Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liikumis, liigutus, liikumismäng, lapseeas, liikumismängud, jooks, sport, kehalist, motoorika, koordinatsioon, eelkooliea, liikumisest, maiste, tervistav, liikuda, väikelaps, eelkoolieas, kehalises, väikelaste, kasvatamine, kehaliste, töövõime, treening, õueala, energiakulu, positiivset, liikumisõpetus, motoorses, soodsalt, matsin, koolieelsesTallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2
.................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1 Sissejuhatus Laste füüsilise heaolu peamisteks teguriteks peetakse küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, nii õpetaja kui ka ka lapsevanema näol, oluline on ka nende omavaheline koostöö. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, milleks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Et neid eesmärke täita, on vaja tahtet ja teadlikkust. Käesoleva referaadi eesmärkideks on selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on;
liikumisharjumused. Järjest vähemaks jääb füüsilist pingutust nõudvaid töid ja tegemisi. Tänapäeva lastest on kujunemas tubased inimesed ja ka tulevased „tugitoolisportlased“. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid hoovid täis mängivaid lapsi ning talviti kihasid kõik vähegi kelgutamiseks kõlbavad mäed kelgutajatest, siis praegu valitseb neis kohtades enamasti vaikus – lapsed on toas ja istuvad pigem teleri või arvuti ees. Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on ennast väga raske muuta. Huvi liikumise vastu tekib lapsepõlves, aga kui lapsed ei saa vanemate poolset toetust või vanemad ei märka seda, tekib oht, et huvi kaob. Et säilitada ja suurendada lapse liikumisaktiivsust, tuleb tekitada lastes huvi liikumistegevuste vastu
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid.
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne)
Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS.................................5 ELU ÜKS ESIMESTEST ELUINSTINKTIDEST ON FÜÜSILINE AKTIIVSUS, MIDA KASUTATAKSE ESIMESEST HINGETÕMBEST VIIMSENI. JUBA LOOTEAS TEHAKSE ESIMESI LIIGUTUSI, MIDA RASE NAINE VÕIB TUNDA. SIISKI PEALE SÜNNITUST ON IMIKUL NÄRVISÜSTEEM VEEL HALVASTI ARENENEUD NING LIHASED POLE PIISAVALT TUGEVAD, ET SAAKS VÄLJENDADA OMA KEHALIST AKTIIVSUST. VÄIKE LAPS VÄLJENDAB SEDA VEHKIDES KÄTEGA JA JALGADEGA NING PEAD PÖÖRATES
1. 2. 8 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk 3.1 Liikumisharjumus Kaasaegse kehalise kasvatuse ainekava peamine eesmärk peaks olema liikumisharjumuse tekitamine ja selle kujundamine õpilases. On täiesti loogiline, et õpilane ei saa jääda terve elu käima oma kehalise kasvatuse õpetaja juures, kes sunniks teda liigutama. Selleks, et inimene oma elus oleks terve ja elurõõmus, peab liikumisharjumus temasse kinnistuma juba lapseeas (Pantsenko 2005: 18). Vähesest liikumisest saavad alguse paljud haigused ja terviseprobleemid, mis hakkavad inimest kimbutama tema igapäevaelus ja takistavad teda elamast täisväärtuslikku elu. Tervisest sõltub inimese eluiga. See on suur asi, mida inimene saab enda jaoks ära teha. Kui inimesed hoiaksid oma tervist, väheneks nende suremus. Terve inimene on edukas, seltsiv, elurõõmus ja kasulikum ühiskonnale. (Liikumine 2015) Õpetaja roll selles kõiges on tohutu suur
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused
vähendav faktor. Näiteks lihasmassi, jõu, energia, vastupidavuse suurendamiseks ja säilitamiseks on liikumine hädavajalik. Uued Soome uurimused näitavad, et lihaste nõrk töövõime on üha kasvav probleem keskealistel ja vanematel töölistel, näiteks põetustegevuses ja koristustöös. Liikumine on oluline samuti ka enamiku krooniliste haiguste ravis ja rehabilitatsioonis (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). Luustiku optimaalseks arenguks lapseeas ja selle tugevuse hilisemaks säilitamiseks on vaja eelkõige mitmekülgset, puusapiirkonda ja lülisammast koormavat füüsilist tegevust. Täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, et säilitada luude tugevus. Lihasmassi suurendamine nõuab vastupidiselt spetsiaalset jõutreeningut (ibid., Liikumise tähtsus tervisele). 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud organismile
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus
Kehaline tublidus näitab, kui hästi suudetakse sooritada liigutusülesandeid. Seda hinnatakse liigutusvõimete testidega. Kehaline aktiivsuse ja spordi mõju peasuunad jagunevad kolmeks. Esiteks võib välja tuua, et kehaline aktiivsus ja tublidus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Teiseks toob treenimine lastes esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju täiskasvanuna. Kolmandaks on spordiga tegelemise harjumus lapseeas võib jätkuda täisvanuna. Viimaseks peasuunaks võib välja tuua uuringud, mis näitavad, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili [1]. 4 Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatud ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste kehaline aktiivsus sageli väiksem soovitatust [1]. Sageli on laste vähese
huvi spordiga tegelemiseks, ennekõike tegema kehalise kasvatuse tundides niisuguseid harjutusi ja spordialasid, mida ta saab kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Üks väga oluline ala on orienteerumine, sest see eeldab erinevates ainetes omandatud teadmisi ja oskusi (nt. loodusõpetus, geograafia jne.) ja annab olulisi oskusi edaspidises elus toimetulekuks. On suurepärane, kui koolis leitakse võimalus orienteerumisega tegelemiseks. Väga teaduslik, sporti, kehalist treeningut ja selle läbi enese arengut ülistav jutuke sai siia kirja pandud. Mitte küll ise välja mõeldud aga selle kirjutamiseks päris mitu tunnikest ja pereliikmeid kaasates vaeva sai ju nähtud. Ja mismoodi vaeva nähtud? Ikka tänapäevasel kombel netiavarustes surfates, teemakohaseid jutukesi ja arvamusi otsides ise samal ajal arvuti taga küüru kasvatades ja lihaseid suretades. Samas hakkasin juurdlema, et
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14 Mari Lill EAKATE AKTIIVSUS Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4 1.1. Lihasjõud…………………………………………………………………....4 1.2. Vaimne tervis……………………………………………………………….4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5 3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas
Vana-Rooma hariduskorraldus: Põhimõtted Kreekast. 7aastani kasvatati kodus, hiljem poisid kooli ja tüdrukutel jätkus kasvatus kodus. Töökasvatus. Mängiti rõngaste, pallide jms. Elementaarkoolid andsid algharidust. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, käitumist Grammatikakoolides (12- 16aastastele) õpetati ladina ja kreeka keelt, ajalugu, geograafiat, seadusetundmist, tantsu ja maadlust, viidi läbi sõjalis- kehalist ettevalmistust Retoorikakoolid (15- 19aastastele) olid grammatika-koolide jätkuks, neis valmistati ette ametnikke. Õpetati poliitikat, filosoofiat, kirjandust, õigusteadust, matemaatikat, muusikat Vana-Rooma kehaline kasvatus: 1)Sõjalis-kehaline kasvatus, ettevalmistus sõjategevuseks. Võisteldi rituaalsetel pidustustel ja tseremooniatel. Lõuna-Itaalias tegutsesid palestrad ja gümnaasiumis, kus harjutati
Seoses sellega otsustasin teha lõputöö teemal: „Liikumistegevuse rõõm läbi ühisürituse“, ajastades selle ka isadepäevale. Kuigi elamusi ei saa garanteerida, püüdsin visualiseerida edu! Peamine on, et kõik lapsed, olenemata vanusest, oskustest,võimetest saaksid osaleda ja rõõmu tunda liikumisest. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG 3 Igapäevased liigutus- ja liikumisoskused omandatakse juba varajases lapseeas. Koolieeliku liikumist käsitledes lähtume eelkõige laste suurest liikumistarbe vajadusest. Liikumisest kogetud rõõm ja eduelamused soodustavad positiivse suhtumise kujunemist igapäevasesse liikumistegevusse. Koolieelikute liikumisõpetuse keskseks ülesandeks isiksuse psühhomotoorse arengu seisukohalt on baasmotoorika liigutusoskuste väljakujundamine. 1-3 aasta vanuses toimub igapäevaste liikumisviiside ja liigutuste algoskuste
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
arengule ja heaolule ebasoodsalt mõjuvate riskide eest kõikides keskkondades. Sama oluline kui jälgida lapse kohtlemist peres, on pöörata tähelepanu lapse kohtlemisele lasteaias, koolis, tervishoiuasutuses ja ühiskonnas laiemalt. Uue Eesti Lastekaitseseaduse tähtsaimaks sammuks on laste kehalise karistamise keelustamine. Lapsed ja õnnetused – kas paratamatus? Kehaline aktiivsus Igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahulolkutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub: Põhiainevahetuseks vajalikuks energiaks (südame, kopsude, aju jt tööks) – 50-75% Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% Kehalise aktiivsuse mõju lastele Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. Soodustab luude kasvamist pikkusesse. Soodustab sirgete jalgade kujunemist.
· tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise kasvatuse ja spordi kui akadeemilisi distsipliini traditsioonilise identifitseerimise konflikt *12 rakendusliku teadusharu, mis omavad tähtsust kehalise kasvatusele ja spordile, mis on aluseks sporditeadusele. *Sporditeadus kui multidistsiplinaarne hõlmab seoseid nii loodusteaduste kui
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika
aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete
üheaegselt olla tajutav mitme meele abil, siis seda tulebki üheaegselt pakkuda mitmele meelele (Komensky). Näitevahendid jagunevad: esemeline näitlikkus, kujutav näitlikkus (fotod, videod), tinglik näitlikkus (kaardid, plaanid). · Individualiseerimise printsiip õpetaja arvestab lapse arengut ja kavandab sellest lähtuvalt sobivaid tegevusi. Selleks tuleb tunda lapse tervist, kehalist, vaimset, tunnetuslikku arengut. St et õpetaja jälgib ja hindab regulaarselt lapse arengut. 10. Õppemeetodid. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite liigitus: A. õpetajakesksed õpetamisviisid, kus õpetaja on õppeprotsessi aktiivne pool: a) seletus õppematerjali suuline tutvustus, mõistete kordamine ja harjutamine, olukordade kirjeldus ja selgitamine, iseseisvate ülesannete selgitamine
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2
vajavad isiklikku abistajat. Osa lapsi ei õpi kunagi ladusalt kõnelema, kuid nad võivad aru saada lihtsatest korraldustest ja õppida kasutama viipeid, piktogramme või muid märke, kompenseerimaks mõnel määral oma kõne puudulikkust. 3. Raske vaimne alaareng (IQ 20-34). Selle kategooria lastel on psüühika areng harilikult tunduvalt madalama tasemega, millest tulenevalt kõne kas puudub või on väga algeline. Enamikul neist on motoorika oluliselt häititud või kaasneb puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi olulisele kahjustusele või arengu hälbele. 4. Sügav vaimne alaareng (IQ alla 20). Neil on oluliselt piiratud võime aru saada nõudmistest või korraldustest ja neid täita. Enamik neist lastest ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust. Nad on võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude
· vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised (,,Sul ei ole praegu hea tuju?") · alati tuleb lapsele anda aega mõtlemiseks ja lausete moodustamiseks, enne kui enda esitatud küsimusele vastust nõuate teised inimesed oma murede ja rõõmudega · tuleb märgata, aidata ja mõista 13 Kokkuvõte Tervislikule eluviisile pannakse alus lapseeas, mil harjumused ja hoiakud muutuvad püsivateks. Enamik aktiivset päevaaega eelkoolilaps veedab lasteaias, kus temast kannab hoolt lasteaia personal alustades õpetajaabidest ja lõpetades direktoriga. Tänu sellele enamik teadmisi ja oskusi laps omandab samuti lasteaias. Kooliks valmistamise kõrval lasteaia õpetaja peab sisendama ka eluks vajalike oskusi, s.h. ka tervisliku eluviisi oskusi. Lasteaias kui kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel hea
8. Mida uurisid Lam jt. (2009) õppimise ja ärevuse seostest ning millised olid nende põhilised järeldused? Uurisid kas õppimine näitliku analoogia kui implitsiitsema õpiviisi najal toob stressirohkes, ärevust tekitavas situatsioonis kaasa sooritusvõime parema säilimise kui klassikaline õppimne detailse tehnilise arusaamise kaudu. Katseülesandeks oli korvpalli vabaviske modifitseeritud ülesanne. Õppimises kasutatud kujundlik analoogia oli teha viske lõpus liigutus „justkui sirutaks käe küpsisepurki küpsise järele“. Arvatakse et see analoogia rõhutab liigutust, mis paneb pallile käe sisse hea tagurpidi vindi, suurendades seeläbi edu tõenäosust. Järeldused: Õppimise faasis, eriti selle hilisemas järgus, paranes statistiliselt oluliselt mõlema grupi sooritus, rühmadevahelist erinevust ei täheldatud. Testimise etapi teises „pingelises seerias“ oli katseisikutel keskmiselt kõrgem pulss, kõrgem maksimaalne pulss ning „ärevuse
21% 11–15-aastastest poistest ja 18% tüdrukutest (Aasvee jt 2008: 37). Tallinna koolide 15- aastaste õpilaste uuringust selgus, et 26% poeglapsi ja ligi kolmandik tütarlapsi on kehaliselt aktiivsed vaid kooli kehalise kasvatuse tundides (Kruusvall, Tomson 2004: 75). Seega oleks nende tundide arvu suurendamine nädalas oluline abinõu õpilaste liikumisaktiivsuse tõstmisel. Mujal maailmas tehtud uuringud (Haug jt 2009: 63) näitavad, et suurendades kehalist 8 aktiivsust nädalas kahelt tunnilt kolmele või neljale, paranevad õppeaasta jooksul õpilaste kehalised võimed, väheneb ülekaal ja suureneb motivatsioon liikuda (Armstrong, Mechelen 2000: 97). Samas on vaja õigesti hinnata iga lapse võimalikke eeldusi, arendada neid optimaalse koormuse juures organismile soodsas suunas. 2008
lasteasutustes kogu Eestis. Tervist edendav lasteaed lähtub oma strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel järgmistest põhimõtetest: 1) koostöö arendamine ja tugevdamineerinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel; 2) lapse arengule ja terviselesoodsate tingimuste loomine; 3) lapse arendamine jatervisliku eluviisi kujundamine (L. Varava, 2003). Tervist edendav lasteaed ei ole kindlasti projektipõhine tegevus, vaid see on pidev kehalist, emotsionaalset, kõlbelist ja sotsiaalset arengut soodustav tegevus. 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest Tervisekasvatus lasteaias on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas üldise õppe- ja kasvatustegevuse osa, kus lasteasutuse õpetaja arendab selle oma asutuse õppekavaks. Oma õppekava koostamine on oluline, kuna lapsed erinevad lasteaias õpitu poolest. Arengu- võime on seotud nii iga lapse individuaalsuse kui ka vanusega. Lisaks sõltub tervisekasvatuse
toitumises, seetõttu on see tähtis uurimisvaldkond kõigile lastega töötavatele tervishoiutöötajatele. Väga kiiresti globaliseeruv laste ülekaalulisus ja rasvumine vajab tungivalt välja selgitamist kuidas vältida imikute ja väikelaste ülekaalulisuse riski. Imikute ülekaalulisus mõjutab tavaliselt ka laste edaspidist elu. Söömisharjumused, igapäevased tegevused ja eelistused imiku ja lapseeas mõjutavad edaspidi puberteedi -ja täiskasvanuiga. Kui sellele probleemile keskenduda juba imikueas tuleb see kasuks pikemas perspektiivis, eriti kuiarvestada, et rasvumine on vale toitumise korral püsiv kogu elu. Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Sotsiaalmajanduslikust kohutavast elukeskkonnast on lastel ülekaalulisus ja rasvumine ebaproportsionaalselt süvenenud. (J Sch Health. 2014;84:247-255).
ohusituatsioonidesse sattumiseks. 41. Koostöövõrgustik kogukonnas lapse õiguste kaitsel Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada juba olemasolevat informatsiooni ning aidata abivajajal valutumalt lahendada oma probleeme. Eduka võrgustikutöö komponendid: · Stabiilne hoolekandesüsteem, professionaalsed lastekaitsetöötajad. · Sotsiaaltööga kaasatakse teised sektorid haridus, tervishoid, politsei, sport, kultuur jt. Sotsiaalvõrgustik pakub lapsele ja vanematele nii sotsiaalset tuge kui ka sotsiaalset kontrolli. · Ametnikevõrgustik kujuneb kas kliendi abil, kes otsib abi või ametnike algatusel, kes saavad infot abivajajast teiste ametnike või mõne sotsiaalvõrgustiku osapoole kaudu. Tugiisikuteenus: Vajavad lapsed, kellel on suhtlemisraskused või depressioon, kelle kasvutingimused ei ole turvalised või kes ise oma tegevusega kahjustavad oma arengut ja tervist.
Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus. 8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks? Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada perekonda
annaabi.ee 
