Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tervishoid, sõim, nõuande, suremus, antaks, koolides, kurttumm, lastekaitse, üksiku, kodud, amme, temal, sanatooriumid, lapseiga, sündinu, hoole, lastekodu, sündimus, vabaõhu, tervishoidu, valve, eluaasta, imikute, tuberkuloos, korter, majas, puhtus, sündimist, perekondade, vaatavad, koolimajad, osakond, desinfektsioon, abinõusid, toitmineelaniku kohta näitavad, et Euroopa Liidus on vigastussurmade osakaal kõige suurem Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. 1996.–2000. a vigastuste tõttu tervishoiuasutustesse pöördumise analüüsist nähtub, et 39% lastest oli saanud viga kodus, 11,7% koolis, 17,4% tänaval ja 15,5% spordirajatistel. Koolis saadud vigastustest moodustasid 34,6% randme- ja käevigastused, 18,4% peavigastused, 14% jalavigastused, 12,6% küünarliigese- ja küünarvarrevigastused. Vigastuste arv Läänemaa koolides on viimastel aastatel enam-vähem muutumatu, nii 2008. a kui ka 2009. a I poolel registreerisid koolitervishoiutöötajad 103 vigastust, millest suurema osa moodustasid IV–VI klasside õpilaste vahetunnis saadud vigastused. Samal ajal on kooli tervishoiutöötajad teinud vaid üksikuid ettepanekuid vigastuste ennetamiseks. Vigastuste tekkepõhjuste ja olukordade uurimine looks võimaluse neid ennetada. Eestis puudub ühtne
Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda
....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12 Laste kohustused Lastekaitse seaduses:................................................................................13 12.Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused puuetega inimeste teenuste arendamisel (SHS) ...................................................................................................................................................13 Kohalike omavalitsuste abi:..................................................................................................14 shs §26 kohalikud omavalitsused:.
*hea kasvatus koosneb harjutustest *palju elanud inimene, - see kes on kõige rohkem tundmusi läbi elanud *kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses *kui pole ema, siis pole last, nende vahel on kohustused vastastikused *esimene lapseiga on täis haigusi ja hädaohte *võitluses katsumustega saab laps jõudu *kogemus õpetab, et hellitatud lastest sureb suurem hulk *loodus karastab keha mitmete katsetega (hammaste tulek, palavik, köha) *ainus tõeliselt kasulik arstiteaduse osa on tervishoid *linnad on kuristik, mis neelab inimsoo *mida enam inimesed koos elavad,seda enam nad rikuvad endid. Kehalised vigastused ja vaimsed puudused on selle tagajärg *kõnele lapse kuuldes alati õigesti *kui laps nutab, siis ta kannatab Kasvatus kuni 12. Eluaastani *ülim vara on vabadus *ära tarvita palju keeldusid *ära täida lapse soove, kui ta tahab, vaid siis , kui tal on vajadus selle järele *lükka soov tagasi kui ta jonnib *ainuke inimlik kirg – enesearmastus
Eesti Õpetajal peab olema 130 h koolitus EV kohta läbitud, kui ta rühmas käib EV laps. EV LAPSE MÄRKAMINE: lapse areng ei vasta tema vanusele EV LAPSE ARENGU HINDAMINE: meditsiiniline ja psühholoogilis-pedagoogiline diagnostika LAPSEVANEMATE/ÕPETAJATE NÕUSTAMINE: koostöös sobiva õppevormi ja tugiteenuste leidmine EV LAPSE ARENGU TOETAMINE: lapse arendamine ja õpetamine EV LAPSE KOOLIVALMIDUSE MÄÄRATLEMINE • Raseduse kulu ja loote arengu jälgimine. Naiste tervishoid, sünnitusabi kvaliteet. • Riskivastsündinute jälgimine, arengu hindamine, perekonna toetamine ja õpetamine. • 0-1,5a laste arengu jälgimine pere- ja eriarstide poolt, nõustamine ja abi meditsiini-, rehabilitatsioonisüsteemis, lapsehoiu kvaliteet. • 1,5-3a lapsed sõimerühmades. Õpetajakoolituse kvaliteet, lasteaia logopeedide töö algus. Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega
perekonnakogemusi. Lapsed käivad tugiperedes nädalavahetustel, koolivheaegadel ja suvepuhkuse ajal. Anu Lehtla oma uurimustöös on tugipere kohta kirjutanud et, Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Küll aga on lastekaitse seaduses kirjas, et sotsiaaltalitus sõlmib tugiperekonnaga lepingu. Täpsemalt ei ole aga tugiperede tegevus seadustega reguleeritud (Kaseoja 1997). Adoptiivpere Adoptiivperes kasvab kohtu poolt seaduslikult lapsendatud laps. Peresse jõuavad lapsed maavalitsuse kaudu, kes pärast lapsendamist hoiab lapsega kahe aasta jooksul kontakti, veendumaks lõplikult, et laps on saanud normaalse kodu. Pärast lapsendamist kaotab bioloogiline vanem kõik õigused ja kohustused lapse suhtes ja
SISUKORD SISSEJUHATUS Varajase märkamise ja sekkumise korraldus Euroopa riikides on erinev. Erinevustele vaatamata pakuvad kõik riigid imikutele ja väikelastele (alates sünnist kuni 5-6 eluaastani) ja nende peredele mitmesuguseid teenuseid/võimalusi ja tuge. Mõnedes Põhjamaades näiteks külastab meditsiiniõde kõiki lapsi regulaarselt kodus maksimaalselt ühe aasta jooksul ning nõustab ja toetab vanemaid uute ülesannete täitmisel. Kui varakult tehakse kindlaks probleeme, võidakse seda tüüpi jälgimist jätkata lapse kahe ja poole aastaseks saamiseni. Teistes riikides külastavad õed kodusid üksnes juhul, kui vastsündinul on avastatud riskitegureid. Probleemide varajase kindlakstegemise järel pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi. Mõnel pool tegeleb varajase sekkumisega spetsialistide rühm haiglas, aga enamasti kaasatakse siis sotsiaal- ja haridusasutused. Varajase sekkumise eesmärgiks on kõikjal põhimõte, et sekkumine peaks jõudma kõikide tuge vajavate
Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks. Klassi suurust ei ole reguleeritud, väljaarvatud eripedagoogikas, kus maksimaalne õpilaste arv rühmas on 6 10, vastavalt nende erivajadustele. Tavaliselt õpivad ühes klassis samaealised lapsed. Lubatud on õpetada ka eriealisi ühes rühmas, eriti väikestes koolides. Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine
SISUKORD Downi sündroomist üldiselt .......................................................................................................................... 3 Esinemise sagedus ........................................................................................................................................ 4 Iseloomulikud tunnused ............................................................................................................................... 5 Rakud, kromosoomid ja geenid................................................................................................................. 6 Downi sündroomi põhjustav kromosoomihäire ........................................................................................... 7 Downi sündroomi eri tuübid ......................................................................................................................... 8 21-trisoomia ........................................................................
Friedrich Fröbel, kes on tuntud kui lasteaedade asutaja, sündis 21.aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende
psühhiaatriakliinikus. Sel ajal hakkas Maria huvi tundma vaimupuudega laste vastu, täpsemalt selle vastu, kas ja kuidas neid oleks võimalik õpetada. Nii hakkaski ta töötama selle nimel, et arendada vaimselt mahajäänud lapsi. Mariale sai selgeks, et sellised lapsed jäävad oma arengus veelgi rohkem maha, kui nad on ümbritsetud vaid valgete seintega. Ta avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem, seega tuleks koolides ja teistes lasteasutustes muuta nii laste õpetamissüsteemi kui ka tingimusi laste arendamiseks. (Maria's career...). 1899. aastal, mil Torinos toimus pedagoogikakongress, taotles Maria õppimise ja õpetamise humaaniseerimist. Kaitses puuetega lapsi, väitis ta, et nad on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja nende haridus peab olema teistega võrdsel tasemel. Aastail 1899-1901 juhatas Maria nõrgamõistuslike laste kooli, kuhu koondati kõik Rooma koolide
Subjekti nägemuses vajalikkusest ja võimalikkusest Eesti lastekaitses. Eesti lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Lastekaitse vajalikkus esineb eriti lapse kohtlemise koha pealt. Lapse kohtlemise põhitõeks on, et igat last tuleb kohelda kui indiviidi, tuleb arvestada tema isiksust ja erinevust ja sugu. Laste õigused on viimaste aastastega suurenenud ja lastekaitsel on selles suur osa. Lapsi võetakse kui võrdseid isiksusi. Lastekaitse ja ka politsei on kohad kuhu pöörduda kui on laste alavääristatud, hirmutatud või
Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus. Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides. Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest. Suhtumine kuulmislangusesse 4 Sissejuhatus
Lasteaiad. Suurem osa vanemaid kasvatab oma lapsi kas oma ,, terve mõistuse" ehk nende näpunäidete järel, mis nad tegelikust elust omandanud. Ei nõuta neilt ju mingisuguseid eelteadmisi ei siis, kui nad abielusse astuvad, ei ka siis, kui nad hakkavad lapsi kasvatama. Ümberpöörtud, öldakse arvamisel, et kellegil õigust ei ole ennast kuidagi viisi vanemate kui lastekasvatajate tegevusesse segada. See arvamine on pärit vanast heast ajast, kus vanematel õigus oli laste elu ja surma üle. Missugused koh u s t u s e d vanemad lastekasvatamisel eneste peale võtavad, seda ei kujutata enesele ette. Kui tahetakse kasvatuses tuntavaid tegelisi tagajärgi saavutada, siis peab varem ehk hiljem vanematelt lastekasvatuses eelteadmisi nõudma; peab ka olema mingisugune võimalus nende tegevust asjatundliselt arvustada ning juhtida. Kunni seda sündinud ei ole, peab teatud umbusaldusega koduse kasvatuse peale vaatama. Peale oskamatuse on praegune seltskondline kord põhjuseks, et paljudel
aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine
vähimat oskust, kuulab nõustaja ära nõustatava küsimuse ja annab seejärel täpset infot esitatud küsimuse piirides. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest. Konsulteerimise tasandil pöördub nõustatav nõustaja poole nõu pidamise või nõu saamise eesmärgil. Sellel tasandil on nõustaja ülesandeks jääda oma kompetentsuse piiridesse ja vajadusel täpsustada, kas nõustatav vajab konkreetset nõu või tahab temaga koos probleemi üle arutleda. Konkreetse nõuande puhul jääb nõustaja ülesandeks nõu anda või suunata nõu küsija kompetentsema isiku poole, nõu pidamise korral on oluline lasta nõu küsijal endal oma arvamused välja öelda, st võtta endale kuulaja roll. Probleemist valjusti rääkides võib nõustatav ise oma probleemis selgusele jõuda. Konsulteerimise korral räägib nõustaja alles siis, kui nõustatav temalt uuesti konkreetsemat nõu küsib.
VS sotstöö eelkõige sotsiaalse turvalisuse tagaja. Erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi. (Lorenz,2008). Sotsiaalpedagoogika pakub täiendust sotsiaaltööle ja sotsiaaltöö pakub täiendust sotsiaalpedagoogikale. (Lorenz,2008). Praktilist tööd reguleerivad: Lapse õiguste konventsioon üldise mõttemaailmana Lastekaitse seadus üldise aluse ja baasina Perekonnaseadus üldise taustana (perekonnapuutumatus) Sotsiaalhoolekande seadus millised toetused on olemas ja kellel nendele õigused? PGS Alaealise mõjutusvahendite seadus Isikuandmete kaitse seadus igapäeva praktiline töö, keerulised juhtumid (laste väärkohtlemine jne) kellel on õigus küsida, kelelle pead andma andmed, kellele ei tohi anda
Külastasin erinevaid hooldus-, laste- ning perekodusid. Käisin ka pagulaskeskuses ja kodutute varjupaigas. Samuti külastasin erivajadustega laste kooli. Nendes asutustes nägin, mida konkreetselt teeb 2 sotsiaaltöötaja, millised tal on kohustused ja töö ülesanded. Peale vaatluspraktikat muutus ka minu arvamus sotsiaal tööst. Enne seda, mina mõtlesin, et sotsiaaltöötaja ainul käib vaatamas ja kontrollimas peresid ja kodud, mis on riskis, täidab erinevaid dokumendid ja suunab inimesi, kuidas erinevaid toetused saada. Mina ei mõelnud selle peale, et sotsiaaltöötajad ka hoolitsevad inimeste eest ja aitavad nendel eluga hakkama saada. Antud aruandes kirjeldan kõike, mida nägin ja sain teada. Esimene päev Avinurme vallavalitsus Avinurme vallas elab 1400 elanikke, 300 neist on lapsed, 500 on tööpuudega ja eakad. Avinurme vallas elavad ka 11 suurt pere, kõige suuremad peres on 14 ja 11 last.
Täiskasvanud on seksuaalsed, lapsed on seksuaalsed olendid Täiskasvanueani peavad lapsed viibima kohtades, millised aitavad neil saada täiskasvanuks – kodus, koolis, mängualadel jne. Laps – otsustaja Lastel kujunevad põhilised kõlbelised ja vaimsed omadused välja varakult. Alates 12. eluaastast suudavad nad teha keerulisi otsuseid. Sealt edasi on laste ja täiskasvanute otsustusvõime kvalitatiivne erinevus üsna väike. Imikute kõrge suremus Ebainimlikud kasvatustavad: laste mähkimine kookonina, kuuma rauaga põletamine langetõve ennetamiseks, karastamise eesmärgil jääkülma vette kastmine. Kõrge suremus kui vähese hoolivuse ja järelvalve küsimus. Laste tervise näitajad 38 näitajat jaotatuna 4 rühma: Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund ja heaolu Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG..................................................7 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI........................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Niisiis on meedial laste elus ning kasvatuses väga suur koht. Kuigi sellega kaasneb palju negatiivseid tagajärgi, siis ei ole mõeldav, et me ei lase oma lastel absoluutselt kokku puutuda näiteks televiisori või internetiga. Kuna elame infoühiskonnas (ehk teisisõnu interneti ühiskonnas), siis ei ole küsimus mitte meedia tarbimises, vaid hoopis selles, kuidas ning kui palju seda teha tuleks. Kindlasti tuleks suuremat tähelepanu pöörata meediakasvatusele nii lasteaedades ja koolides ning korraldada vastavaid koolitusi ka lapsevanematele. Meedia võib lastele pakkuda ka palju positiivseid asju (näiteks silmaringi avardamine), kuid peame õppima seda õigesti ära kasutama. 1 KASUTATUD KIRJANDUS · Patzlaff, R. (2003). Tardunud pilk. Televisiooni füsioloogilised mõjud ja lapse areng. Tln: PreMark · Pink, A. (1999). Laps ja internet. http://www.online
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt amet
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema
1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee 1999 valiti esimesed Eesti Rahvuslikud Heatahte saadikud Eesti Rahvuskomitee tegevus 1994. aastal avati ÜRO Lastefond UNICEF esindus Eestis. Rahvuskomitee esimeseks prioriteediks oli koolilaste toitumise probleemid. Koos sotsiaaltöötajate, õpetajate, lastevanemate, spetsialistide ja Toiduametiga, viis UNICEF läbi olukorra analüüsi kõikides Eesti koolides. Selgus, et ligi 30% koolilastest ei ole võimalik süüa koolis sooja lõunat. Enamikul puhul oli põhjuseks perekonna raske majanduslik seis. Rahvuskomitee leidis, et ükski täiskasvanu ei tohi jääda ükskõikseks kui mõni laps Eestimaal kannatab tühja kõhtu. Neil rasketel algusaastatel toetas UNICEF paljusid puudustkannatavaid lapsi ja näiteks Elva Algkoolis said tänu UNICEFi toetusele üle 60 õpilase koolilõunat.
positsiooni. See tähendab vaid, et teismelised ei vali teed, mida neile peale sunnitakse. "Ei"- ütlemise võim on absoluutne. Selleks, et teismeline tahaks ütelda "Jah", tuleb meil saavutada tema poolehoid. .(Robert L. Powers. 2008). Teismeline saab meile igal juhul näidata, et ta ei lähe meie ideedega kaasa, kui otsustab seda mitte teha. Miljonid täiskasvanud ei ole seda ära õppinud. Selle tulemusena sarnanevad paljud kodud ning keskkoolid relvastatud laagritele. Õpetajad ja lapsevanemad loobuvad võimalusest noorte inimeste käitumist produktiivselt mõjutada hetkel, kui nad astuvad noortega sõjajalale. Nii klassis kui ka kodus on abi vaid sellest, kui võtame hetkeks aja maha, arutame probleemid läbi ning otsustame, mida me saaksime koos ette võtta. Kuid midagi selliste arutluste abil siiski muutub ning see midagi on atmosfäär. Teismelised tunnetavad, et neisse suhtutakse austusega. ( Robert L. Powers2008)
Huvisid kaaludes omistab Euroopa Inimõiguste Kohus erilise tähtsuse lapse parimatele huvidele, mis võivad iseloomu ja mõju tõttu lapsevanema õiguse perekonnaelule üles kaaluda. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine. Perekonnaseadus näeb ette, et vanema õiguseid ära võtta, last ära võtta või lapsele eestkostjat määrata võib ainult kohus. Vanema õiguste äravõtmine peab olema põhjalik ja põhistatud tegevus. Põhiseaduse sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega