LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada.
kaitsele. “Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks,” rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. “Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene.” Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. “Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt — miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid
kaitsele. "Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks," rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. "Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene." Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. "Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt -- miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid
kaitsele. “Noortel on vaja kedagi, kes neile tuult tiibadesse annaks ja nende unistustesse ja soovidesse usuks,” rõhutab Merlin, kes on lastekodus üles kasvanud. “Nad tunnevad end niigi oma mineviku tõttu ebakindlalt ja seda suurem on vajadus end tulevikus tõestada. Vähe on neid, kes suudavad omal jõul edasi minna ja end arendada, suurem osa vajab siiski kedagi, kes neisse usuks ja tugiisik on selleks suurepärane inimene.” Naise sõnul on kõige kurvem see, kui asenduskodu noortele õpetataksegi abitust ja rõhutatakse, et oma tausta tõttu on nad justkui teisel pulgal nii tööturul kui koolis. “Kui käisin asenduskodudes külas, selgus ühes väikelinnas, et lapsed said rõivapoest riideid soodsamalt, kui ütlesid, et on asenduskodust pärit. Kauplusel oli asenduskoduga tõesti selline kokkulepe, aga miks mitte teha seda diskreetselt — miks üldse õpetada noorele, et kuna ta tuleb asenduskodust, siis peavad tal olema mingid eelised ja privileegid
........................................................................................................ 10 Perekonnas hooldamine............................................................................................. 10 Tugipere..................................................................................................................... 11 Adoptiivpere ............................................................................................................. 11 Lapsendamine............................................................................................................ 12 Asendushooldus......................................................................................................... 13 5. Lastekodu..................................................................................................................... 14 Kasvataja..................................................................................................................
adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks isikuliselt. Edasi aga otsustab kohalik omavalitsus, kas pere, keda sünnitaja on soovinud näha lapse vanematena, on sobilik. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Last ei saa ,,tagasi anda". Lapsendaja peab olema üldjuhul vähemalt 25aastane, füüsiliselt ja vaimselt terve ning suuteline last ülal pidama
Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus............................................................................................................. 5 KOV sotsiaaltoetused ja teenused...............................................................................
Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus.
vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e. adopteerimine:tekivad lapse ja lapsendaja vahel lapse & vanema õiguslikud suhted, lapsendamine on tähtajatu, ühtegi tingimust ei kehti, saab lapsendada alla 18.a. isikut, ainult lapse huvidest lähtuvalt. lapsendaja vähemalt 25.a.,teovõimeline, kasvatamiseks suuteline, vanus lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 a, lapsendada ei saa isik, kellel on laps ära võetud, eestkostja või vanema õigused ära võetud, teovõimetu isik. Lapsendamise saladus: Isik, kes teab lapsendamisest, peab hoidma lapsendamise saladust.
SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega laste kokkupuude meesterahvastega on liiga väike.
asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
3. kohtu poolt tuvastatakse isadus Kui vanemad ei täida lapse suhtes hooldusõigust, siis võivad nad ilma jääda hooldusõigusest. Vanemlikud õigused võetakse ära kohtu poolt konkreetset last silmas pidades (kui on 2 last, siis ainult 1 võetakse ära kui ainult teda on väärkoheldud). Hooldusõigus taastatakse kui olukord on normaliseerunud. Lapsendamine Lapsendamise otsustab ära kohus. Lapsendada on võimalik ainult alaealist isikut. Adopteerimine on tähtajatu. Lapsendamise sooviga pöördudakse maavalitsuse poole. Lapsendaja peab olema vähemalt 25a vana, erandjuhtudel alates 18a. Ta peab olema suuteline last kasvatada ja hooldada. Lapse ja lapsendaja vanusevahe peab olema 25-40 aastat. Lapsendaja tausta on vaja kontrollida: ta peab läbima korraliku lapsendamisalase koolitusprogrammi, missugune on tema sissetulek ning elamistingimused. On vaja esitada andmed lapse tervise, iseloomu ja arengu kohta. On vaja lapse nõusolekut (kui ta on vähemalt 10a vana)
Too näiteid laste põlvnemise kindlaks tegemisest. Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud ja isast, kes on tema eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel? Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Too 4-5 näidet vanemate õigustest ja kohustustest. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse ees, hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja
PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Viimaste aastakümnete
kelle üle sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta astub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõpetamisest. Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. (Medar 2007: 32-35) 4. Lastekodu kui kasvukeskkond Lastekodu, mis peaks vanemliku hooleta lapsele olema kodu selle üldinimlikus ning kultuurilises tähenduses, on siiski esmalt asutus, organisatsioon oma eelarve ja personaliga, kellel hoolekandeasutusesga eelkõige töösuhe. Kasvataja saaks olla ema või isa eest vaid juhul, kui ta oma hoolealuseid tingimusteta ja siiralt armastaks. See eeldab aga mitte ainuüksi hingesoojust, vaid ka täielikku pühendumust ning piisaval hulgal privaatsust.
kollektiivlepinguga ettenähtud soodustused. Alaealise vanem, eestkostja, hooldaja või tööandja asukoha tööinspektor võib nõuda alaealisega sõlmitud töölepingu lõpetamist, kui töötamine ohustab alaealise tervist, kõlblust või hariduse omandamist. Abiellumine Noor inimene on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 15 18-aastane nooruk võib abielluda mõlema vanema või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Kui last kasvatab üksikvanem või on üks vanematest teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistatud, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15 18-aastase noore inimese abiellumiseks ühe vanema nõusolekust. Kui üks vanematest või eestkostjatest ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab noorele abiellumisloa juhul, kui abiellumine vastab alaealise huvidele.
2. puhkus on tasuline (üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppeliselt hiljemalt puhkusele järgneval päeval. Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö): - õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest. Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused): 1. rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva, tasuline 2. isadus puhkus ei ole tasuline. 10 tööpäeva 2 kuu jooksul peale lapse sündi. 3. lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva kui lapsendatakse alla 10 a . last. 4. lapsehoolduspuhkus saab kasutada ema või isa kuni lapse 3.aastaseks saamiseni. 5. lapsepuhkus emale või isale tööpäevades 3 päeva, kellel 1 või 2 alla 14.a. vanust last. 6 päeva 3 või rohkem alla 14.a. vanuseid lapsi või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18.a. saamiseni tasuline 66 kr päevas. 6
· Abielu lõppeb abikaasa surma hetkel · Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh: a) perekonna/abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb, b) varasuhe lõpeb · Tekivad nõuded pärimisõiguse alusel 8. Sugulusest tulenevad õigused ja kohustused · Selles osas on reguleeritud laste põlvnemise küsimus, ülalpidamiskohustus perekonnas, vanemate õigused ja kohustused, lapsendamise, sugulus ja hõimluse ulatust määravad sätted. · Need suguluse ja hõimluse märratlused omavad lisaks perekonnaõiguslikele suhetele tähtsust ka avalik-õiguslike suhete puhul (nt kohtumenetluses kohtuniku ja esindaja taandamise alusena ning tunnistaja ütluste andmisest keeldumise alusena; korruptsioonivastases seaduses, omandireformi seaduses jne). · Lähedase vastu ei pea ütlusi andma, see on igaühe põhiõiguslik õigus. 9
· Õigus abile - Kohustus teisi aidata · Õigus haridusele Kohustus õppida, koolikohustus · Õigus usule kohustus austada teisi uske · õigus puhtusele kohustus ennast puhtana hoida 3. Millised on ühiskonna ootused lastekodudele? · Oleks kujunenud valmisolek lastekodust lahkumiseks · Oleksid oskused igaäevaseks eluks · Et kasvandikele antaks neile vajalikku informatsiooni · Kasvandikel oleks võimalus uue koduga eelnevalt tutvuda · lastekodu oleks lapsele koduks 4. Kirjelda riskipere tunnuseid · peres üksikvanem · materiaalsed raskused · eluase vaeses elurajoonis · ülerahvastatud elamispind · puudub riigis elamisluba. 5. Laste varjupaik (tegevus, kes ja kui kaua seal viibib, kes toob...) Mõeldud kuni 18.- aastastele, pakkumaks neile ajutist peavarju, abi, tuge ja kaitset Lapsi võivad viia varjupaika : · asutuste või organisatsioonide töötajad · Vanemad, kasuvanemad
Näiteks omavalitsuses koristaja, valvur, riidehoidja, elektrik, kojamees. Ametnikuks saamiseks peavad noorametnik olema 18, vanem- ja kõrgametnikud vähemalt 21. Peab olema teovõimeline EV kodanik, vähemalt keskharidus, eesti keele valdamine. Ametnikuna ei või võtta teenistusse neid, keda on karistatud kriminaalkorras tahtliku kuriteo eest või kohtu eelses staadiumis olija, kellel on kohtuotsusega ära võetud teatud ametikohal töötamise õigus. Vahetu ülemus ja ametnik ei tohi olla lähisuguluses või hõimlased (kaasa arvatud seoses abiellumisega). Teenistusse võtmine käib ametisse nimetamisega, mis toimub käskkirja või korralduse alusel. Käskkirjas: - nimetada see .... isik ..... ametisse + kuupäev - töötasu, mis alusel teda tasustatakse (toimub palga astmestiku järgi, 7-35) - kas on katseaeg + selle kestvus (maksimaalselt 6 kuud) - avaliku teenistuse staaz ametisse astumise päeva seisuga.
4. Palgaastmestikult madalamale viimine. Maksimaalselt 3 astet ning kehtib see maksimaalselt 1 aasta. Sellepärast 1a, et kõik distsiplinaarsed kestavad 1a. 5. Teenistusest vabastamine. · Atesteerimine see tähendab hindamine. Selgitada välja personali kvaliteeti. Milliseid täiendusi ja koolitusi vaja on. Vaadatakse ka isikuomadusi, kuidas sobib ametikohale. Toimub perioodi kaupa. 1 periood on 3 aastat. Algab see ametniku ametisse nimetamisest. Atesteerimise tulemused: lugeda ametnik atesteerituks. Lugeda mitteatesteerituks, s.t. kas ta vabastatakse ametist või on võimalik pakkud asutuses talle sobivat ametikohta. Lükata atesteerimine edasi 1 aasta. · Reserv: Ametnikud võivad lasta end nimetada reservi. Selle kaudu võib leidab uut tööd. Ametiasutused võivad leida reservi kaudu endale sobiva ametniku. Reservis saab olla 6 kuud. See läheb tööstaasi hulka. Kohustus on võtta töötukassas arvele. Reserv lõpeb siis kui inimene läheb kuskile tööle
(näilik abielu). 14. Laste põlvnemise kindlakstegemine ● Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud. ● Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: ● 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; ● 2) kes on isaduse omaks võtnud või ● 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. 15. Väljaspool abielu sündinud lapse õigused: Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. 16. Vanemate õigused ja kohustused: ● Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. ● Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus.
21.abielu sõlmimise kord, vanus, takistused Abielu on võimalik mehe ja naise vahel. Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi üh Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuu Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1)lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud 2)need isikud, kes juba on abielus 21.abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga. Lepingu võib sõlmida ka e abielu jõustumisest. 1)milline enne abiellumist kuulunud vara on lahusvara ja mis saab ühisvaraks 2)milline abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja milline lahusvara 3)kuidas ühisvara kasutada 4)kuidas ühisvara jagada 5)ülalpidamiskohustus
Sissejuhatus Antud referaadis kirjutan sellest, mis asi on asenduskoduteenus, kellele on see teenus suunatud, kes võivad seda teenust osutada ning kes seda teenust rahastab. 3 Asenduskoduteenus Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks. Mõnikord on küll vanemad olemas, kuid neil puudub huvi, oskused, või võimalused last kasvatada. Loomulikult on lapsele parim kasvada oma bioloogiliste vanematega, aga kahjuks ei ole see alati võimalik ning sellisel juhul on laps sunnitud elama asenduskodus. Asenduskoduteenuse eesmärgiks on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskoduteenus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses. (Tallinna Linnavalitsus, kuupäev puudub)
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel. Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaž – ametnikuna töötamise aeg kokku. Dokumendid, mis ametnik peab tööle asumisel esitama: *avaldus *isikuttõendav dokument *tööraamat *elulookirjeldus *diplom *omakäeline kinnitus, et vastab seaduses ettenähtud tingimustele *andma ametivande. 12.Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused.
täisealiseks saanud last. Kui laps opib pohikoolis, gümnaasiumis voi kutseoppeasutuses ja jätkab neis oppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda oppimise ajal ülal pidama. Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövoimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist voimaldab. 13) Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, lapsendamine on tähtajatu ja ei tohi olla seotud tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist üksnes lapse huvides. Lapsendada saab last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kellelt on ära võetud vanema õigused. Lapsendamisega kaasnevad kõik samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12. Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12. Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood
● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja elab ema juures. Isa on sageli Kaja juures. Isa toob lapse lasteaiast ja viib trenni; kui Heli on õhtuti trennis, teeb lapsele süüa ja paneb ta magama. Vanemate vahel on pidevad pinged ja tüli, sest nad ei suuda kokku leppida, millisesse kooli peaks Kaja minema: kas elukohalähedasse Keila kooli või Tallinna Inglise Kolledžisse (katsed edukalt läbitud). Ühel päeval teatab Raju raevukalt, et teatas TIK-i, et Kaja läheb Keila kooli.
saanud last. (2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast. 13.Lapsendamine.Kõik lapsendamisega seotu on saladus (1) Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. 2) Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimusega. (1) Lapsendada võib last üksnes lapse huvides. (2) Täisealist isikut ei või lapsendada. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel
Artikkel 8 1. Osalisriigid kohustuvad austama lapse õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted ilma ebaseadusliku vahelesegamiseta. 2. Kui laps on ebaseaduslikult ilma jäetud mõnest oma identiteedi elemendist või kõikidest neist elementidest, kindlustavad osalisriigid talle vajaliku abi ja kaitse, et taastada kiiresti tema identsus. Artikkel 9 1. Osalisriigid tagavad, et last ei eraldata vanematest vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad ametivõimud, kelle otsuseid võib kohtus uuesti läbi vaadata, otsustavad kooskõlas kehtivate seaduste ja menetlusega, et niisugune eraldamine toimub lapse huvides. Niisugune otsus on vajalik erijuhtudel, nagu siis, kui vanemad kohtlevad last julmalt või jätavad ta hooletusse või kui vanemad elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. 2. Käesoleva artikli 1
ole mõistlik kasutada puhkust kui olen haige voodis, tuleb teavitada tööandjat- võtan sinise lehe Puhkamise kasutamine esimesel aastal: kui on töötatud vähemalt 6 kuud; on õigus saada puhkust pooles mahus 1) rasedus ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva võimaldatakse 2) isapuhkus võimalus saada puhkust kokku 10 tööpäeva ja tuleb ära kasutada kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi. Alates 10. Jaanuarist on see puhkus tasuline 3) lapsendaja puhkus võimalik saada 70 kalendripäeva puhkust, kui lapsendatakse alla 10 aasta vanune laps 4) lapsehoolduspuhkus seda puhkust võivad kasutada lapse ema või isa, võimalik on seda kasutada kuni lapse 3 aastaseks saamiseni; täiesti lubatav on, et kõige pealt kasutab ema ja siis kasutab isa. Korraga ei tohi nad kasutada, vaheldumisi võib kasutada. 5) Lapsepuhkus saab kasutada iga aasta kohta, 3 tööpäeva emale või isale, kui
kui see on ohtlik lapsele Vanemad tervitavad alkoholi narkotsi Lapse julm kohtlemine vanemate mitte kohustuste täitmine pole osalenud lapse kasvatamises 1 aasta jooksul siis viiakse ta lastekodusse õigused võetakse ära kohtu teel . lapsi võib ära võtta sotsiaalametnik Lapsendamine toimub lapse ja vanemavahel ja määramata ajaks lapsendad saab nii mees kui naine ja vähemalt 25 aastane ja kes on võimeline last ülal pidama . Lapsendaja lapsendatava vahe võiks olla 25-40 lapsendamine toimub kohtus st maakohtus Sotsiaaltöötaja esitab andmed kohtusse. Siis uuritakse seal lapsendaja tausta ja kui laps on vähemalt 10 aastane siis ka tema arvamust ainuke kinnine kohtuistung ( saladus ) Kui laps on lapsendatud siis võib muuta tema nime ja perekonnanime ära antakse uus sünnitunnistus eeskostja on lapse seaduslik esindaja ja hooldaja on see kes hooldab teda hooldaja pole seaduslik Nime seadus : Reguleerib nimede ja ümbervahetamist ja nime panemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
