Tartu
Ülikool
Kehakultuuriteaduskond Spordibioloogia
ja füsioteraapia instituut
Jalgrattaga sõitmise analüüsReferaat
Koostaja :
Andras Banyasz
Tartu
2013
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Veojõufaas 3
Taastumisfaas 4
Anatoomiline analüüs 4
Veojõufaas 4
Taastumisfaas 5
Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid 5
Kasutatud kirjandus 6
Sissejuhatus
Jalgrattasõidu
peamine eesmärk on kiirus ja
distants . Kiirus on suur faktor –
eesmärk on distants lõpetada minimaalse ajaga.
Vahemaa on sama
tähtis, mida pikem vahemaa, seda paremas vormis peab
jalgrattur olema.1
Faase võib nimetada tsüklilisteks, kuna neid korratakse järjepidevalt.
Üks
liigutus läheb
sujuvalt üle teiseks.
Faasid on jagatud kaheks:
veojõu- ja taastumisfaas. Kui vaadata neid kahte samaaegselt, on
näha et piltidel 1 ja 6 on asend identne, ainult
vastupidine . Pildil
1 on vasak jalg veojõufaasis ja parem jalg taastumisfaasis. Pildil 6
on täpselt vastupidi – parem jalg veojõufaasis, vasak jalg
taastumisfaasis. Veojõufaasi on näha piltidel 1-5 ja taastumisfaasi
piltidel 6-10. Sõidu ajal ei ole kehatüvi vertikaalses asendis vaid
pigem kummargil.2,
4
Veojõufaas
1
2
3
4
5
Taastumisfaas
6
7
8
9
10
Anatoomiline analüüs
Veojõufaas
Hüppeliigese
dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga –
pronatsioon (
mm tibialis anterior , gastrocnemius, soleus).
Põlve
ekstensioon kerge
puusa välisrotatsiooniga (
mm rectus femoris ,
vastus medialis, vastus lateralis).Puusa
ekstensioon,
adduktsioon ja välisrotatsioon (
mm gluetus maximus , biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius ).4
Taastumisfaas
Hüppeliigese
plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga –
supinatsioon (
mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior).
Põlve
fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (
mm semimembranosus, gastrocnemius,
rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis).
Puusa fleksioon,
abduktsioon ja siserotatsioon (
mm iliopsoas, rectus femoris,
gluetus medius, gluetus maximus, biceps femoris).4
Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid
Mass: sõitmise
ajal on jõud proportsionaalne nõlvakalde ja ratturi-jalgratta
kogumassiga.
Niisiis , mida suurem kalle ja
kombineeritud mass, seda
suurem gravitatsioonijõud mõjub.3
Impulssjõud:
kiiruse hüppeliseks kasvamiseks on vaja kogumassi vähenemist.
Energiakadu
pidurdamisel kuulub samuti selle jõu valdkonda.3
Asend: et
parandada sõidutulemust, tuleb hoida korrektset sõiduasendit. Siia
alla kuuluvad vaagna stabiilsus, tasakaal ja
koordinatsioon . Samuti,
mida lähemal esirattale sportlane istub, seda rohkem energiat ta
säästab. Korrektne asend võib säästa 35% energiast.5
Hõõrdumine:
selle võib jagada korrektseks pedaalimiseks ja vastupanujõuks.
Esimese puhul tuleb silmas pidada ovaalset pedaalimiskuju – surudes
kanda nii ette kui võimalik ilma kõõlust pingutamata, all-asendis
peavad
varbad diagonaalis alla osutuma, seejärel kiire kraapiv
liigutus tahapoole. See pedaalimiskuju peaks tunduma „ovaalne“ –
saavutades nii võimalikult suure jõu minimaalse pingega.
Vastupanujõu puhul räägime n-ö rehvi ja pinnase suhtest. Et
alandada seda vastupanu, tuleb sõita siledal ja kõval teekattel,
kasutada
kitsaid kõrge õhurõhuga rehve ja säilitada kombineeritud
massi minimaalsena.5
Kasutatud kirjandus
Edmund R. Burke , Mary M. Newsom (1988) Medical and Scientific Aspects of Cycling
Edmund R. Burke (2002) Serious Cycling (2nd ed.)
Carla Z. Hinkle (1997) Fundamentals of Anatomy and Movement : A Workbook and Guide
James G. Hay (1993) The Biomechanics of Sport Techniques (4th ed.)
Gerry Carr (1997) Mechanics of Sport: A Practitioner’s Guide
Kõik kommentaarid