luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3
kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KER ES KELETT Häbemeluu os pubis lülisammas columna vertebralis Istmikuluu os ischii rinnak sternum Toppemulk foramen obturatum roided costae Puusanapp acetabulum lüli verteba kandelüli atlas Ajukolju luud : cranium cerebrale telglüli axis kuklaluu os occipitale põhiluu e. kiilluu os sphenoidale Lülisammas: oimuluu os temporale paariline 1. kaelaosa parscervicalis otsmikuluu os frontale 2. rinnaosa parsthoracica kiiruluu os parietale paariline 3
Ristluu külgmised osad (partes laterales) asuvad ristluumulkudest lateraalsemal. Külgmiste osade lateraalsel küljel asub kõrvalestjas pind (facies auricularis). Ristluud läbib ristluukanal (canalis sacralis), mis avaneb ristluukanali-lahiga (hiatus sacralis), mida omakorda piiravad ristluusarved (cornua sacralia). Ristluukanalt ühendava ristluumulkudega lülidevahemulgud (foramina intervertebralia). KAELALÜLID (vertebrae cervicales) KANDELÜLI- atlas (1.lüli) Eesmine lülikaar (arcus vertebralis anterior) on eesmine osa. Selle tagumisel pinnal on hammasmine lohk (fovea dentis). Tagumine lülikaar (arcus vertebralis posterior) on tagumine osa. Ülemine liigeslohk (fovea articularis superior) ja alumine liigeslohk (fovea artucularis inferior). TELGLÜLI- axsis (2.lüli) Telglüli täidab telglülihammas (dens axis). LÜLI (vertebrae) Lülikeha (coprus vertebrae) on eesmine osa
+scapula elevatsioon +scapula allapoole rotatsioon M. rectus capitis axis linea nuchae -sirutab pead atlantooksi- subocci- posterior major pitaalliiges (A-O) pitalis M.rectus capitis atlas linea nuchae -sirutab pead A-O suboc posterior minor ci- pitalis M. obliquus atlas linea nuchae -sirutab pead A-O suboccipitalis capitis superior M. obliquus axis atlas -ipsilateraalne atlanto- suboccipitalis
mitmeid lihaskiudude tüüpe. Lihtsaim võimalus on jaotada kõik vöötlihaskiud kahte äärmuslikku põhitüüpi: "punased" ja "valged" kiud. "Punastes" (oksüdatiivsetes) kiududes on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "Valgetes " (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. Skeletilihaste funktsionaalne anatoomia. Igal skeletilihasel (ja suure lihase peal) eristatakse algust - origo (sealt algab proksimaalne kõõlus) ja kinnituskohta (või -kohti) -insertio (sinna kinnitub lõppkõõlus). Jäsemete lihastel on algus ja lõpp selgelt eristatavad (algus kehale lähemal, lõpp kaugemal), kehatüvel aga sageli kokkuleppelised. Tavaliselt on algus vähemliikuval kehaosal (siit nimetus "punctum fixum") ja lõpp rohkem liikuval osal ("punctum mobile"),
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kuj
LUUD jalaluud- OSSA PEDIS , need jagunevad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. OS NAVICULARE- lodiluu 2. CALCANEUS- kandluu 3. TALUS- kontsluu 4. OS CUBOIDEUM- kuupluu 5. – 7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud -varvaste lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM PEDIS, neid on kokku 28. Mõlemal suurel varbal on kaks lüli, ülejäänud varvastel kõigil on 3 lüli, seega kahe jala peale on kokku 28 tk käeluud OSSA MANUS, need jagunenevad: -randmeluud OSSA CARPI/ CARPALIA, kokku 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA, kokku 5 tk sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS, mõlema käe peale peaks olema kokku 28 sõrmelüli peaskelett ehk kolju CRANIUM jaguneb kaheks: ajukolju- CRANIUM CEREBRALE ja näokolju- CRANIUM VISCERALE; mõlema osa peale kokku 23 luud -ajukolju luud: 1. OS OCCIPITALE- kuklaluu 2. OS SPHENOIDALE- põhiluu ehk kiilluu 3. OS
„Inimese anatoomia“ I LOENG Täpsusta, kas pead panema end KK või Füsio rühma. Kontrolltöö: 9. või 10. nädalal; füsio peab teadma kõiki suuremaid asju ladina k. Õppida tuleb ÕISis olevate loengute järgi. Sissejuhatus inimese anatoomiasse Organismi organisatsioonitasandid Biomolekuid – Biokeemia Rakk e cytos (kreeka k), cellula (ladina k) – Tsütoloogia Kude e histos, textus – Histoloogia Elund e organum – Anatoomia Elundsüsteem k.a aparaat e systema, apparatus – Anatoomia Organism – Anatoomia Kudede põhitüübid 1) Epiteel- e. piirikoed: a) Katteepiteel (naha- ja soole tüüpi) b) Näärmeepiteel c) Neuroepiteel (meeleelundites) 2) Sidekoed e. siseskeskkonna koed: a) Troofilise ja kaitsefunktsiooniga: - Veri ja lümf - Retikulaarne sidekude - Kohev sidekude - Rasvkude b) Tugifunktsioonidega koed:
Kõik kommentaarid