Jalgrattaga sõitmise analüüs (0)

Tartu Ülikool
Kehakultuuriteaduskond
Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
Jalgrattaga sõitmise analüüs
Referaat
Koostaja : Andras Banyasz
Tartu 2013

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Veojõufaas 3
Taastumisfaas 4
Anatoomiline analüüs 4
Veojõufaas 4
Taastumisfaas 5
Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid 5
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Jalgrattasõidu peamine eesmärk on kiirus ja distants . Kiirus on suur faktor – eesmärk on distants lõpetada minimaalse ajaga. Vahemaa on sama tähtis, mida pikem vahemaa, seda paremas vormis peab jalgrattur olema.1
Faase võib nimetada tsüklilisteks, kuna neid korratakse järjepidevalt. Üks liigutus läheb sujuvalt üle teiseks. Faasid on jagatud kaheks: veojõu- ja taastumisfaas. Kui vaadata neid kahte samaaegselt, on näha et piltidel 1 ja 6 on asend identne, ainult vastupidine . Pildil 1 on vasak jalg veojõufaasis ja parem jalg taastumisfaasis. Pildil 6 on täpselt vastupidi – parem jalg veojõufaasis, vasak jalg taastumisfaasis. Veojõufaasi on näha piltidel 1-5 ja taastumisfaasi piltidel 6-10. Sõidu ajal ei ole kehatüvi vertikaalses asendis vaid pigem kummargil.2, 4

Veojõufaas

1
2 3
4 5

Taastumisfaas

6 7 8
9 10

Anatoomiline analüüs

Veojõufaas

Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga – pronatsioon (mm tibialis anterior , gastrocnemius, soleus).
Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris , vastus medialis, vastus lateralis).
Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus , biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius ).4

Taastumisfaas

Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga – supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior).
Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis).
Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius, gluetus maximus, biceps femoris).4

Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid

Mass: sõitmise ajal on jõud proportsionaalne nõlvakalde ja ratturi-jalgratta kogumassiga. Niisiis , mida suurem kalle ja kombineeritud mass, seda suurem gravitatsioonijõud mõjub.3
Impulssjõud: kiiruse hüppeliseks kasvamiseks on vaja kogumassi vähenemist. Energiakadu pidurdamisel kuulub samuti selle jõu valdkonda.3
Asend: et parandada sõidutulemust, tuleb hoida korrektset sõiduasendit. Siia alla kuuluvad vaagna stabiilsus, tasakaal ja koordinatsioon . Samuti, mida lähemal esirattale sportlane istub, seda rohkem energiat ta säästab. Korrektne asend võib säästa 35% energiast.5
Hõõrdumine: selle võib jagada korrektseks pedaalimiseks ja vastupanujõuks. Esimese puhul tuleb silmas pidada ovaalset pedaalimiskuju – surudes kanda nii ette kui võimalik ilma kõõlust pingutamata, all-asendis peavad varbad diagonaalis alla osutuma, seejärel kiire kraapiv liigutus tahapoole. See pedaalimiskuju peaks tunduma „ovaalne“ – saavutades nii võimalikult suure jõu minimaalse pingega. Vastupanujõu puhul räägime n-ö rehvi ja pinnase suhtest. Et alandada seda vastupanu, tuleb sõita siledal ja kõval teekattel, kasutada kitsaid kõrge õhurõhuga rehve ja säilitada kombineeritud massi minimaalsena.5

Kasutatud kirjandus

Edmund R. Burke , Mary M. Newsom (1988) Medical and Scientific Aspects of Cycling

Edmund R. Burke (2002) Serious Cycling (2nd ed.)

Carla Z. Hinkle (1997) Fundamentals of Anatomy and Movement : A Workbook and Guide

James G. Hay (1993) The Biomechanics of Sport Techniques (4th ed.)

Gerry Carr (1997) Mechanics of Sport: A Practitioner’s Guide