Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste eelmised elud ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asjalik, carol, kõrgkool, elud, oligi, lugesin, bowman, sõdur, eelmine, eelmised, juhendaja, kirjutasin, aegadel, minuni, iialgi, filme, hämmastavkkasin, uurima, vaatasin, lugusid, küsimusi, juhtumid, aspekte, esitan, teades, kaante, vahelt, neti, sisestama, kalur, raidur, skeptiline, seekord, andsin, reaalsed, fantaasia, kartma, sõbraga, temaltnendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on oma ande aga "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud. Tal räägib ka oma nooremast vennast Allie'st, kes mõni aasta tagasi valgeveresusse surni. Samas mainib ta ära ka oma noorema õe Phoebe, kes pidi oma vanuse kohta väga terane ja asjalik olema. Holden ise on elava fantaasiaga, mis viib välja luiskamiseni. Ta tundub kohati oma vanusest küpsem. Samas leidsin ma meie vahel midagi sarnast - vahel ajavad teda pisiasjad väga endast välja ja ta käitub väga ebasündsalt. Holden vihab Pencey kooli. Enda sõnul seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. Samas on see on ka juba neljas kool, mida ta on pidanud vahetama kohanematuse tõttu.
Kas ma tunnen end süüdi, et surusin oma tahet peale? Ei, mu tütar õppis mängima akordionit ja laulma. Tänase päevani lööb ta kaasa asutuse segakooris ja on sellest väga vaimustuses. Tol hetkel oli vaja last veidi suunata, sest ise ei olnud ta oma valikutes ja soovides veel kindlameelne. Missugused hariduslikud tegurid mõjutavad lapse loovust? (K.Uusikylä) Näide: Minu tütar sai sisse Tartu „eliitkooli“(Trefneri gümn.), täiseti endastmõistetav oli sealt edasine samm – kõrgkool .Seal koolis olid koos parimad, kes igapäev tõestasid üksteisele oma taset, võistlesid parima tulemuse nimel. Kui mu tütar ei oleks sinna kooli pääsenud ja vastavat tugevat ettevalmistust saanud, siis oleks olnud küsitav, kas ta oleks üldse kõrgkooli pääsenud, sest kool ,kus ta eelnevalt käis ei olnud „tootnud“ just eriti palju ülikoolikandidaate. Jah, tal oli uues koolis raske, kuid ta muutis seal õppides oma suhtumisi ja hoiakuid ning hakkas haridust väärtustama
karjamaal hullates koksas ta teepeal kunni maha ja see kaasatundev karjane jooksis minema. Pmst siis ta päärsis linna ja sai kunniks ja abiellus oma emaga. Sellele järgnes ilge jamamine ennustaja, naise ja sõbraga kes oli Keros (vms.) ja Oidipus arvas, et ennustaja oli Kerosega tiimis. Seda arvas ta, kuna ennustaja rääkis umb. et ta leiab endast vaenlase jms. aga kuna peategelane on alati mingi idi, siis ta ei saand vihjete põhjal aru et ta ise oligi tapja. Pmst siis toodi see karjane karupersest, ennem oli aga see "teine" karjane platsis, kes seletas et ta kasuisa on surnd. Lõpuks olid mõlemad karjased koos ja siis selgus ka, et Oidipus oligi paha. Pmst naine tappis ennast siis, seejärel Oidipus torkas silmad ja kolmandaks oli ILGE hala Koori ja Oidipuse poolt. Lõppes nii et hala ajal jõudis see Keros kohale ja too lubas Oidipusel oma lapsi vaadata veel ja siis saatis välja riigist.
panema, sest ma lihtsalt suutnud seda lugeda. Kõik kirjeldatu oli minu jaoks justkui ,,teisest maailmast" - sellisest, mida ma ei suuda endale ette kujutada. Ja sellepärast pean tänama oma vanemaid, kes ei harrastanud ,,must pedagoogika" võtteid minu peal. Samas avas raamat mu silmad nüüd on selge, kust tulevad näiteks lapsmõrvarid. Kui laps on saanud sellise kasvatuse , siis polegi ju teist võimalust. Igastahes olen tänulik, et seda raamatut lugesin, sest see raputas mu täielikult üles ja pani mõtlema. KASUTATUD KIRJANDUS 1) iller, A. 2007. ,,Sinu enese pärast. Kui kasvatusest saab kiusamine " Tln. : Väike Vanker, 288 lk. 2) http://en.wikipedia.org/wiki/Poisonous_pedagogy#Aims_and_methods (17. oktoober 2009) 3) http://www.alice-miller.com/index_en.php (17. oktoober 2009) 4) http://education.gsu.edu/csal/icwl/abs01/ihelfield1.htm (17. oktoober 2009) 9
Kärgpere Kärgpere võib olla väga tore. Kui on palju inimesi, kes üksteisega hästi läbi saavad, elaksid kõik nagu hästi suures perekonnas. Samas on kärgpere minu meelest ka veidi kurb. Mõnele võib see küll olla okei, et näiteks isa elab oma uue naisega perest lahus, kuid siiski on algne perekond lõhutud, eriti, kui peres on lapsed. Minu meelest ongi vanemate lahkuminek just lastele kõige hullem. Nende perekond on lõhutud, neil pole enam igapäevaselt kõrval oma päris ema või isa. Eriti siis, kui ema ja isa mõlemad endale uue kaaslase leiavad ning neil omakorda uued lapsed sünnivad. Lastele võib see segadust, hirmu, viha vms tekitada, sest nad ei tea enam, kuhu nad päriselt kuuluvad ning kas nad olid pere lõhkumises süüdi. Lapsed oleks nagu üksinda jäetud, kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt küll. Nende vanematel on nüüd uued lapsed, kelle eest hoolitseda ning nemad justkui oleksid ühenduslüli kahe inimese v
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpet
vürsti verd sus tilkagi. Tea, et ta sai su kingiks kord mu enda käest." "Su andis mulle keegi teine karjane... Nii öeldi, et tal Laios olla käskijaks." (Hamilton, 1975) Iokaste näos peegeldus hirm. Ta lausus Oidipusele, et ei maksa kõike, mis on öeldud, uurida, kuid Oidipus ei saanud selgusetuks jätta oma sünnilugu. Meeleheitele aetuna tormas kuninganna paleesse. (Hamilton, 1975) Samal ajal jõudis kohale keegi rauk. Oidipus sai teada, et too rauk oligi see karjane, kes Oidipuse sõnumitoojale kinkis. Vanamees ei tahtnud kuninga küsimustele kuidagi vastata. Ta lausus: "Ära hoidku taevas rohkem uuri, käskija!" "Sa kõik võid teada saada lossis enda naise käest." Lõpuks kinnitas rauk, et ta sai lapse Iokastelt surma saatmiseks, sest halb enne, et ta isale saavat mõrvariks, teinud hirmu. (Hamilton, 1975) Viimaks oli kuningas kõigest aru saanud. Tema, Oidipus, oli tapnud oma isa, abiellunud oma isa naise, emaga
Ma arvan, et kui naine on ühe lapse oma rinnal üles kasvatanud, siis kasvab see suhteliselt tugevalt hinge külge ja mida aeg edasi, seda raskem oli tal lapsi jätta. Emasüda on ju siiski emasüda. 5. Iseloomusta Krõõda poega noort Andrest ja Indrekut. Mida nemad õigusest arvasid(näiteks vareste ja raudkullide lugu) ? Miks lapsed ei tahtnud Vargamäele jääda ? Andres kasvas isa sarnane. Tugev ja asjalik. Indrek seevastu oli õrnem, kehalt kiitsakam ja talle meeldis rohkem unistada.Indrek oli ka vastupidiselt noorele Andresele hästi õrna hingega. Andres tegi asjad selgeks jõuga, kui nõust kippus väheseks jääma. Andres arvas, et sellel kellel on suurem jõud, on ka suurem õigus. Tihtipeale rakendas ta elus seda arvamist ja näitas oma vastasele koha kätte jõuga, kui mõistusest puudu jäi. Tihti pidas andres ennast teistest paremaks.
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlma
............................................................................12 Lisa 1...............................................................................................................................................13 Lisa 2...............................................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut „Must prints“. Raamat tundus alguses väga raske, pidin mõnda kohta korduvalt lugema, et aru saada. Keerulised sõnad ja laused. Aga hiljem hakkas mulle raamat väga meeldima, ei saanud lausa käest panna. Kui olin lugemisega lõpule jõudmas arvasin, et olen kõigest aru saand, kuid lugedes järelsõna, kus raamatu peategelased rääkisid asjadest nii nagu nende arvates oli olnud. See koht jäi veidi arusaamatuks
tunnistab ,et ta oli väga kaua üritanud teda saada kätte.Aga Valjean andestas talle kõik.Valjean ei taha ,et Mario külastaks Cosettet.Lõpus kui Valjean on oma surmatunnil tulevad Mario ja Cosette ja kallistavad teda nagu nad oleksid tema lapsed:Jean Valjean sureb õnnelikult Mariot ja cosettet kallistades. Kasutatud Kirjanduse loetelu õpik lk 24 Wikipedia.com Ma vabandan ka omade kirjavigade eest ja võibolla arusaamatute eest .Kuna ma ise lugesin raamatut hispaania keeles ja pidin ära tõlkima asju peast.aitäh. Sisukord Tiitelleht Sisukord:2 Sisukokkuvõtte:3 Lühike kirjaniku tutvustus :4 Peategelase kirjeldus ja iseloomustus:5 Sisu lühikokkuvõtte:6 Kasutatud kirjanduse loetelu:7
Heiki Vilep hakkas luuletusi kirjutama algklassides. Niikaua kui ta ennast mäletab, on ta alati midagi sahtlisse kirjutanud. Hulk energiat on läinud laulusõnade tegemisele, mille arvuks hindab ise umbes 300. Paraku ei ole valdav enamus ansamblite kirjule seltskonnale tehtud lauludest säilinud ei teksti ega salvestusena. Sihipärasemalt hakkas Vilep luulet kirjutama kahekümneselt. Sellal kirjutatud luulet ilmus 1980ndatel ajakirjas Pioneer. Esimeseks julgustajaks oligi Pioneeri toimetaja Leelo Tungal, kes soovitas hakata ka raamatu peale mõtlema. Paraku ei jõudnud Vene armees teenitud 18 kahe aasta jooksul täiskirjutatud vihikutest Eesti pinnale ühtegi. Palju kirjutatust läks kaduma ka pideva kolimise tõttu. Vilepi luuletusi avaldasid 1988. aastal ka ajakirjad Noorus (rubriigis ,,Esimene trükiproov") ja Vikerkaar.
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
tegelikkust. Head enamasti võidavad, julgus võidutseb hirmu üle, tavalised "kodu"-koerad enamasti ei haigestu marutaudi; need olid asjad, mida ma teadsin kahekümneviieselt ja neid ma tean ka praegu, peaagu viiekümnesena. Steve Brown paljastas Bachmani: Steve Brown oli mees, kes avastas, et Bachman oli tegelikult King. Siit tuleb tema enda sõnadega kirjeldatud sündmustik Bachmani paljastamisel. Kui ma lugesin Thinner'it, ei läinud vist kahte lehtegi, kui ma ütlesin: "Kas see on Stephen King või maailma parim jäljendaja." Ma hakkasin mõtlema, kas see võiks olla King. Võttes seda mänguna, sõitsin metrooga Kongressi Raamatukokku ja otsisin üles autoriõiguse dokumendid. Kõik peale vanemate olid kirjutatud Kirby McCauley nimele - tähtis avastus, kuna McCauley oli Kingi kirjastaja, kuid mitte veenev. McCauley'l oli palju kliente. Ma peaaegu andsin alla, sest vanim
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................
Arutle kuidas. Olovernes oli saanud kuulsaks tänu oma heale iseloomule, näiteks ta oli vägagi heatahtlik ja sõbralik nii vaenlase kui ka sõbraga. Lisaks veel muidugi tema edukad sõjaretked. Kuid Olovernes tegelikult ei tahtnudki kõike seda kuulsust saada, ta tahtis isegi rohkem olla tavainimene. See eest Juudit oli teistsugune. Tema ihkas kuulsust üle kõige, kuna talle meeldis olla rahva jaoks eeskuju. Ta tahtis olla Iisraeli kuninganna ja sünnitada kunginapoegi ja-tütreid. Lõpuks oligi see põhjuseks miks Juudit Olovernese tappis, kuna Juudit ihkas kuulsust, aga Olovernes ei ihanud. 7. Arutle, kas Juudit võitis või kaotas. Juudit kohe kindlasti kaotas, sest ta tappis mehe, keda ta armastas, Olovernese. Lisaks veel tema käitumise tagajärjena surid Osias ja Nimetu. Juudit kaotas ka rahva austuse ja lugupidamise ning rahvas rüüsatas ta kodu ja nõudis tema surma. Juudit kaotas kõik, mis tal enne oli ehk siis ahnus ajab upakile. 8. Analüüsi Juuditi suhteid meestega:
nõusid pesema ja maja koristama. Mende pidi sööma eraldi sööginõudega, kuna ta oli ,,räpane" ja ,,täis haigusi" Esimese päeva lõpuks oli Mende kurnatud. Iga päev möödus sama moodi rassides. Rahab oli väga kohutav ning ta ka peksis Mendet. Viieteistkümnendas peatükis räägib Mende, kuidas ta seal olles iga nädalal aednikuga teretas, lõpuks võttis Mende julguse kokku ja nad rääkisid. Aednik kutsus Mende oma tütrega mängima ning ütles, et eelmine teenija Sadhia käis kogu aeg tema tütrega mängimas ning ta imestas kui Mende ütles, et tema ei tohi välja minna. Seda nägi Rahab ning sa vihaseks, ta laskis aedniku lahti ning tahtis teada mis Mende ning aednik olid rääkinud. Ta karjus Mende peale, et ta on abda ning et temal ei ole mingit puhkust ega puhkepause, et Mende on alati seal ning kuulub Rahabile. Kuueteistkümnendas peatükis jutustab Mende, et kuidas tal hakkasid päevad. Ta oli väga hirmul, kuna ta ärkas hommikul verisena
.. muutsid jõulueelsed päevad oma nägu.“ („Dina raamat“ lk 270) Jõulud on pimedamaid aegu, seda eriti siis kui maa pole kaetud lumega. Lumi teeb pimeda aja päris palju valgemaks. Valget aega on väga vähe, päevas umbes 5-6 tundi. Pühade aeg on kiire toimetuste periood: tuleb tuua tuppa kuusk, see ehtida, muretseda kingitused, koristada ja veel palju muud. Iga päev, mis läheneb jõuludele on pingelisem ja kiirem kui eelmine. „Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.“ („Dina raamat“ lk 303) Kui ühel inimesel on elus parajasti majanduslikult kindlustatud aeg, siis peaks ta aitama ka neid, kes on vähem kindlustatud. Heategu ei jää tasumata ja võib loota, et vajadusel aitatakse ka seda inimest, kes enne teisi aitas. Varanduse hoidjaid on kahesuguseid: ühed koguvad ja elavad seejuures sellist elu nagu tahavad,
peitu, hakkab paljunema ja varsti on jälle suu paksult sugulasi täis“ ütles Joonas. Kevadõhtu. Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid. Sel kevadel aga taat ei tule, taat oli surnud. Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud. Maal läks ta kuuri, seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja:
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................
Ta õppis kiirelt tundma oma kasvadikke, nad andsid talle jõudu ja energiat. Juuliuse kodune elu ja koolis olev elu olid nagu öö ja päev. ,,Ta tundis ennast koolis peagi koduselt, aga kurb ütelda küll, ta ei tundnud ennast nii koduselt oma kodus. Muidugi oli ta abielu väga õnnelik, tal oli enesel küll selle õnne pärast natuke piinlik, kuid see oli nii. Kuid kodus ei olnud ainult Emmi, ja mis veel, ka Emmi ise polnud alati Emmi, vaid veel üks teine inimene, üks väike ja asjalik naine, kes mõnegi kõnekäänu oli jõudnud oma emalt ära õppida. Tema kodu tõeline käskija ja emand aga oli mamma Neider. Ja siin polnud Juulius mingi tooniandev isik nagu koolis, vaid pahatihti isegi aabitsajüngri seisukorras." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 107 ). See kõik ei tähendanud veel, et neil kodus ei valitsenud üksmeel, armastus ja rahu. Juulius oli küll väheandekas kuid see-eest oli ta vagur õpilane. Juuliuse kodune- ja tööelu
Väike laps. Nad purustavad ühe aknaklaasi, et majja sisse saada . Laps on haige ning näljas. Karina püüab last aidata ning saadab Pärdi abi kutsuma. Pärt lähebki. Tema tee ristub suure, halli, vana ja räsitud koeraga, kellel oli ketijupp kaelas. Pärt jagab koeraga oma poolikut võileiba ning vabastab koera kaelaketist. Tee peale jõudes üritab ta peatada mööda sõitvaid autosid kuid keegi ei peatu. Tee ääres märkab ta traataeda ning talle meenub eelmine õhtu ning Karina kadunud kott. Lootuses kott leida astub ta teelt kõrvale. Tal on õnne ning ta leiabki Karina koti. Samas meenuvad talle ka tema teised ülesanded, leida telefon, et kutsuda arst lapsele ning politsei surnu pärast. Pärt liigub edasi ning satub uhke villa juurde. Villas on kolm meest, kes nähes Pärdi käes musta kotti, vestlevad temaga lahkesti ning kutsuvad ta majja. Tekib rüselus ning Pärt põgeneb akna kaudu, eelnevalt taskud toidukraami täis toppides
Sisukord Sisukord............................................................................................................... ..................................................2 Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1. Autori elu............................................................................................................................. 3 2. Autori looming..................................................................................................................... 5 3. Ülevaade teosest................................................................................................................ 6 4. Tegelaskonna iseloomustus................................................................................................
Viivi Luik-meie aja lüürik Referaat Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.............................................................................................14
Väravast väljas oli veel sepapada ja koppel hobuste, lehmade ja lammaste jaoks. Toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel aga püherdasid seal sead. Tagaõuest voolas läbi kiire oja, mis tegi põliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vähe, et kalad - lutsud ja haugid - jäid kuivale. Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal. Kõik see kokku oligi Rüüsmaa, kus kirjanik Harri Jõgisalu sündis ja kasvas. 5 1.2. Lapsepõlv Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arenguvariantidest, mis
Keele murest aitas üle saada tema isa poolatarist armuke Bodagna, kes oli talle järgnevatel aastatel ema, õpetaja ja sõbra eest. Hiljem sai temast ka Magnuse esimene tüdruksõber. Neiu oli küll Magnusest üle kümne aasta vanem , kuid see neid ei heidutanud. Alguses oli Bodagna natuke aega ka Magnuse isa armuke, kuid see ei kestnud pikalt. Veidi pärast seda, kui poolatar oli lahkunud , oli ta juba uue naise leidnud , kellega ta ka abiellus. Selleks, et abielluda , pidi tema eelmine naine, Magnuse ema surnuks tunnistatama. Kuid keegi ei teadnud, kas ta oli elus või ei. Mõne sõbra valetunnistuse abiga läks see Magnuse isal aga läbi. See oli Magnusele ka viimaseks piisaks karikas, pärast seda vahejuhtumit lahkus ta kodunt , olles nüüdseks 18-aastane. Ta jooksis ära Bodagna juurde , sest mujale ei osanud ta minna. Ta asus tööle ühes ajalehes reporterina, tal oli unistus ka kirjanikuks saada , kuid Bodagna arvas , et tal ei ole piisavalt kujutlusvõimet ja
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
ohverdavad end kallite inimeste nimel Sonja läks prostituudiks ja Dunja kavatses Luzinile mehele minna. Luzin oli varanduslikult kindlustatud, sest töötas õukonnas ja ütles Raskolnikovi emale, et võib too sekretäriks palgata, kui mees selleks kõlblik on. Raskolnikovile loomulikult ei meeldinud Luzin ega mõte sellest, et Dunja end tema nimel ohverdab. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et Raskolnikov on tapja, sest tema oli ainuke pantija, kes polnud oma asju tagasi nõudma läinud. Kokkuvõttes on ,,Kuritöö ja karistus" psühholoogiline ideeromaan, nii-öelda ühe mõrvaloo päevik. Teos on kirjutatud realistlikus laadis. PILET NR.3 1.LYDIA KOIDULA ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja J. V
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
annaabi.ee 
