palub Veenusel end oma kütkeist vabastada. Jumalanna neab meest ja ennustab, et Tannhäuser pöördub ülima meeleheite tunnil tema juurde tagasi.
liigutusi. 1738. aastal asutati Peterburis Vaganova Balleti Akadeemia ning 30 aasta pärast ka Moskvasse Suure Teatri Balletikool. 1789. aastal esietendus ballett ,,Asjatu ettevaatus", mis jutustab Lise armuseiklustest. 19. sajandil sai alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. See oli vastukaaluks kõigele sellele, mis reaalses maailmas toimus. Tööstusrevolutsiooni käigus ehitatud tehased ja vabrikud panid ballettmeistreid looma lavastusi, mis olid helged, õhulised ja ebareaalsed. Romantilised balletid jutustasid haldjatest, vaimudest ja inimolenditest, kes olid tegelikust maailmast kõrgemal. Naisi kujutati õrnade olevustena, kes vajasid kaitset ja hella kohtlemist. Baleriinid kandsid sel ajal hästi istuvat pihikut pehme allapoole põlvi ulatuva tüllseelikuga ning juuksed olid keskelt lahku ja kõrvade taha kammitud ning seatud madalaks juuksepalmikuks. Etenduse sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks
Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia.
Selles vallas tegi Naiskodukaitse koostööd Tartu Tervishoiu Muuseumiga ja 1932.aastal anti välja koostöös Punase Ristiga "Esmaabi käsiraamat". Propaganda- ja rahvuskultuuri alal peeti oluliseks isamaalise mõtteviisi levitamist kogu maal, aga ka oma organisatsiooni ideede ja eesmärkide selgitamist rahvale. Selleks korraldati pidulikke mälestus- ja kontsertjumalateenistusi riiklikel ja KL ning NKK tähtpäevadel, NKK tööd ja rahvuskultuuri tutvustavaid näitusi, isamaa ainelisi lavastusi, tegeldi rahvatantsu ja koorilaulmisega. Näiteks hindasid kaasaegsed, et 1938.aasta üldlaulupeol olid 65% lauljatest ja pillimeestest kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad. Naiskodukaitse oli paindlik organisatsioon, mis kohandas oma tegevust vastavalt üldpoliitilistele muutustele. Kui esimestel taastamisjärgsetel aastatel oli ülekaalus rahvuslik riiklik ülesehitustöö, siis 1930.aastate keskel Euroopas ilmnenud sõjaohu
1911. aastal lõpetas ta kaubanduskooli, kuid 1913. aastal sai ta tänu Karl Jungholzile ja Theodor Altermannile tööle näitlejana teatris ,,Estonia". Sõja ajal 1916.-1918. aastal mängis ta Novgorodi teatris. 1918. aastal läks ta tagasi ,,Estonia" teartisse, kus ta töötas draamajuhina kuni 1941. aastani. Ants Lauter reisis Saksamaal, Nõukogude Liidus, Poolas, Tsehhis jpm riikides, et täiendada oma oskusi ning ta võttis eeskuju sealsest teatrist, luues ka Eestis ekspressionistlikke lavastusi. Eesti vabariigi ajal töötas Lauter veel näitlejana teatris ,,Endla" ning Vene Draamateatris. 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus ta liitus sealse draamatrupiga. Ta on üks ENSV Riiklikute 13 Kunstiansamblite loojatest, millega käidi sõja ajal rindeüksustele esinemas. Peale sõda jõudis Ants Lauter töötada teatrites ,,Estonia" ja ,,Vanemuine" ning Draamatetris näitleja, lavastaja,
Viimasega ütles ta lahti varasemates kolleegidest, kes soovisid kasutada sürrealismi laval. Enne teda olid teised autorid jõudnud sürrealistliku teatrini (nt Pirandello, kellel polnud otseselt pistmist sürrealismiga, aga ta pakkus sellele filosoofilise tausta). 1929. aastaks olid sürrealistid teinud umbes tosin lavastust: spontaanne, sokeeriv. Mõjutas paljusid kunstnikke ja loojaid (nt hispaalnast Lorcat). Sürrealistide loodud lavastustest on näidendeid ja lavastusi, mis on teatriloos olulised, nt ,,Tirésiase rinnad" (Guillaume Apollinaire), kes kasutas eessõnas esimest korda sõna sürrealism. Näidendi eesmärk oli kujutada pigem olemust kui välimust; naisest saab mees ja sõjakaotuste korvamiseks sigitatakse maailma tuhandeid lapsi. Jean Cocteau (1889 1963) tundis huvi muusika ja kunsti sünteesi vastu. Tal on palju erinevatest kunstivooludest mõjutatud näidendeid. 1921. aasta ,,Eiffeli torni noorpaar" on sürrealistlik.
annaabi.ee 
