5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greeteo
Õppematerjali autor
Atacama kõrb 1. Asukoht Atacama kõrb asub Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ääres ja Andide mäestiku vahel, 15. ja 30. lõunalaiuse vahel .Laiub põhjast-lõunasse pika ribana läbi Tsiili, Peruu ja Boliivia. Joonis 1. Atacama kõrbe asukoht 2. Kõrbe suurus ja ulatus Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see ligi 966km põhjast-lõunasse. Lisaks Atacama kõrbele on maailmas veel vaid kaks samavõrd pikka ja kitsast kõrberiba, mõlemad samuti rannikukõrbed Namiibias ja California poolsaarel. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri.
ATACAMA KÕRB Geograafia referaat Koostaja : Juhendaja : 2010 Atacama kõrb...................................................................................................................................3 Ajalugu.............................................................................................................................................3 Kliima..............................................................................................................................................4 Taimestik ja loomastik..............................................
Atacama kõrb 1. Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliiviat, Peruud ja Tsiilit. (Joonis 1. Atacama kõrbe asend) 2. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Atacama on maailma kõige kuivem kõrb. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid......................................................................................................
Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o
MÄE- ja ORUTUUL - põhuseks reljeefi erinevused Päeval saab nõlv rohkem päikesekiirgust, nõlvale tekib madalrõhkkond, orgu kõrgrõhkkond ja õhk liigub üles - ORUTUUL. Öösel jahtub org kiiremini ja tekib vastupidine olukord ning tuul puhub orgu - MÄETUUL KÕRBETUULED (samuum, hamsin, siroko jt.) SADEMETE JAOTUS MAAKERAL Oleneb: Maismaa ja mere jaotusest Tuultest Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas) Temperatuurist Taimkattest HÜDROSFÄÄR Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.htm Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
olulised kultuurihuvilistele ning Brasiilia rannik rannapuhkuse nautijatele. Lõuna-Ameerikas asub rida maailma rekordeid: maailma suurima vooluhulgaga jõgi Amazonas (220 000 m³/s) maailma kõrgeim juga Angel Venezuelas (1054m) maailma kõrgeim tegevvulkaan Llullaillacao (6739m) maailma suurim veetaim amazonase viktooria (lehe diameeter 1,22 m) maailma pikim mäeahelik Andid (u. 7000 km) maailma kõige kuivem koht, Atacama kõrbes maailma suurim vihmamets, Amazonase madalikul maailma kõrgeim pealinn La Paz, Boliivias (3660 m merepinnast) maailma kõrgeim laevatatav järv Titicaca (3811 m merepinnast) maailma lõunapoolseim alaliselt asustatud asula Puerto Toro, Tsiilis maailma suurim soolak Uyuni (10 582 km²) Väike loetelu Lõuna-Ameerika vaatamisväärsustest: Manaus Brasiilias. Mugavaim juurdepääs Amazonase jõele ja vihmametsale,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid