Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu savannis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Elu savannis Marianna Golovina 8.c
  • Üks põhjuseks, miks minnakse savannidesse on sealne loomaküllus. Kui oled turistina sinna sattunud, pole ei mingit probleemi minna vaatama ükskõik millist looma. Selleks tuleb ainult teejuhile teatada , millist looma sa tahaksid näha ning üldiselt saab teejuht viia sind just sinna, kus sinunimetatud loom on. Ainuke loom, kelle otsimisega võib kuluda pikemalt aega on lõvi. Need turistid, kellest artiklis juttu on, leiavadki lõvisid- üks emalõvi üksi ja teine koos oma kahe lõvipojaga. Emalõvi, kes on koos poegadega, lakub neid (peseb), kuid see ei meeldi neile. Üldiselt paistab kasside nurrumine samasugusena kui lõvide oma, ainult et lõvide hääl tundub paari oktavi võrra madalamana. Teejuhi juttu järgi murdis emalõvi, kel on pojad, öösel antiloobi, ning nüüd peaks seda alles seedima. Lõvi, kes oli juba söönud, tõusis püsti ning siis ütles giid, et ta läks kolmanda lõvipoja otsima .
  • Põhjuseks, miks võime troopilises savanniavaruses silmata korraga kümneid ulukiliike, rohkem kui mistahes muus maakera elukoosluses seisneb selles, et tegu on avamaastikuga. Näiteks troopiliste vihmametsade piirkondades on elustiku mitmekesisus ligikaudu sama mis savanniski, aga seal on suletud maastik ning seetõttu loomad ei paistagi välja, kuna nad on roheluse varjus nö peidus. Kui seda elustiku oleks võimalik ka korraga näha, märgaksime, et suurimetajate arv samal pindalal troopilistes vihmametsades on ikkagi väiksem kui savannis. Sealsed loomad kasutavad väga säästklikult toidu, näiteks kaelkirjakud söövad puulehti viiemeetri kõrgustelt puudelt, elevant aga, sööb lehti umbes kahemeetristelt põõsastelt, sebrad koos antiloobidega toituvad hoopiski rohust ja tüügassiga elab ära juurikatest ja juurtest, mida ta tuhnib maa seest välja. Nagu meilgi, siin Eestis, on ka seal (troopilises savannis) neli aastaaega , kuid sellegipoolest on troopilise savanni aastaajade sisu meie omast erinev. Aasta algab talvise kuiva ajaga , millele järgneb suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaaeg ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi . Saaki pakuvad rohumaad lausa kaks korda aastas, see tähendab, et see kindlustab äraelamise paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ja kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel ning lihasööjatel toitu.
  • Keenia on üks vähestest Aafrikamaadest, kus ka valge inimene saab vabalt (turvaliselt) ringi liikuda . Keenias asub rahvuspark, mis kannab nime Samburu. See kaitseala pole kaugeltki mitte kõige kuulsam ja ometi on selle eeliseks asupaik kõrvalises kolkas. Samburu kant on Keenia üks rikkamaid kante loomade poolest.
  • Nüüd jõuavad turistid kollase veega jõe kaldale. Veest paitavad neile mitmed jõehobu kogud , mis on paigal nagu surnud kehad, ja ainult haruldane kõrvade väristamine annab neid välja. Põhiliselt on jõehobud vees terve päeva ja ainult keskööl lähevad nad veest välja, et rohtu süüa. (Siin tuleb välja ka üks minu jaoks huvitavamaid fakte sellest artiklist- jõehobud söövad ühe ööga ära ligi viiskümmend kilo rohtu.) Ja järsku märkab grupp turiste kaldal vedelevat mingit keha, mis on jõehobust ikkagi suurem, see tähendab, et see peaks olema siiski elevant. Seejärel märgatakse mingisugust liikumist elevandi poole- krokodillid hakavad kah kohale jõudma, kuid see krokodill , kes enne jõudis teist juba ligi ei lase, nii et süüa saab ainult üks nendest .
  • Turistid jõavad rahvusparki, mille pindala on ligi 100km2 ja mida kaitseb umbes viiskümmend relvastatud ning väljaõpetatud meest, kella seitsme paiku. Meeste ülesandeks on kaitsta kaitseala salaküttide eest ning jälgida, et turistid eeskirju järgiksid. Ühesõnaga jäävad need turistid, kellest ongi kogu jutt, ööbima sinnasamma rahvuspargi kaitsealale.
  • Advendiööl ei juhtunud turistidel eriti midagi huvitavat, peale lõvi möigramist keset ööd ja peaaegu lämbumist telgis (aga ikkagi- kõik pääsesid eluga;).
  • Hommikul ärgates kuulevad turistid nii mõndagi siiani tundmatut linnuhäält ja ainult mõnda tunnevad nad ka ära. Seejärel hakkavad nad juba minema loomavaatlusele. Üldisemalt koosnevad Samburu maastikud peamiselt puissavannist- madalad, lauged künkad on silmapiirini kaetud rohuga ja harvade, ligi kuue meetri kõrguste puudega, mille vahel paikneb põõsaid.
  • Sealne mõne Eestimaa talu maastikuga . Turistid jaotavad omavahel lemmikloomi ning seejärel loevad , kes elevante , kes kaelkirjakuid jne. Kõge liigirikkam on antiloopide pere. Nei on eri suuruseid , alates küülikusuurusest sinikarbikust ja lõpetades saaremaa hobuse kasvu, pikkade sirgete sarvedega ida-aafrika orüksiga. Savann elab nagu ikka, oma igapäevast elu...
  • Tihtipeale jalutab sebra lõvist suhteliselt lähedalt mööda ja isegi ei karda teda- see tähendab, et loomad saavad, meie jaoks arusaamatute, märkide abil aru, et kiskjal on kõht täis või siis vastupidiselt tühi. Samamoodi- arusaamatult selle gruppi jaoks, sai ka nende teejuht “mineteakust“ teada, et üks emalõvidest on näljane ja üks mitte. Ühesõnaga- elustikurikkas savannipiirkond on küllaltki huvitav nii mõnegi jaoks, ja võimaluse korral ma arvan, et seal tasub ära käia...

Siin ka mõned pildid, et Teil lugemise ajal väga igavaks ei läheksXD!!!...
Elu savannis #1 Elu savannis #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anna Maria Õppematerjali autor
Kaheksanda klassi material.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Savanni lühitutvustus

1. Puissavannis on madalad ja lauged künkad, mis on silmapiirini kaetud haljendava rohuga ja harvade, umbes kuue meetri kõrguste puudega. Puude vahel paikneb põõsaid ja põõsaste rühmi. 2. Sealsed loomade kombed on põhjalikult teised. Nt mingite märkide järgi aimab sebra, et praegu on lõvil kõht täis ja temast pole murdjat. 3. Troopilises savannis on neli aastaaega nagu Eestis, kuid nende sisu on teistsugune. Kõigepealt tuleb talvine kuivaaeg, siis suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaajad ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. 4. Savannialadele rajatakse palju rahvusparke, mis on suured ning väga liigirohked ja sealt käib aastas väga palju turiste. (Nt. Ühes Keenia rahvuspargis Sambiru on aastas 1 000 000 külastajat.) 5

Geograafia
thumbnail
6
pdf

Lõvi

LÕVI Panthera​ ​Leo Taksonoomia Riik:​ ​Loomad​ ​(​Animalia) Hõimkond:​ ​Keelikloomad​ ​(​Chordata) Klass:​ ​Imetajad​ ​(​Mammalia) Selts:​ ​Kiskjalised​ ​(​Carnivora) Sugukond:​ ​Kaslased​ ​(​Felidae) Perekond:​ ​Panter​ ​(​Panthera) Liik:​ ​Lõvi​ ​(​Panthera​ ​Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase​ ​karvkattega.​ ​[vt​ ​Lisa​ ​1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsut

Bioloogia
thumbnail
2
doc

ELEVANT

ELEVANT Mida sööb? Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi, bambuseid ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett Milleks ja miks nii Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti suured võhkad on? peidmiseks. Miks nii suured Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Elevantide kõrvad? suured kõrvad on õhukesed, tuuleõhk pääseb mõlemalt poolt ligi. Kõrvades on palju veresooni. Kehast kõrvadesse jõudnud veri jahtub tuule käes ja elevant ei kuumene üle. Kõige palavamal päevaajal siirduvad nad mõne

Loodus õpetus
thumbnail
20
docx

Lõvi referaat

SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Lõvi välimus......................................................................................................... 4 2. Eluviis ja toitumine............................................................................................. 5 3. Loomade kuningas.............................................................................................. 6 4. Sigimiskäitumine................................................................................................ 8 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 9 6.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Lõvi sobi

Ühiskond
thumbnail
10
docx

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180­240 cm, saba pikkus 60­90 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda.

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Savann Referaat

Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ­ lk 3 2. Asend ­ lk 3 3. Kliima ­ lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik ­ lk 4 6. Loomastik ­ lk 4 ­ 8 7. Inimeste põhilised tegevused ­ lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid ­ lk 9 9. Kokkuvõtte ­ lk 9 10. Kasutatud kirjanudus ­ lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik

Geograafia
thumbnail
11
pptx

Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik

leopard. 8) Nad toituvad puulehtedest,puuviljadest ja rohttaimedest. Click icon to add picture Click icon to add 1) leopard Leopard elab tihedas segametsas nii picture mäenõlvadel kui tasantikel ta võib elada savannis või jõe kaldatihentikus ta elab erakuna ja peab öösel jahti. 2) Leopard on ilus saleda ja jõulise kehaehitusega loom. 3) Tema tüvepikkus on 91­180 cm, saba pikkus 75­110 cm, kaal tavaliselt 32­40 kg, erandjuhtudel aga üle 100 kg. Tal on ümar

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun