Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste füüsiline aktiivsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ülekaalulisus, roper, lapseeas, erineval, minapilt, väikelaste, sündroom, uurimis, jooksma, mängima, täiskasvanueas, õenduse, 2016, esimesest, rase, imikul, kehalist, jalgadega, istumisel, kõndimisel, inaktiivse, väikelastel, kõrvalekalle, läbiloetud, aktuaalne, seisukohast, vastupidavust, ilkka, medicina, eelkooliea, peatükist, inimorganism.................................................8 3.ARUTELU..........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................10 Liikumine on elu. Lapse tervise ja liikumisaparaadi arenemisele mõjub hästi, kui laps on füüsiliselt aktiiivne juba varajases eas. Autor valis teemaks füüsilise aktiivsuse väikelastel kuna väikelaste füüsilise aktiivsuse abil saab vältida rasvumist, südame- ja veresoonkonnahaigusi, samuti aidata lapsel areneda täisväärtuslikuks täiskasvanuks. Liikumine toob lapse ellu paljurõõmu ja positiivseid emotsioone. Esimeses peatükis kirjeldab autor väikelapse füüsilise aktiivsuse tähtsust. Teises peatükis kirjeldab õenduse rolli selles eluetapis. 2
Lapsed, kes on kehaliselt aktiivsed, on suure tõenäosusega kõrgema enesehinnangu ja parema minapildiga. On leitud, et kehaline aktiivsus on seotud parema õppeedukusega. Kui lapsel on juba varases eas välja kujunenud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekuaes kinnitub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks (Pantšenko, 2005). Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas on oluline normaalse luustiku kujunemiseks ning suurema luukoe tippmassi saavutamiseks ja säilitamiseks täiskasvanueas soodustab eelkoolieas normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ja sirgete jalgade kujunemist (X- ja O-jalgadest vabanemine) soodustab lihaskoe arengut, mis on vajalik sirge rühi kujunemiseks, ning lihasjõu suurenemist
pikkuse ruududga (m2) (Mustajoki 2009). Saadud hissiindeksi hindamine on toodud välja allolevas tabelis (tabel 1) Tabel 1. Ülekaalulisuse ja rasvtõve klassifikatsioon (Kahn ja Loit 2009). Kehamassiindeks Hinnang Mõju tervisele 20- 25 Normaalne kehakaal Võib mõnel juhul põhjustada 26- 27 Kerge ülekaalulisus tervisehäireid 27- 29 Tugev ülekaalulisus Põhjustab terviseprobleeme 30- 24 I astme rasvtõbi Kaasnevad väga tõsised 35- 39 II astme rasvtõbi Üle 40 III astme rasvtõbi terviseprobleemid Rasva paiknemise järgi Vööümbermõõdu normaalnäit on meestel alla 90 cm ja naistel alla 80 cm (Mustajoki 2009). Tabel 2
on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(E. Maiste, 1999). Kehaline tublidus ja aktiivsus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Treenimine lapseeas kutsub organismis esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas.
TALLINNA ÜLIKOOL SLAAVI KEELTE JA KULTUURIDE INSTITUUT Referaat ,,Laste ja noorukite ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused" Autor: Olga Privalova, SKVOM-I Õppejõud: Meeli Roosalu Tallinn 2012 Sisu Sissejuhatus .............................
spetsiaalselt ära märgitud kaubanduspiirkonnad, kus on võimalik ratastooliga liikuda. Puuet tuleks pigem käsitleda kui inimõigusena, mitte kui individuaalset tragöödiat. 4. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS Enamus inimesi suudab iga päev pärast ärkamist kõiki oma füüsilise aktiivsuse rutiine täielikult kontrollida, kuid on ka erandeid. Nii näiteks võivad õppimispuudega inimesed vajada erineval määral abi ja järelvalvet liikumist sisaldavate elamistoimingute sooritamisel. Teatud psühhiaatriliste häirete, näiteks depressiooni korral, võivad inimesed vajada ergutamist ja abi, et alustada ja lõpule viia erinevaid liikumist nõudvaid igapäevatoiminguid , mida nad tavaliselt on võimelised sooritama abivahenditega. Füüsilise puudega inimestel, eeskätt kõndimisraskustega indiviididel, on ehk vaja kasutada jalutuskeppi, kõndimisraami, ratastooli või vastavalt kohandatud autot
Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda mitte üksi ühiskonnas laiemalt, vaid ka meie haridusasutustes, kes justnagu oleksid kutsutud ja seatud mõistma seda, mil määral kehalise hariduse osa on osa haridusest kui tervikust. ( Aaviksoo, 2001). Liikumisharrastuse osatähtsusele laste hulgas tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine. Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki
Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Miks aktiivne eluvis? Toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti. Hoiab kontrolli all tervise riskifaktorid. Kinnistub tervisekäitumise mudelina edukamalt varases lapseeas ja loodetavasti säilib edaspidises elus. Lapse vastuvõtlikkus vigastustele Lapseea kehalised ja vaimsed iseärasused: Suurendavad vigastuste saamise ohtu Teevad lapse vastuvõtlikumaks vigastustele Väikelaps: Puuduvad teadmised, kogemused ja oskused näha ohtu. Ei oska hinnata oma võimeid. Ei õpi teiste vigadest, vaid teeb neid ise. Puudub kriitiline meel esemete ja ainete ohtlikkuse suhtes.
tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi saavutama senisest suuremat kontrolli oma tervise üle
neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Koolivägivalla küsitluses osales 78 Pärnu linna koolide 3. ja 4. klasside õpilast. Küsitlus viidi läbi laiaulatuslikult Pärnu Vanalinna Põhikoolis ning
Reaalsesse ellu integreeritud sekkumisuurimused Põhjamaade soovituste põhimõtted Rahvastiku tasandil, tervele, mõõdukalt aktiivsele Pikaajalise tarbimise perspektiiv, fookuses kogu toiduvalik Soovituste jälgimine on eelduseks tervisele (ei ole garantii) Süstemaatilised ülevaated (avaldatud Food and Nutrition Research) Erinevad rasvad ja süsivesikud, valgud, vit D, folaadid,Ca, Fe, jood, toidurühmad (piim, liha, täisteraviljad, kartulid, marjad) ja toitumismustrid, ülekaalulisus ja kaalu ohje Individuaalsel nõustamisel peab kasutama kaalutletult Ei sobi haiguste raviks ega erivajaduste korral Keskkonna jätkusuutlikkus Eesti soovituste uuendamine, 2012- ▪ Piiratud ressurss alusmaterjalide koondamiseks ▪ Huvide deklaratsioonid ▪ Eesti sotsiaalmajandusliku kontekstiga arvestamine Lisateemad: toiduohutus, uni-puhkus-öötöö, enesepiiratud toitumine, alkohol ja kofeiin, jätkusuutlik tarbimine Koosolekute protokollid ja otsused on kättesaadavad
paranemas – süüakse regulaarsemalt ja toit on paremini tasakaalus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata erikoolide toitlustamisele, kuna puudega lapsed vajavad tunduvalt suuremaid toidukoguseid, sest sageli ei omasta nende organism toidust sama palju kui tavaõpilase oma. 6 Uurimistulemused näitavad, et ülekaalulisus maailmas kasvab väga kiiresti. Hinnanguliselt on umbes 25–28% Euroopa kooliealistest lastest ülekaalulised (Currie, 2006: 13). Nende numbrite taga on tõsine oht tervisele. Vaja on juurelda rasvumise ja ülekaalu põhjuste üle ning võtta kasutusele meetmed selle kasvusuuna peatamiseks. Tõenäoliselt on ebatervislik toitumisharjumus üks põhjus, miks kaaluprobleemid on ka Eestis tõusnud päevakorrale.
säästev kasutamine. Rahvastiku tervis (population health) - Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. --- Aktuaalsed terviseprobleemid Eestis: Enim haiguste ja suremuse tõttu kaotatud eluaastaid põhjustavad: • Südame-veresoonkonna haigused • Õnnetused-vigastused • Kasvajad • Riskitegurid: alkohol, suitsetamine, ülekaalulisus Üldiselt on Eesti rahvastiku tervis viimasel aastakümnel paranenud (EIA 2012/2013: 41). •Samas on ka mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, puudulik füüsiline aktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik (eeskätt HIV ja seksuaalsel teel levivad nakkused) ning vigastused ja mürgistused. •Alkohol on üks peamisi globaalseid riskifaktoreid sotsiaalse kahju ning halvenenud tervise osas.
koostööd laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi jne. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused; Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik
Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Jälgi kodus vabalt ringi jooksvat lasi tähelepanelikult. Kui näed. et ta komistab või koperdab, soovita tempot maha võtta ning liikumise ajal ette vaadata Niisugused lihtsad abinõud hoiavad ära kukkumisi. Anna lapsele nöörist veetav ratastel mänguasi. Ta võib seda enda järel vedades ringi jalutada. Lelu ei takista teda kõndimisel ega vii teda tasakaalust välja. Pargis jalutades otsi sile rohuga kaetud ala ja kutsu laps endaga koos jooksma. Laps on suuteline sirgjooni mööda üsna kiiresti liikuma, kuid suunamuutused või nurkade võtmine panevad ta komistamise vältimiseks tempot aeglustama. Kehalise aktiivsuse ergutamine 15.-18. elukuuni Laps muutub järjest seiklushimulisemaks ja riskialtimaks, sest enesekindlus ja liikumismeisterlikkus üha suurenevad. Lapse loomupärane uudishimu koos täienenud koordinatsioonioskustega avab talle uusi mängimisvõimalusi. Ta taipab, et võib ilma kõrvalise
Oluliseks on ka saksa füloloogi W. Preyeri ,,Lapse psüühika" kirjeldas oma tütre vaatlustulemusi ja kirjeldab arengut sünnist kuni 2,5 aastaseni. Muljet avaldas talle lapse arengus ilmnev pikk uudishimu periood (tänapäevani palju tähelepanu saanud!!). Räägitakse üha rohkem, et see on sünnipärane ja seda ei tohiks üledoseerida, pole vaja osta kalleid mänguasju jpm, mängu ei osata seletada, see on ,,kaasasündinud", kui laps peab mängima, siis las ta teeb seda, pole vaja torkima minna, kuna me rikume selle sünnipärase huvi ära) ja selle olulisus. Ta rõhutas, et uurimus peab olema korratav jne (uurimuste tähtsus). A. Binet (1857-1911) tegeles väikelaste mõtlemise eksperimentaalse uurimisega. Tema üks huviobjekte oli vaaimne puudulikkus. St ta suhtus väga kriitiliselt vaimse puudulikkuse diagnoosidesse, mida Pariisis arstid panid. Üks diagnoosis vaimse mahajäämise, teine eitas seda suur segadus. Seetõttu tekkis
-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused Mõjutab ja annab teadmisi lastevanematele, õpetajatele, et missugune on eri vanuses inimene. Mõjutab seega laste kasvatamist kodus ja koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu. Annab teadmisi, kuivõrd on mingi oskus või vilumus lapsel arendatav. Tavateooriad (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) on kõikidel inimestel olemas, samas need ei pruugi kokku langeda teaduslike teooriatega.
o Koosmäng – mängul on ühine eesmärk nt kujuteldava stsenaariumi läbimäng, sh sotsiodramaatiline mäng ja müramismängud Hilisemad staadiumid ei vaheta varasemaid välja, vaid eksisteerivad nendega kõrvuti (Rubin, Bukowski, & Parker, 2006) ning lapsed liiguvad vabamängu ajal ühelt teisele ja vastupidi (Robinson et al., 2003) Muutub mängu sisu, mitte vorm (Pan, 1994; Rubin, Watson, Jambor, 1978) Sõprus Varases lapseeas: ühe kaaslase eelistamine, tema suhtes positiivsete emotsioonide väljendamine, tema jäljendamine ja temaga koostöö tegemine Koolieelikuna: sõbra “kasutegur” Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus Murdeea eel: üksteise eest hoolitsemine, üksteise aitamine, tunnete jagamine Sõpruse tähtsus ühine tegevus annab võimaluse sotsiaalsete oskuste harjutamiseks mõtete ja tunnete tõlgendamine ja jagamine annab võimaluse saada aru teise
..............................................................................................162 Isiksuse areng –......................................................................................................162 Isikupära kinnistumine.......................................................................................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166 KOOLIIGA 7 11/12 AASTAT..............................................................167 Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine.........................
üldse valida oma töökaaslasi, iseloomustab vaba aja tegevusi fakt, et me valime vabatahtlikult tegevuse ja ka kaaslased. Kui me kohtame kaaslasi, kes meile meeldivad, on üpris tôenäone, et me ühineme nendega mingi meeldiva tegevuse sooritamiseks. Seetôttu ei ole sport vaid juhuslik sôprade leidmiseks. Samuti ei ole vähetähtis meid vahetult ümbritsevate inimeste môju spordiga tegelemisel vôi mittetegelemisel. Lapseeas ei ole endaealiste kaaslaste môju spordiharrastusele küll ainumäärav, kuid peab arvestama, et eriti murdeeas on eakaaslaste môju lapse harrastuste ja tegevuste väljakujunemisel isegi suurem kui vanemate ja kooli môju. Eakaaslased vôivad loomulikult spordiga tegelemisele avaldada ka negatiivset môju. Samuti peab eakaaslastest organiseeritud gruppide formeerumisel
üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju ▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib
TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda, osaleda ühiskonna sotsiaalses,
· toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem põhjus!) · sotsiaalmajanduslik staatus - eriti mõjutab naisi. Pikaajalised uuringud on näidanud, et mida madalam on sotsiaalne staatus, seda suurem on risk adipoossusele · elustiil - väga oluline on füüsiline aktiivsus (mitte ainult ei kuluta kaloreid, vaid aitab ka kontrollida tarbitava toidu kogust) · rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas - dieedipidamine vähendab ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada. Mõnede teooriate kohaselt saavutab laps 2.-3. eluaastaks indiviiditi erineva rasvarakkude hulga, mis edaspidi mõjutab tema kehakaalu ja rasvaladestuse iseloomu. · ajukahjustus - põhjustatud näiteks ajukasvajast või infektsioonist, rasvumise põhjusena tuleb siiski väga harva arvesse.
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
liiklusõnnetuste tõttu Psüühikahäirete ravi - Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi; - Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire, bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid –
2 tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, üliaktiivsus ja impulsiivsus (hetkelise mõttesähvatuse ajel toimiv) [Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/, 2003], pidev rääkimine, hoolimatus, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. (Hüperaktiivsuse sündroom, http://inimene.ee/h/, 2013) Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel/noorukil esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul
tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtumit eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Need rektsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad sul üle pea kasvama ja normaalset igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaali seltskonnast. Milline on perevägivalla mõju lastele. Lapsed õpivad vägivaldset käitumist väga erineval viisil. Nad võivad kogeda vägivalda koolis, tänaval ja kodus. Nad võivad näha vägivalda filmides, raamatutes, televisioonis või oma sõprade elus. Vägivald õpetab lastele, et: * need, kes armastavad, ka peksavad, * teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav, * vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, * lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist.
Alfred Adler (1870-1937) 1911- lõi oma koolkonna: individuaal psühholoogia. Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega.
päeval mõistetakse aga agressiivsuse all käitumist, mis on Seega on enamik kriminaalsete täiskasvanute käitumishälbeid alguse suunatud kellegi kahjustamisele. saanud lap- Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusestvõi hirmust tingi- tud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimene on üli- erutunud, tema vereõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Selle vastandiks on tahteline agressiivsus, ettepla- neeritud, mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, mil-
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
annaabi.ee 
