EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES Referaat SISUKORD EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES.................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK ....................................................................................................
Karin Kaugeranna LÕ-12 Haridus ja haritus Essee Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium. Viimase puhul on meil olemas omad visioonid, püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame iseseisvalt otsustada, arutada ja omandatut efektiivselt ära kasutada, siis näitab see, kui kõrge on meie haritus. Tõsiasi on see, et need kaks käivad käsikäes, sest selleks, et teemade puhul kaasa mõelda, peame me olema selle koha pealt ka informeeritud ehk haritud. Õpilastel, kes lähevad...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on sii...
Vabadus Vabaduse all mõteldakse kõige enam takistuste, sunni ja piirangute puudumist. Tihti tuleb vabaduse mõistet kuuldes, peamiselt meelde vaid kodumaa vabadus, mille nimel on palju võideldud ja vaeva nähtud. Seoses vabadusega on ka palju muud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Eesti Vabariigis elades peaks iga kodanik tunnustama oma vabadust valida, öelda, mõtelda, tunda, reisida, töötada ja eksisteerida. Aastal 2011 elame vabas riigis, kuid seda vaid kakskümmend aastat. Täieliku taasiseseisvuse saavutas Eestimaa alles 1991. aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust. Olles sündinud samal aastal, ei ole minu mälestustes küll toimunut, kuid kõik tolle aja sündmused on ka minu jaoks südamelähedased. Mäletan, kuidas ajaloo tunnis tekkisid külmavärinad, kui õpetaja meile jutustas 1989. aasta Balti ketist ning kui kolm aastat tagasi toimunud Öölaulupeol pisar silma tuli, ...
KOOSOLEKU PROTOKOLL Toimumiskoht: Rõõmurulli lasethoid. Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul: Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5 Linda (toitumisspetsialist): menüü lähtub tervisekaitse nõuetest, lapsed saavad süüa kolm korda päevas, söömiseks on aega 30 minutit. Liina (õpetaja): vaja rohkem arendavaid mänguasju, rohkem vitamiine toidulauale. Kati (õpetaja): Läheks meeleldi lisakoolitusele. OTSUSED Ükshäälselt võeti vastu otsus tõsta kohamaksu, et lastele ...
Kõne aktuseks Jälle on alanud uus kooliaasta, meile uues koolis, uute inimestega. Mitte keegi ei ole meile lubanud, et see teekond, mida me sel sügisel alustasime, saab olema kerge. Meie rada on raske, aga see juhib meid paremasse kohta, meie tee on pikk aga me läbime selle kõik koos. Meil puudub taganemistee, ja loodetavasti ei jäta me kedagi sellel teekonnal maha. Peame hoidma üksteist tugevana, et saaksime viia lõpuni selle, mida üheskoos alustasime. Loodan, et meie kursuset jääb maha meeldiv mälestus ja et ka pärast meie lõpetamist suudame naeratuse näole tuua nii mõnelegile õppejõule.
Keelekasutus Reklaamides. Mina saan aru, et reklaami esmane eesmärk on mõjutada tarbijat keele abil soovitud suunas ja kõik reklaami komponendid, sealhulgas ka reklaamikeel, peavad olema ühtse eesmärgi nimel tööle rakendatud. Reklaamikeel on erinev üldisest kirjakeelest oma funktsiooni poolest, reklaamikeel on üks kirjakeele funktsionaalne variant ehk üks kirjakeele kasutusala. Kuna reklaami puhul on tegemist väga levinud ühiskonnanähtusega, siis on reklaamide keelekasutus oluline. Reklaame loetakse, reklaamtekstide üle arutletakse - järelikult reklaam ja reklaamikeel mõjutavad inimesi ja ka nende keelekasutust. Reklaamitekstid koosnevad mitmest erinevast komponendist. Mõned neist on tähtsamad kui teised aga hea reklaami puhul moodustavad meeliköitva terviku, millele inimene suure tõenäosusega tähelepanu pöörab.Sõnavaravalik on reklaami puhul väga tähtis, et andes millelegi...
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Ne...
Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei os...
LASTEAD UNISTUSED LASTEVANEMATE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 24.10.2011 Algus: kell 17.00 Lõpp: 18.00 Kohal: Kõik lapsevanemad PÄEVAKORD: 1. Lasteaia toidupäeva maksumus 2. Üritused lasteaias 3. Lasteaia hoolekogu valimine 4. Jooksvad küsimused Päevakorrapunkt nr 1 Lasteaia toidupäeva maksumus KUULATI Majandusjuhataja andis ülevaate toidukulu praegusest maksumusest, päevase toidukulu määra kujunemisest ja septembri keskmisest toidukulu maksumusest. Praegu on toidukulu maksumus 1,40 . OTSUSTATI Arutelu tulemusel otsustasid lapsevanemad kehtestada alates 01.11.2011.a. toidukulu määraks päevas 1,50 . Päevakorrapunkt nr 2 Üritused lasteaias KUULATI Lasteaia õpetajad rääkisid senistest üritustest, mis lasteaias kuu aja jooksul toimunud on. Juhataja rääkis lasteaia traditsioonidest ja üritustest, mis on toimunud eelnevat...
Ajakiri Haridus 3-4/2009 Identiteet ,,Kas riigikirjand ikka on kuradist?" Külliki Kask Artiklis on arutatud Linnar Priimägi öeldud väite üle, et Eestis kaks asja suisa kuradist: pangad ja riigikirjand. Autor nõustub vaid sellega, et kuradist on pangad, riigikirjand seda kindlasti ei ole. Ta leiab, et lõpukirjandiks peaks valmistuma hakkama juba 10. klassi alguses. 10. klassis peaksid õpilased välja valima valdkonna, millest nad kirjutada tahavad ning peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on. Selle läbi hakkab õpilane teemat paremini mõistma, kogub vajalikke teadmisi ja suureneb ka õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli meediaringist, aitama kaasa koolilehe koostamisel, koostama luulekavu, lavastama näidendeid, see kõik aitab kaasa parema arutleva kirjandi kirjutamisele. Autor kirjuab, et head argumenteerimisoskust ei ole vaja ainult riigikir...
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline. Kuigi ma usun, et vaimne terror on märksa hullem, kuna sõnadega on võimalik väga valusalt haavata. Kui laps läheb kooli ja hakkab kaasõpilasi terroriseerima, näitab see, et tema kodus käitutakse nii, või et ta ei saa ennast mujal välja elada kui koolis. Selliste õpilastega peaks tegelema psühholoog ning neile peaks leidma teistsuguse võimaluse ennast väljendada, iseasi, kui vastuõtlikud nad abile on. Ne...
Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga üritame lasteaia-aja teha teile kõigile mälestusterohkeks ja ka harivaks. Lasteaiast saate te enda esmased teadmised ja tahtmise aina rohkem ja rohkem uusi teadmisi saada. Siin tekivad ka uued sõbrad, kellega koos ehk ka kooliteed jätkate. Kuid selleks, et kõik nii läheks, tuleb igalühel endal olla tubli ja sõbralik nii teiste laste kui ka õpetajate suhtes. Arvan, et teekond meie lasteaias saab olema igati positiivne ning seda teekonda toetab ka meie sõbralik kollektiiv. Loodan ka igakülgset koostööd lasteaia ja lastevanemate vahel. Praeguseks aga minu poolt kõik. Jõudu ja jaksu algavaks lasteaia-aastaks!
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste...........................................................................
Minu õpistiilid Minu õppimine on enamasti väga erinev. Üldjuhul on nii, et kui ülesanne antakse siis on kaks varianti: ma siis kas hakkan sellega õigeaegselt tegutsema, siis ongi tehtud, või kui on ette antud pikem aeg, siis enamasti suudan ma selle ära unustada või mõtlen, et ei pea kohe tegema hakkama, et aega on , siis hakkan viimasel minutil tegema. Varasematel aastatel pole ma erilist rõhku kodustele ülesannetele pannud, olen lihtsalt ära teinud, kuid mida aastad edasi seda rohkem olen jõudnud selleni, et oluline pole mitte see et ära teha, vaid see, et kuidas ja kui põhjalikult ma seda teen. Oluline on ikka see, et mul midagi meelde jääks, sellest mis ma teen. Kõige paremini jääb õpitav mul siiski meelde, siis kui olen ise ülesanded läbi teinud. Kui ainult lugeda, siis pool läheb ikka meelest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
