õppevormis õpingud, mida on alustanud enne 18-aastaseks saamist. Pärast põhi- või keskhariduse omandamist võib noor jääda asenduskodusse kuni järgmise õppeaasta alguseni juhul, kui ta teeb sisseastumiseksameid kutsekooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli bakalaureuse- või magistriõppesse. Samuti võib noor jääda asenduskodusse seni, kuni ta omandab esmase kutse- või kõrghariduse kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või kõrgkooli bakalaureuse- või magistriõppes. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asenduskoduteenuse osutamine Asenduskoduteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes omab teenuse 4 osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtivat tegevusluba. Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse majandustegevuse registrisse.
Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. 2 Ülevaade lapsendamise korraldamise kohta Korraldab: Maavalitsus Otsustab: Kohus Lapse esindaja: Lapsendaja
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere
soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaalteenuseid on õigus saada: 1) Eesti alalisel elanikul; 2) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel; 3) Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal. Sotsiaalteenus: 1) Riigi rahastatavad teenused 2) KOV(kohaliku omavalitsuse) teenus 2 Riigi rahastatavad teenused ü Rehabilitatsiooniteenus ü Tehnilised abivahendid ü Asendushooldus ü Lapsehoiuteenus ü Erihoolekandeteenus 3 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenus eesmärk on parandada inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul
Puudega lapse toetus makstakse välja lapsevanemale. Puudega lapse toetust finantseeritakse riigieelarvest. Puudega lapse toetuse arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Sotsiaaltoetuste uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Sotsiaaltoetuste määr on 25,27 eurot. Puuetega lastele võimalik lisaks saada toetust, nt: abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks 128 eurot lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes (2013. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas). hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus, koolitused lapsevanematele, lastele, üritused nt teatrite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot Muud täiendavad toetused ja hüvitised (nt kriisi-, ravi-, kütte-, kolimis-, remondi-,
pedagoogilisi (teadmised lapse arenguvajaduste kohta), emotsionaalseid (isikuomadused, teadlikkus iseendast, lapsepõlvekogemused), materiaalseid (sissetulekud ja väljaminekud) ja sotsiaalseid (suhted lähisugulastega, koostöövalmidus spetsialistidega). Oluline on, et lapsendaja suudab luua lapsele turvalise arengukeskkonna, mille kaudu kasvab laps eluga toimetulevaks ning iseennast väärtustavaks inimeseks. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel, mis võib venitada lapsendamise protseduuri arvatust pikemaks. Selleks, et laps saaks oma tulevase perekonna juurde enne kohtuotsuse jõustumist, on paindliku variandina võimalik vormistada lapse elamine hooldusperes. Selleks annab nõusoleku kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda üleval pidama. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda lapsendada soovija
1. Nimeta 1 sotsiaaltoo definitsioon.sotsiaaltoo eriala tegeleb sotsiaalsete muutustega,probleemide lahendamisega inimsuhetes ning inimeste joustamisega,suurendamaks nende heaolu. Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub inimese ja teda ümbritseva keskonna vaheline interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus. 2. Millega sotsiaaltoo tegeleb (sots.too definitsioonist tulenevalt)?Heaolu on elukestev soorituse seisund, mis hõlmab füüsilisi, kognitiivseid ja sotsiaalsed-emotsionaalseid funktsioone ning mille tulemuseks on inimese kultuurilises kogukonnas oluliseks peetav produktiivne tegevus, rahuldustpakkuvad sotsiaalsed suhted ning võime ületada mõõdukaid psühhosotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Heaolul on ka subjektiivne dimensioon rahuolu mõistes, mida seostatakse oma potentsiaali teostamisega. 3. Millele sotsiaaltoo toetub?sotsiaaltoo toetub kaitumis- ja sotsisslsete su
2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1...koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on: 1) sünnitoetus 4) üksikvanema lapse toetus
soodustamine. sissetulekute jätkumine vähemalt toetamise võimaluste · Abi osutamine isikule või eelistamine tasemel, mis võimaldab inimväärset perekonnale toimetulekuraskuste äraelamist. ennetamiseks, Hoolekanne on toimingute süsteem, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks. 7. Kes ja millal määral mille eesmärgiks on inimestele · Sotsiaalsete erivajadustega isiku vastutavad üksikisiku erinevate vabaduste kindlustamine turvalisusele, arengule ja toimetuleku eest? ning inimressursi arendamise kaudu ühiskonnas kohanemisele Heaoluühiskonnas, seega ka majanduse arendamiseks paremate
toetust saada. 4 Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljastamine – väljastatakse liikumis- ja/või nägemispuudega isikutele sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel. Lapsel ja pensioniealisel isikul tuleb täiendavalt juurde esitada ka perearsti tõend parkimiskaardi vajaduse kohta. Sotsiaalhoolekandealastele ja tervist edendavatele tegevustele toetuste eraldamine Toetust saavad taotleda sotsiaalvaldkonnas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud. Toetuse eesmärgiks on linnaelanike toimetuleku soodustamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning tervisekäitumise edendamine.Toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase avalduse Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Taotluses märgitakse ära tegevuse eesmärk, sihtgrupp, eeldatav tulemus, kasusaajate arv, tegevuse kirjeldus, tegevuse eelarve, omaosalus ja kaasfinantseerijad
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
36) Võrgustikutöö- töö kliendi ja tema lähedastega kaasates ka omavalitsuse või mud spetsialistid 38) Töötamise toetamise teenus- teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. 39) Juhtumikorraldus- peamiseks ülesandeks on osutada inimesele tema individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi, mis tagaks teenuste ja toetuste efektiivsema kasutuse. 40) Maslow püramiid- skeem näitamaks inimese põhivajaduste rahuldamise tasemeid 41) Sotsiaalhoolekande seadus- seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. 43) Külakorda käimine- arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest 44) Sotsiaalne erivajadus- oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega.
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Per
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639
elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks. 10. Subsidiaarsus - põhimõtet järgides on hoolekandeteenuste arendamine, korraldamine ning neile juurdepääsu tagamine kliendile kõige lähemal seisva võimuorgani ülesanne. Enamuse teenuste puhul on selleks kohalik omavalitsus. 11. Erivajadus - tagajärg. organismi teatud funktisooni puudumine, alatalitus või kõrvalekalle 12. Asenduskodu - vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskodus võib elada laps, kelle vanemad ei ole võimelised tema eest hoolt kandma. 13. Toetatud elamine - teenus, mille eesmärgiks on inimese iseseisev toimetulek
3. monogaamia põhimõte-monogaamiline liit; 4. eluaegsuse põhimõte-käsitletav kui mehe ja naise ulatusliku, põhimõtteliselt lahutamatu, kogu eluks sõlmitud kooseluna. Abielu sõlmimise eeldused: mehe ja naise vahel; täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine); piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel; ei tohi olla veresugulased või sugulased lapsendamise kaudu; mitme samaaegse abielu keeld; perekonnaseisuametnik või vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest. Abielu sõlmimise kord: sõlmitakse perekonnaseisuametniku (PSA) poolt 1-3 kuud pärast abiellumisavalduse esitamist, abiellujad väljendavad isiklikult ja ühel ajal kohal viibides PSA ees oma tahet sõlmida abielu, PSA esitab mõlemale poolele küsimuse, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida, siis kuulutab PSA, et pooled on sellest
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND...
Seda kasutab Rootsi, Norra ja Soome sotsiaalpoliitika. Marginaalne sotsiaalpoliitika- puudust kannatavatele inimestele. Kulutused sotsiaalse kaitse programmidele on väikesed ja saajate ring on piiratud. Universaalne sotsiaalpoliitika- suunatud ainult oma riigi kodanikele Rahastamine toimub reeglina maksutulude arvel. Institutsionaalse sotsiaalpoliitika- - korral sõltub toetuste suurus tehtud maksete suurusest. Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika laiem eesmärk on tagada võrdne heaolu kasv kõigile liidu elanikele. (Eesti ja Euroopa Liit infomaterjal nr. 19 2001.mai.) Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid arvestades on enamuses Euroopa riikides kasutusel segasüsteem: lastetoetused, töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja invaliidsuspensionid, samuti arstiabi on universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad vastavalt kas laste arvust või
9. Riik peab tagama vajaliku seadusloome ja järelevalve, arendama lastekaitse eriala, töötama välja strateegiad ja tegevuskavad ning osalema rahvusvahelises koostöös. Riik peab tagama ka vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamise ning korraldama rahvusvahelist lapsendamist. 10. Riiklik lastekaitse sisaldab endast laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamist. 11. Maavalitsuse ülesandeks on lapsendamise korraldamine, järelvalve teostamine sotsiaalteenuste kvaliteedi osas ning kohalike omavalitsuste nõustamine lastekaitsega seotud küsimustes. 12. Lastekaitse põhirõhk on on kohalikul omavalitsusel , kes korraldab laste kaitset ja abi osutamist kohaliku omavalitsuse territooriumil ning peab tagama lastele ja peredele vajalike teenuste kättesaadavuse. 13. Kohalikes omavalitsustes on lastekaitse korraldamiseks tööle võetud lastekaitse
Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks kindlustama iseendid vajalike sissetulekutega. Sotsiaalhooldus tervikuna aitab kas sularahas või natuuras toetuste abil integreerida vähemuses olevat ebasoosikute gruppi ühiskonna normaalsesse ellu (nt puuetega inimesed, püsivalt töövõimetud isikud jne). Seega võiks sotsiaalhooldust nimetada oma olemuselt rikkuse ümberjaotamise vahendiks kogu elanikkonna hulgas. Sotsiaalhoolduse erinevate süsteemida eesmärki on kirjeldatud kui isikute kaitset teatud sotsiaalsete riskide vastu. St tavapärased riskid, mis on loetletud Rahvusvahelise
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks KOV ROLL Üldine last toetav keskkond Arengukavade koostamine lapsi ja nende huve arvestades, tuginedes konkreetse piirkonna iseärasustele Juhtumite lahendamine Kohalik omavalitsus vastutab oma territooriumil elavate laste suhtes nende õiguste ja huvide kaitse korraldamise läbi nõustamise, teenuste ja toetuste. Eestkosteasutuse definitsioon puudub. Sisuliselt-avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon Maavalitsuse osa Maavalitsus teostab järelevalvet KOV tegevuse üle Nõustav, info vahetamise ja koordineeriv roll Kaebuste menetlemine ISKUD Jaotatakse kahte suurde rühma:
kasutamise õigus, samuti ka visiitkaardi kasutamine. Tegelikult minu meelest see éi ole eriti hea, kuna selliste asjade kasutamine on ju ikkagi enesest mõistetav. Samas on välja toodud ka see,et sotsiaaltöötaja ei pea alluma endast kõrgemal seisjate suusõnalistest käskudest kui need on vastuolus kinnitatud õigusaktidega. Kahes ametijuhendis on väljatoodud ka sotsiaaltöötaja vastutus. Eelkõige vastutab sotsiaaltöötaja konfidentsiaalsuses, ei tohi rääkida peredes toimuvast ega ka olukordadest, mis valitseb nende kodudes. Lisaks siis täidab kõiki oma ametiülesandeid õigeaegselt. Ametikohal töötamiseks vajalik kvalifikatsioon Avinurme ja Orava vallas on ikkagi välja toodud rakenduslik või kõrgharidus sotsiaaltöö valdkonnas Vastseliina vallas piisab tööle asumiseks ka kesharidusest kui kasuks tuleb ka tööalane koolitus. Nõutav kõigis kohtades on eesti keele oskus
Lastehoiukohtade puudus on keskne probleem, mis võib võimendada paljusid sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Paraku siiski kõigile riiklike lasteaedade kohti ei jätku, mistõttu on kaasatud eratoimijad, kes pakuvad sama teenust, kuid oluliselt suurema igakuise summa eest, selle jaoks puuduvad aga
naisliikumised, haritlased ja arstid (meelepuuded), vähem vaimulikud (vaimne alaareng). 1940-1991 möödus Nõukogude Venemaa koosseisus. Perioodi positiivseks küljeks tuleb pidada korralike andmebaaside loomist eriabi vajavate laste kohta, samuti üleriigilise arstiabi väljaarendamist. Kuni 1960 olid erivajadustega lapsed eraldi kasvatus- või hoolekandeasutustes. 1958 avati kurtide laste erirühm, 1966 logopeediline rühm lasteaias. 1968 loodi Tartu Ülikooli juurde defektoloogia osakond, mis hakkas ette valmistama erivajadusega inimeste õpetajaid ja tegelema ka vastava õppekirjanduse loomisega. Alates 1991 on Eestisse levinud palju Euroopa riikides tavapäraseid suundumusi, olulisemaks võib neist pidada kaasamise ja meeskonnatöö põhimõtteid, koostöö tähtsustamist lapsevanematega. Kui nõukogude pedagoogika pööras palju tähelepanu arengupuuetega laste avastamisele ja kokku lugemisele, seosele meditsiiniga, siis tänapäeval on levimas sekkumispedagoogika.
pädeva organi poolt tema pädevuse piires. Pädevusnõude rikkumine toob endaga kaasa 7 õigusakti kehtetuse. ........ valla määrus kehtestati vastavalt Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse § 22 lõike 1 punktile 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõikele 1(edaspidi KOVSS) kuulub volikogu ainupädevusse vallaeelarvest toetuste andmise korra kehtestamine. Protseduur. Protseduur ehk menetlus tähendab seda, et õigustloovad aktid võetakse vastu kindlate, üksteisele järgnevate toimingute kaudu. Menetlusnõuete rikkumine toob endaga kaasa õigustloova akti kehtetuse. Protseduur algab õigustloova akti algatamisega, järgneb eelnõu menetlemine, protseduur lõpeb eelnõu vastuvõtmisega. Kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastuvõtmise korra sätestab kohaliku
.......................................17 Lisa 3...............................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Sooritasin praktika .............. Vallavalitsuses sotsiaaltöö vanemspetsialisti juures. Praktikakoht sai valitud eesmärgiga tutvuda kohalikus omavalitsuses sotsiaaltööd korraldava tööga ning täpsemalt töö osaga, mis puudutab toetuste ja teenuste määramist. Kõige olulisemaks eesmärgiks on tutvuda sotsiaaltoetuste määramise, menetlemise ja väljamaksmise süsteemiga läbi STAR-i keskkonna. See on üks põhivaldkondi omavalitsuste töös kus ka järelvalvete korras on avastatud enam puudusi. Teine on töö uute sihtrühmadega. Lastekaitse spetsialisti töös on klientide ring üpris täpselt määratletud ja muude sihtrühmadega ei puutu kokku. Pikaajalised töötud ja puuetega
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel. Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaž – ametnikuna töötamise aeg kokku. Dokumendid, mis ametnik peab tööle asumisel esitama: *avaldus *isikuttõendav dokument *tööraamat *elulookirjeldus *diplom *omakäeline kinnitus, et vastab seaduses ettenähtud tingimustele *andma ametivande. 12.Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused.
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12. Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood
Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12. Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0
- kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel. - Karistatud korruptiivse töö eest - Lähisuguluses (vanemad, vanavanemad, lapsed, lapselapsed, vennad, õed), hõimluses oma vahetu ülemusega. Hõimlased abielust saadud sugulasd. Vajalikud dokumendid teenistusse võtmisel: 1. avaldus 2. eluloo kirjeldus 3. omakäeline kinnitus vastab kõikidele ametisse astumise tingimustele. 4. hariduse kohta dokumendid. Esimese korra puhul peab ametnik andma vande. · teenistusse nimetamine: käskkirjaga (palgaaste, katseaja kohaldamine max 6 kuud, teenistus staazi olemasolu staaz katkeb, kui on sooritatud kuritegu - , lahkunud Eesti kodakondsusest) · 2 nädalat enne katseaja lõppu vestlus ülemusega fikseeritakse dokumendile atesteerimisleht. · Teenistusleht atesteerimis tulemused, ergutused, distsiplinaar karistused.
· Kuritarvitab vanema õigusi. · Kohtleb last julmalt. Vanemate ja laste vahel kehtib samuti ülalpidamiskohustus. Lapsendamine käib kohtuotsusega. Lapsendaja peab olema üldjuhul 25 aastane ja lapsendatav alla 18 aastane. Kui laps on 10 aastane, siis peab lapselt küsima või hästi arenenud 7 aastaselt.... Peab olema teovõimeline ja talt pole vanemlike õigusi ära võetud. 2 lapsendajat peavad olema omavahel abielus. Kehtib lapsendamise saladus. Eestkoste seatakse kohtu poolt lapse kasvatamiseks ja tema huvide kaitseks. Kui laps on üle 10 aasta vana, on vajalik tema nõusolek. Perekonnaseisu aktid: · Sünniakt tuleb teha kuu aja jooksul · Surmaakt tuleb teha kolme päeva jooksul. · Abieluakt kuu aja jooksul??? · Abielulahutusakt 1 või kuni 3 kuud??? Pärimisõigus Pärimine on surma korral tema vara üleminek teisele või teistele isikutele. Pärand on pärandaja vara.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
